Kõigepealt pead ära otsustama:
Matkamiseks sobivad KÕIK rattad, mil kaks ratast ja käigud ja pakiraam. Ainus nõue - sul peab oma ratta seljas mugav olema.
Konkreetset nõu "osta SEE ratas!" ei saa keegi anda. Mis ühele hea, see teisele ebamugav, või vastupidi. Tehniliselt on kõik poodides müüdavad rattad harrastajale sobivad. Erinevused on sõiduasendis, kaalus ja (hinnast tulenevalt) komponentides. Siin ei aita miski muu kui poodi ja proovima!
Mis poodidesse minna?
Mul endal on kaks ratast: Marini Bear Valley (maastikuratas) ja Corratec-i hübriid. Olen mõlemaga väga rahul. Naisel on Merida keskmise klassi hübriid ja no-name supermarketi linnakas, matkanud mägedes mõlemaga, ka rahul.
Eestis müüakse suhteliselt vähe korralikke marke, need jõuad kõik läbi proovida. Need oleksid: Trek Rademaris (Rattamaailm Laki5), Scott ja Schwinn Havaii Ekspressis (Pirita TOP), Marin Sportlandis, Author (esinduskauplus Tartu maanteel linna piiril) ja Merida Veloplusis (Saku 3). Proovi kindlasti enne ostu vähemalt ratta seljas istuda, veel parem sõita, enamikes poodides peaks see võimalik olema.
Vaata veel http://velo.clubbers.ee/ foorumeid, esiteks on seal soovitusi ja teiseks müüakse jalgrattaid. Müügis olev Scott Sportster P3 on täitsa pädev hübriid, aga sulle võib raam suur olla.
Tehnilise poole pealt:
Osta kohe parem uus ratas. Kasutatud ratas vöib myygihetkel kyll hea välja näha ja olla tehniliselt tiptop (myyja sönul), kuid iialgi sa ei tea, millised vead sul esimese pika söiduga välja tulevad. Räägin omadest kogemustest. Omadest kogemustest vöin soovitada Trekki ja Scotti. Ära osta sellist ratast, mis palju kaalub. Mu esimene Scott oli vist rauast valatud, et hoolimata siledatest ja kitsastest kummidest sellega oli fyysiliselt raske söita. Praegune Scott on carbon(mis see nyyd e.k. on?) raamiga ja hoopis teine tubakas :-)
Olen umbes samasugune rattasõitja. Endal Treki maastikuratas, naistekas. Väga hästi vastu pidanud ratas, kuid enam ma päris naisteraamiga ratast ei ostaks, sest matkal rattakottidega sõites on ikka ebastabiilne. Samas linnas jälle hea kiirelt maha tulla ja manööverdada. Olen vaadanud, et GT-l on sellist raami, ei päris meeste ega naiste. Käiguvahetaja olgu Rapidfire tüüpi, muidu teed randmetele liiga. Pead jah poodides proovima, raami sobivus sõltub sinu kasvust ja kehaproportsioonidest. Eespool on lisavarustuse kohta õiged nõuanded.
Mis on olulisem, kas matkamine või pühapäevasõit?
Soovitus: Tallinnas Rohu tn jalgrattapoes Velospets on hea valik hübriidide.
Ratta valik sõltub eelarvest ja sellest, mida matkalt oodatakse. Kas on soovi matka ajal pidevalt rattaga või virisemisega tegeleda või sõitu nautida? Paar päeva kannatab vast ära, aga pikemale matkale on tarvis ikkagi muretumat varianti.
Minu soovitus oleks pakiraamikotid ette ja taha, sobiliku ülekandega käigud. Kui maastikule ei roni, siis oinasarved või ergonoomiline lenks (et randmeid säästa), 1.75" suht siledad rehvid (kitsamatega on kruusateedel sant sõita). Tippkiirus pole matkal nüüd küll see, mida 20-25kg laadungiga pushida, pigem selline vahemik, millega kruusateedel tõusudest üles või pehmest pinnasest läbi saaks. 20 km/h päeva keskmine on üsna hea, kui just ei ole plaanis ainult taganttuulega või allamäge sõita. 100km jaoks teeks see 5h sadulas sõtkumist.
MTB rattal on keskjooksu ja tagajooksu vaheline kaugus väike ja seetõttu võivad väntamisel kannad vastu tagumisi pakiraamikotte käima hakata -- hübriidil on see vahemaa suurem. Kruusateedel on korralik esiamort kahtlemata abiks ja samuti pooltühjad 2" rehvid (hübriidile vist ei mahu). Ainult siledal (on ka ebatasaseid variante) asfaldil sõites hoiaks kõvakahvliga sõites kaalu kokku, aga matkal on selliseid teid suhteliselt vähe.
Jooksud peaksid olema alumiiniumist topeltpöidadega, vähemalt taga 36 kodaraga. Pruugitud ratta ostmisel kindlasti kontrollida, et jooksud oleksid heas korras, sest kui keset matka kusagil pärapõrgus tagaratas ikaldub, siis on üsna ebameeldiv.
Väga oluline on ka õige sadul, eriti kui on soov pikki otsi sõita.
Mainimata ei saa ka jätta, et spetsiaalsete rattajalanõudega, mis end spetsiaalsete pedaalide külge haagivad on parem sõita, kuigi vajab harjumist :)
Korralik seisujalg kaalub omajagu -- ilma saab samuti hakkama. Korralikud kihilised kromoplastist porilauad on ka abiks -- Hawaii Express või Spantal Sport. On paremad kui terasest/plastist/alumiiniumist.
Pakiraamide valik on meil suhteliselt kehv ja hinnad umbes 300kr. Kottideks otsi midagi vee ja tolmu kindlat, näiteks Ortlieb Front Roller ja Back Roller (tellida/rentida saab http://www.citybike.ee) või proovi midagi analoogset. Kuivades ja tolmuvabades oludes kestavad mõnda aega ka lihtsamad variandid.
Kindad on olulised, sest kukkumisel jäävad peopesad terveks ning kuuma ilmaga ei ole käed higist libedad. Sooja hoiavad samuti.
Kiiver -- kui juhuslikult vastu mõnda kõva pinda kukud, siis on abiks. Samuti kaitseb päikese, tuule ja külma eest.
Kuigi mu enda rattal on ka aluraam, tasub ehk mainimist, et ka sel on omad probleemid. Kergus on hea omadus küll, aga mitte ainus, millele tähelepanu peaks pöörama. Püüan mõned pähetulevad asjad kirja panna:
See viimane on nagu tädi Maali jutt saunas, peale mõnda õlut!