Horvaatiasse seiklema?

plaanis on minna sõbrannaga kahekesi horvaatiasse. kas kellelgi on kogemusi, kuidas seal transpordiga lood on? kas hääletamine oleks mõistlik ja kui ei, siis kui kallid on bussi- ja rongipiletid võrreldes eestiga? kas mägedes telgiga on võimalik ööbida ja kui ohutu see on (miinid, maod??)ja kui palju maksab kõige kõige odavam ööbimisvõimalus? eesmärk on viibida palju mägedes ja kaunites looduspaikades,(mitte populaarsetes turismipaikades) aga võimalikult odavalt. jagage keegi palun kogemusi:)

Tere!

Käisime kaa sõpradega Horvaatias ja läksime kohale ilma millegi muu, kui tagasisõidupiletite ja rahaga. Ööbimiseks valisime Cavtati. Sõitsime taksoga Dubrovniku lennujaamast Cavtati(VIGA! Takso on kallis ja räägitakse, et kohalikud kõik vihkavad taksojuhte nende nöörimise pärast samal ajal, kui teised üritavad ausalt elatist teenida). Igatahes saime kah paraja röövimise ohvriks aga lollid turistid, mis parata. Lasime end ühe kohaliku infopunkti juures maha visata, kust plaanisime leida majutuse. Infotädike helistas otsemaid tühjana seisvasse apartmenti ja maja omanik sadas oma autoga kohale. Tingisime hinnalt veel veidike allagi ja saime 17EUR ühe öö eest ühe inimese kohta. Võrdlemisi hea hind siiski ja no mis sa teed, vaja ju auk ära täita, ei saa lasta majal tühjana seista. Nii saimegi siis omale kolme vannitoa, köögi ja kahe suure magamistoaga apartmenti. Naabrid olid lahked ka pesumasinat jagama.

Hääletamine ei ole Lõuna-Horvaatias igatahes mõistlik, ma ei tea kuidas põhja pool lood on, aga teed on väga kitsad ja ohtlikud ning suuremate teede ääres kõndimine usutavasti ka lausa keelatud. Hääletajaid ilmselt keegi peale ei võtaks, sets auto peatamine tekitaks liiklusohtliku olukorra ja paraja ummiku. Juba siis, kui buss tahtis ktsamat kurvi võtta, pidi vastassuunast tulev auto kõva 20m tagurdama, et buss oma nina saaks välja keerata. Ronge lõunas ei olnud, bussipiletid on aga mõistliku hinnaga, nii Eesti omadega üpris sarnased.

Mägedes telkimine rangelt soovituslik ainult selleks ettenähtud telklaagrites. Mägedes on tõepoolest miinioht, ilmselt ka teatavad maod. Kui olete seljakotireisijad, siis tasubki vast lihtsalt kohale minna ja küsida turistiinfost, mis vaba on. Tühja augu täitjat kostitatakse tihti paremate hindadega - tasub ka tingida.

Cavtat on üks parimaid kohti sinu poolt kirjeldatud tegevuseks. Lähiümbruses on palju mägesid ja üldse Cavtat on pooleldi ühel mägisel alal üles ehitatud. Kohalik oli ka rääkinud, et kõrgetes mägedes pidi õhk olema astmahaigetele tervendava toimega. Cavtat on selline kuurortkülake, mitte päris linn. Ta asub Dobrovnikust meeldivalt 30-40 minuti bussisõidukaugusel, et kui tekib isu ka Dubrovnikut vaadata ja ehk ka sealset ööelu nautida, siis on selleks ideaalne võimalus olemas. Kasutasiem ka seda ise korduvalt. Dubrovniku vanalinn juba üksi vaatamist väga väärt!

Cavtat is your best shot! Pole turismilõks aga kerge kuurordihõng on siiski olemas, hinnad odavamad kui Dubrovnikus. Rannamõnusid saab kaa nautida. Ja vesi on suppsoe!!! Superluks!

Veel tähelepanekuid:
suve lõpus saab nautida eksootilisi vilju (laimid, sidrunid, viinamarjad, arbuusid, jms.)
kohalik rahvas on väga sõbralik!
vesi on meeldivalt soe!
rannad on kivised ja merepõhjad kaa tihtipeale kivised, kivide küljes ohtralt meresiile - tasub kaasa võtta "siilisussid"
*teed on kitsad ja järskude tõusude-langustega, pikem jalutamine võib väsitada

Pidasin ka reisipäevikut sel ajal ja kandsin selle oma blogi, võid lugeda, kui huvi on. Sisaldab ka natuke lisainformatsiooni.

http://shokolaadimuffin.blogspot.com/2007/08/puhkuselt-tagasi.html

...ja hääletatud. Hääletamine on seal sama võimalik kui mis tahes muus riigis, aga 40-kraadise kuumaga lauspäikese käes tee äärde minna ei soovita (ise pidime ajapuudusel sedagi proovima). Kohtasime nii kohalikke boheemlasi, Saksa filmirežissööre kui ka õigusteadlasi. Autojuhid rääkisid, et mõnikümmend aastat tagasi oli hääletamine sealkandis väga populaarne, aga pärast teatavat püssidega vehkimise perioodi ei usalda keegi enam kedagi. Aga kõik on võimalik. Dalmaatsia piirkonnas olevat eriti keeruline, kuigi meile juhtusid vastupidised kogemused.

Käisin Horvaatias eelmisel suvel, kolmeks nädalaks, sõbrannaga. Kuna me reisime juba pikemat aega natuke ekstreemsemalt kui keskmised tütarlapsed, siis hotellide-toidukohtade osas sõna võtta ei oska. Umbes seitse ööd kahekümne kahest elasime valge inimese moodi, maksime keskmiselt 10 eurot per nosu (kodumajutused ja tingimine), mõnikord lõime telgi üles või tukkusime suisa pargipingi all (lebomati olemasolu korral kindlasti mugavam kui pingi peal).

Mägedesse telkima - ei kujuta seal hästi ette. Esiteks tundus juurdepääs üsna keeruline (mõned harvad autoteed, mis võisid lõppeda kellegi hoovis) ja teiseks oli kõikjal hirmus kivine. Hvari saarel ööbisime kaks korda lageda taeva all, ühel korral kämpingus, et pesta saaks, teisel korral täiesti suvalises paigas keset saart - sealt lasime maru kärmelt jalga, sest ämblikud osutusid peopesasuurusteks ja ümberringi liikus häirivalt palju "sahistajaid". Harrastasime pigem öist hääletamist ja kõndisime hommikuni läbi sõjast räsitud külakeste.

Busside ja rongidega sõitsime samuti üsna palju, kui tegemist oli pikemate vahemaadega (tegime ikka riigile peaaegu ringi peale). Hinnad olid mäletamist mööda kallimad kui Eestis (vahemaad ju muidugi ka suuremad), aga piletid on ära visatud ja reisipäevik rahalist külge ei kajasta, nii et täpseid summasid öelda ei oska.

Igal juhul osutus Horvaatia täiesti seigeldavaks riigiks, kuigi sõbralike kohalike kontsentratsioon jäi näiteks Prantsusmaale või Itaaliale kõvasti alla. Tuttavaid oli võrdlemisi raske leida, eriti 20ndates eluaastates, ei tea, kas ei sattunud n-ö oma ringkonda või oli viga meie pealehakkamises.

Palju edu!

Transpordipiletite maksumuse kohta ei oska sõna võtta, käisime mootorrattaga, aga telkimine on täiesti võimalik. Sisemaal ja Istria piirkonnas on piisavalt ruumi ja kohta kuhu telk panna. Igaks juhuks otsisime endale koha kohalikest eemale, aga võin siiski kinnitada, et nad telkijasse halvasti ei suhtunud. Riigi looduse ja inimestega tutvumiseks on need piirkonnad sobivaimad.

Võimatu on telkida Dalmaatsia piirkonnas. Seda seetõttu, et asustus on väga tihe, mäed järsud ja kivised ning kohalikud näevad turistis ainult sissetuleku allikat ning ei suhtuks telkijasse hästi. Meie magasine Dubrovnikus magamiskotiga pargipingil, saime hakkama küll.

Paljud looduskaunid kohad on muudetud turistilõksudeks (Krka, Plitvice), aga siiski ei ole mõtet neid välitida, lihtsalt ära plaani oma reisi juulis-augustis.

Kohalike kinnitusel on riik miinidest nüüdseks puhastatud ja madudega on lugu nii, nagu igal pool mujal- vaata jala ette, hoia telgi lukk kinni jne.

jessas, kaua võib viriseda "turistilõksude" üle. Ise olete täpselt samasugused turistid ja tahate täpselt samamoodi looduskauneid kohti näha, ise te tekitate neid "turistilõkse". Pealegi, kohalikud on kümme kordarohkem ära teeninud õiguse nende kohtade pealt raha teenida kui turistid on ära teeninud õiguse vinguda. Selline silmakirjatsemine imeb vilinal.