see kohanimede kirjutamine on omaette teema ja sellest on vist Gruusia teemal vaieldud. Jääksin siiski ajalooliste nimede juurde ja ma pole kuulnud, et keegi nõuaks soomlastelt või lätlastelt või kellelt iganes Eesti nimetamist Eestiks. Ausaltõeldes tundub ikka täiesti väärakas Rootsit Sverigeks kutsuda või Austriat ja Saksamaad nende omakeelsete nimedega. Rootsi ja Venemaa käivad samuti eesti keele juurde nagu muud omakeelsed sõnad....

Eestiga on ju veel see häda, et meie riigikene ei ole ennast kuskil ju oma õige nimega, "EESTI", promonud. Ikka "Estonia". Isegi postmarkidel.

Mina mõtlen, et üldse inimesed võiksid standardsed olla. Praegu on igaüks ise nägu, üks on paks ja teine pikk, mumeelest see jätab Eesti rahvast kuidagi lohaka mulje. Oh kui saaks neid kuidagi ühe vormiga vorpida, kõik täpselt ideaalse inimese nägu ja (muidugi mõista!) komade kasutamises proffid...

selles teemas lööb jälle välja eestlase suutmatus nautida looduse mitmekesisust. Ei armasta me teistsuguseid rahvaid, ei teistsugust või vaba keelekasutust. Jumal küll, kui sul kool on seljataga ja tunnistus käes, siis sa ometi võid kirjutada täpselt nagu tahad, ilma et ÕSi viimane väljaanne unes sind taga ajama tuleks. Keelega võib ka mängida ja lõbutseda nagu liivakastis liivavormidega. Kui see lõbu ja vabadus keele juurest ära kaob, ja jäävad ainult normid, siis keel ka sureb (vt nt ladina keel).

Mis proneerimistesse jms puutub, siis mina olen alati järeldanud, et küllap on reisijate hulgas senisest enam teismelisi, ja ega foorumites suhtlemine pea olema ainult emakeele viieliste lõbu. Ja kui siin on inimesi, kes oma kirjatöödes pole mitte kunagi mitte kuskil ühtki koma ära jätnud, siis teate - tehke proovi, kirjutage üks (1) lause PÄRIS ILMA komadeta (!). See võib teid shokeerida, aga suures plaanis ei muutu sellest maailmas mitte midagi. Päike tõuseb endiselt, loojub endiselt, ja kui teie lauses oli ka mingi mõte sees, siis see jääb igaühele enamasti sama arusaadavaks.

ugri-mugri keelehaldjas

ohssssaaa!!!!!! mulle akkas kohhe meeldi ma mi ssa seal seal välla pakkud. täidsa vaba värgenduson lahe pole vaja suuremat mõtlemist egamidagid; kõi k asavad aru mis need mõned viad ikka

Siin veel üks kaunis kummaline ja huvitav keelenäide, mis kõik minu meelest ei tähenda, et elementaarset kirjaoskust enam õppima ega viljelema ei pea. Kusjuures see näide peaks ka kinnitama, et iga inimese peaaju peaks suutma siiski ka korrektset teksti toota ilma erilise pingutuseta.

Uskumatu, aga see on täiesti loetavas eesti keeles:

Slashdot-is oli kgunai akterkil slelset, et iminene sduuab leguda tsketi, kus õgies jekärjarros on viad snõa eismene ja viniame thät. Snõa kskeel atsuvae teähtde jrokäjred ei hlvaedna olseluilt lousevatt.

Kas tiee staae slleset aru, mdia ma kjuitran? Kas slele leguimne vlaimatsb tiele oluillset rekhom rksasui nnig vaõtb rehkom agea, kui õistgei kujritutad ssvaliue tktsei lgeumine? Vatsvaalt Crabmidge'i Ükoloili uunilurge ploe ollunie, mis jokrrearjäs oskelid õgeil kaohl. Kiõk muu viõb olla tlieäik sdoi, aga sa saduud sade ikka leguda imla preelombiedta. Sdea pujheõsl, et iinmmiuõmsts ei loe thtäi üskvahal, viad snõu teukvirna.

Keel, ka kirjakeel, on üks kultuuri püsimise alustalasid, ei maksa seda sodida. Ärge unustage, et meid on ainult üks miljon!

Kas saite eelnevast imetekstist ja selle mõttest korralikult aru? Ilmselt mitte, sest jätsin tahtlikult ühe olulise rea vahele. Ei ole see asi päris nii, et las liiv lendab. Kogu tekst: Slashdot-is oli kgunai akterkil slelset, et iminene sduuab leguda tsketi, kus õgies jekärjarros on viad snõa eismene ja viniame thät. Snõa kskeel atsuvae teähtde jrokäjred ei hlvaedna olseluilt lousevatt. Kas tiee staae slleset aru, mdia ma kjuitran? Kas slele leguimne vlaimatsb tiele oluillset rekhom rksasui nnig vaõtb rehkom agea, kui õistgei kujritutad ssvaliue tktsei lgeumine? Vatsvaalt Crabmidge'i Ükoloili uunilurge ploe ollunie, mis jokrrearjäs on theäd snaõs; onilule on viad see, et emisene ja vaniime thät oskelid õgeil kaohl. Kiõk muu viõb olla tlieäik sdoi, aga sa saduud sade ikka leguda imla preelombiedta. Sdea pujheõsl, et iinmmiuõmsts ei loe thtäi üskvahal, viad snõu teukvirna.

Tere. See Crabmidge`i Ükoloili uuring on tegelikult täitsa põnev. Sain tekstist aru küll aga ilmselt ei tohi nii kirjutades ikkagi kirjavigu olla, siis läheb küll rappa. Muidugi ei kujuta ette, mis siis saab, kui vähegi raskem tekst. Märksa raskem oli mõista seda esimest teksti... Aga neile, kes arvavad et korrektne keelekasutus vormib meid kõiki üheülbalisteks, ütleks - need teised, kes arvavad , et väikese rahvakillu esindajatena oleks meil hää siiski oma keele "vundamendipõhistes" reeglites kokku leppida, need teised ongi juba erinevad... Mängida keelega tohib ikka ja tähed saab ka "ära närida", kuid juurde saab ehitada ikka vundamendi peale. Noo, ja lõunaeestlased ainult seda ootavadki, et kirjakeel rappa läheks - siis võtavad oma hästihoitud imäkeele vällä ja pärast võru keele riigikeeleks kuulutamist tulebki suurel hulgal põhjaeestlastel taas kooli "kordusõppustele" minna. Kõkkõ hääd! :)

No ei huvita inimesi enam emakeel ja oma kultuur. Peaasi et Coca-Colat saaks drinkida, partit panna ja bieeri libistada. Ja nii nad suridki välja.

No kuulge, kuulge. Sellise jama peale pean ikkagi veel kommenteerima. Iga riik nimetab teisi riike vastavalt rahvusvahelistele riiginimedele või oma keeles väljakujunenud nimedele. Riigi nimede häälduse järgi oma keelde mugandamine tuletabki sellised värdmoodustised nagu Espanja või siis hoopis Sväärje, Toitshland, Madzjar jne. Jäägem mõistuse piiresse, eks. Lätlastele jääme me alati Igaunijaks ja soomlastele Viroks. Ärgem risustagem keelt.

Keele risustamisega tegeleme siis, kui kasutame võõrtähti ja võõraid ühendeid. Sverige hääldub Svärjä juba sellepärast, et esisilbi Ä muudab järgsilbi E samuti Ä-ks. Deutschland on maakeeli Tojittslantt, Magyar aga Modjor. Kuidas teised teisi kutsuvad, on nende asi. Meil aga tuleks tõsiselt oma hariTuse üle mõtteid mõlgutada.

veigo,

aga vahel voib ju k anii juhtuda, et oma @valismaalasest@ arvutiga oled kohalikus vorgus, eks!?

mina olen tundmatus keeles klaviatuuriga, tosi kyll, valismaal, arvutis, ja ei pea kyll vajalikuks pisikese postituse juures koiki tahti ja marke yles otsima hakata, kuigi eesti keelele etteheiteid teha ei saa.

Seega pole asi symbolites, mida kasutatakse, vaid lihtsalt elementaarse kirjakeele tundmises. v2heoluline pole, kuigi teatud kontekstis voib see oigustatud olla, ka slangi ja muud @eripara@ kasutada. tahtis on, et postitatud tekst oleks yldiselt arusaadav, mitte ei nouaks pingutusi nii lugemisel kui ka arusaamisel.

Kõige lihtsam on Character Mapist kanda vajalikud tähed (ka mitu üht tähte) üle ja vajadusel need vahele lükkida. Siin ei kirjuta nagunii kümneid poognaid, nii et see mõni minut lisa ei tee paha.

nn kaekiri ei riku korraliku emakeele ilu, seega jaan selle juurde, et foorumipostitustes eesti keelele spetsiffiliste markide jms kasutamine, kui see tunduvalt segab kirjutamist, pole oluline. selliselk juhul on ju aru saada, mida kirjutatakse, samas kui ei eksita ei korraliku keelekasutuse kui k aelementaarsete keelereeglite vastu.

Ma ei oska midagi ölda, kas ä asemel on võõramaa klaviatuuril parem vajutada a või 2. A on vähemalt täht, 2 number. Seega 2-le puudub oluline põhjendus. Ma olen küllalt igasugu huvitavate klaviatuuride taga istunud ja ikka ja jälle leian, et probleem ei ole mitte klaviatuuris, vaid selles, kes istub klaviatuuri ja tooli vahel. Igaüks saab aru, kui ollakse sunnitud erinevatel põhjustel teistmoodi klaviatuuri kasutama. Aga, nagu viidati, oluline on üldine keelekasutus. No kordame siis veelkord üle meie põhimõtte: Netikeele kui fenomeni areng on huvitav protsess, kuid juhtumisi ei soovi Trip selles kaasa lüüa. On ju selgelt öeldud? Kes on soovinud korralikult kirjutada, on seda alati saanud. Maailm on keelereostust paksult täis, äkki püüaks siin natuke mõstlikum olla?

Oh ei, kaekiri ei riku korraliku emakeele ilu kohe kindlasti mitte. Küll rikuvad spetsiffiliste, selliselk, k aelementaarsete. No kas tõesti selliste vigade vastu võitlemiseks ei leita seda üht minutit, et oma sehkendus korra enne ära saatmist läbi lugeda?

ka selle juurde jaan, et vaikesed trykivead ei sega kedagi, segavad ja hairivad aga harimatu keelekasutus, vulgaarne ning teatud gruppidele iseloomulik konepruuk. yksikud grammatikavead on koomes, ka moningane eksimine ortograafiast on andestatav, nn napukaid yldse ei arvestaks. lubamatu on ka agressivne ja ryndav poordumine, nn arategemine arategemise parast.

aga see on ainult minu arvamus. kuid kes olen mina? lihtsalt ameti poolest emakeele ilu hoidleja.