Noh antud kontekstis püüdis inimene ju lihtsalt pisut soodsamalt reisida mis osuus aga hoopis kallimaks viisiks. siiani ei ole asi lahenenud veel. Nukker sest kahjuks ei ole pensionieelikud mitte alati kõigega kursis ja ei oska ka kohe kelleltki tarka nõu küsida või tevad seda siis kui omatarkusega on juba viga tehtud. Kuidagi peab ju olema võimalik ka neid orjastavaid lepinguid lõpetada.

Kahjuks õpimegi me tavaliselt ainult oma vigadest. Sest meie pensionieelikutest või pensionäridest vanemad (vaatan kasvõi oma emagi) ei usalda põikpäiselt niikuinii mitte kedagi peale iseenda. Kahjuks on nad teistsuguse ühiskonna produktid ja sageli ei taba nö ärieetika nüansse ära. Mis puutub kõnealusesse olukorda, siis tuleks mõne juristiga konsulteerida - mina pole spetsialist, aga üldjuhul - katsuge oma tuttavate pensionäride tegevusel pilk peal hoida ja takistada neid lauslolluste tegemisel, kui see vähegi võimalik on. Ma ei usu, et muu aitaks.

Kui leping on ühele osapoolele selgelt kahjulik, siis saab seda kohtus vaidlustada. Isegi magistritöö on TÜs sel teemal kirjutatud: "Lepingu ühepoolse lõpetamise võimalus Eesti õiguses". Selle saab ülikooli raamatukogust vabalt alla tirida. http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2004/b16454728/kovemagistr.pdf

Selle asemel et siin foorumis tühjalt heietada, võiks selle alla laadida ja läbi lugeda.

Ning selleks, et sellist asja üldse leida, piisas mul ainult Googlisse sõnade "võlaõigusseadus lepingust lahtiütlemine" sissetoksimisest, kohe oli viide tulemuste esileheküljel näha.

See on sama, mis valitseb koosluses Eesti meditsiinisüsteem ja ravimifirmad. Tõenäoliselt on neil kasulikum tegeleda haiguste ravimisega, kui nende ennetamisega. Sama teema meie kohtusüsteemi + advokatuuri + kohtutäituritega. Vaevalt, et enamus kõne all olevatest pensionäridest ülaltoodud magistritööd lugema hakkab. Või kui hakkabki - paljud sellest aru saavad...

Ehee noored, ma kohe üldse ei imestaks, et see postitus on Holiday Club´i poolne. Igatahes olen oma panuse nende firmade tänamisel siia juba kirja pannud :P ja imelikul kombel ei tule sel aastal ka ühtegi kaitsekõnet inimeste poolt selle firma suhtes :P. Aga ega ma ei väsi kah!

No selle juhtumiga on konsulteeritud juba tarbijakaitsega ja kahe erineva juristiga ja saadetud ka paar ametlikku kirja nende kaudu. Kui nendega kohtusse minna, siis on see kohus Tallinnas ja kolmeastmeline ja kaotuse puhul ? Maksavad nad veel selle ka kinni ? Kokkuvõttes on suht nõutu ja hapu olukord, mis vist päädib Võsa Peetri, Pealtnägija, Kaua Võib saadetes kajastamisega. Sest äkki meedia seesugune tähelepanu saab ära hoida uute õnnetute reisikihuga inimeste pettumused.

Televisioonist oleks küll abi paljude "ämbrisse astumiste" ennetamiseks

To ixxx. Muidugi enamus inimesi ei hakka seda magistritööd lugema. Probleem ongi selles, et paljudel inimestel puudub heade otsuste tegemise strateegia: otsuseid tehakse kõhutunde, emotsioonide või kurat teab veel mille najal. Aru ma ei saa, milleks on pensionärile vaja osta timeshare'i, kui tema enda elu timeshare hakkab varsti lõpule jõudma. Eesti on ikkagi õigusriik ja ma ei näe mittemingit kasu selles mõtteviisis, et kui me piisavalt kõvasti karjume ja võtame tihti peale sama teadmatud ja kollasuse peal väljas olevad ajakirjanikud appi, siis kõik saab olema jokk. Kui sa arvad, et juriidiline õigus on sinul, siis võta risk kätte ja mine kohtusse, kaotav pool maksab kõik kohtukulud kinni. Antud juhul on tegemist juriidilise lepinguga, ja kui see on vastavuses Eesti seadusandlusega koostatud (milles mul ei ole mingit kahtlust, sest Holiday Club on eesti turul vanad tegijad), siis ei tarbijakaitse ega ajakirjandus põhimõtteliselt ei saa midagi teha. Ajakirjandus saab selle looga oma infonälga kustutada ja reklaamraha teenida. Kuid see ei muuda tõsiasja, et keegi on oma elus halva otsuse teinud, ning kui ta tahab tervele Eestile näidata, kui halva otsuse on ta teinud, siis näidaku, las teised irvitavad.

Minul isiklikult kodanikuna ja ka äriinimesena on piisav kogemus muude juriidiliste kaasuste hulgas ka EV kohtusüsteemiga. See, et Eesti on õigusriik, seda olen ma kuulnud paljude poliitikute suust. Kahjuks on Eesti lihtkodanikul sageli seda õigust vägagi keeruline, kulukas ja sageli mõttetu taga ajada. Sa väidad, et kohtukulud maksab süüdlane. Võib-olla räägid neile pensionäridele, kuidas need kulud reaalselt süüdlaselt rahas kätte saada! Meie õigusriigis on tegelikult tavaliselt nii, et kohus mõistab, jah, igasugused võlad, intressid ja kohtukulud süüdlaselt välja, kuid reaalset RAHA ju süüdlaselt sageli kätte ei saada. Ärgem olgem idealistid. Ka minu arvates suudab saastaajakirjandus meil kordi rohkem lahendusi leida, kui meie õigussüsteem. Siin on meil paljutki õppida USA-lt.

To ixxx Ok, nõus. Meie kohtusüsteem on ideaalist kaugel. Samas annab see sulle vähemalt lootust lahendust leida. Aga mis lahenduse võib sulle meie saastajakirjandus pakkuda antud olukorras? Kas sa tõesti arvad, et mingil võsareporteril on sinu huvid prioriteediks, või tahab ta hoopis võimalikult palju televaatajaid oma saadet vaatama saada ja sellega oma egot toita ning järjekordse reklaamrahasüsti saada. Minu jaoks on saastajakirjanduse jälgimine samasugune halb otsus, nagu timeshare ostmine. Saastajakirjandus on samasuguselt emotsioonide peal valjas, nagu ka paljud pettuskeemid ja saastkaubandus. Mind tõsiselt häirub, et meie ühiskond saab aina rohkem ja rohkem pealtvaataja ühiskonnaks, kus eelistatakse sohval õlu käes teleka ees surfata või oma igavast elust blogida, selle asemel et midagi reaalselt ette võtta, midagi muuta. Ajakirjandus ei lahenda inimeste probleeme ega juuruta välja nende lollust, ajakirjandus lihtsalt võimedab neid asju, teeb neid söödavaks laiale massile. Vahest joppab ja see võimendus paneb kedagi õiges suunas tegutsema või olukorra üle mõtlema, kuid selle peale lootma jääda on jällegi halb otsus.

Olgu ta siis halb või mitte aga vähemalt on teisi hoiatatud.

Vaatasin täna juhtumisi Võsapetsi saadet ja ennäe imet...Holiday Club oli ka teemaks. See ohver oli ikka väga kahtlane tegelane. Mis Teie arvate, kas:

1. Tädi oli tüüpiline lihtsameelne HC "võitja" ja sundklient, kes tegelikult ei tabanudki lõpuni asja sisu ära. (Ei klapi nigu - tädi oli kallilt riides. Sellised pole üldiselt ju nii lollid...)
2. Tädil oli pappi nii sitaks palju, et tal oli ennemalt olnud jumala savi, et 30k EUR-i HC-le oli kinkinud. Nüüd lõpuks näpud põhjas. Võib-olla mees suri ära... (Võimalik, sest ta ei teadnud ju üldse, palju ta tegelikult pappi välja oli käinudki).
3. Tädi oli vaimust vaene ja ajas mõttetut halli. (Ka ei usu - ilusad riided ja osak oli ka ju olemas).
4. Kõik oli mingi lavastus. Ei tea, kellele kasulik???
5. Mõni muu variant.

Lõpuks veel niipalju, et ma ikka ei veel ei suuda aru saada inimeste ajupuudusest, käia raha välja millegi eest, millest endal absoluutselt mitte mingisugust arusaama pole??? TULE TAEVAS APPI...

Ääretult rumal oleks jätta rumalatele kätte nende raha.

Mina olen ennem ka kuulnud, et hästi riietatud inimesed on nende ajuloputuse ohvriks langenud. Aga ka paljud kes ei riietu kuidas see oligi...rikkalt :D ja just selle naisterahva lihtsameelsus oligi see mis pani tema ja abikaasa seda raha välja käima ja alles hiljem aru saama , et mis tegelt juhtus. au ja kiitus, tema oli vähemalt julge ja tegi selle ennem ära millest minu tuttav alles mõtles :)

Mitte "rikkalt", vaid "kallilt". Mis sa arvad, kui palju Eestis elavaid temavanuseid tädisid saavad endale ilusaid ja kvaliteetseid rõivaid, jalatseid ja, kasvõi, prilliraame lubada. Ma ei imestaks, kui minu ema oleks oma mõtlemisega sellisesse lõksu langenud. Tema on tüüpiline nõukaaja töölisklassi esindaja. Saates olnud tädi tundus kuidagi teistsugune... Tore muidugi, et julge oli. Kui see nüüd muidugi lavastus polnud.