Kas vene keelega saab hakkama Poola ,Ungari, Horvaatia .......

Siiamaani olen käinud turismireisidel bussiga ja lennuk+buss. Soomes olen omapead autoga käinud. Plaan sõita Balatoni äärde ja veel edasi. Arvan, et tavaolukorras saan hakkama. Kui mingi tõsisem probleem, vot niipalju inglise-saksa keelt ei valda. See piirkond peaks ka venekeelt natuke oskama, või kuidas?

Poolas saab ilusti venekeelega hakkama. Teisi ei tea... Vist küll Tšehhit ei puuduta see reis, aga seal küll hoiatati, et ei räägiks avalikult turistina vene keelt - tšehhid peavad endid pigem lääneeurooplsateks ja eelistavad välismaalastega suheldes saksa või inglise keelt vene keelele. Olen kuulnud juhustest, kus on vene keeles kõnetamise eest naha peale saadud kohalike käest... Samas, keskealised oskavad küll vene keelt, just saksa ja inglise keelega võib siis raskusi olla... Ei tea, kuidas nendes teistes riikides sellega lood on...

Üheksakümnendate aastate keskel sattusin Slovakkias ühel seminaril poolakaga ühte tuppa. Tema esimene küsimus oli: "Ega te poola keelt ei oska?". Ei osanud, aga Poolas olen autoturistina hakkama saanud. Kohtades, kus nad inglise, vene või saksa keelt ei oska (ja neid on palju) tuleb kehakeelt kasutada. Joonistada esemeid ja numbreid, kätega söömis- või magamisliigutusi teha... Enamik rekkajuhte oskab veel halvemini inglise keelt kui vene ajal koolis käinud tavaturist. Nii nagu nemad saavad hakkama, saate hakkama teiegi. Tõsisemate probleemide puhul võite helistada välisministeeriumi valvetelefonil ja abi paluda, argisuhtlemises on teie inglise, saksa ja vene keele sõnavara tõenäoliselt piisav. Kõige tähtsam on ettevõtlikkus. Poola on suurriigina poolakeelne. Slovakkias pursitakse inglist, Ungaris saksat. Visa Elektronist ja eurodest saadakse ühtviisi aru.

Esiteks, osates ühte slaavi keelt, on siiski veidi kergem teistes slaavi keeli rääkivates maades üht-teist mõista. Teiseks, kui veab, siis vanemad inimesed isegi veidi räägivad vene keelt, aga hea, kui nad saavad aru, et te ise venelane ei ole. Üldiselt osatakse poolas võõrkeeli väga vähestes turistikates - mõni muuseum või kallim restoran. Mul õnnestus terve nädala jooksul alles viimasel päeval jutule saada üliõpilasega, kes oskas korralikult nii inglise kui saksa keelt. Slovakkias ja Horvaatias osatakse päris hästi inglise keelt, vähemalt saadakse aru, mida räägid. Kui kohalikus keeles vastataksegi, siis tuleb jälle abi vene keelest. Ungari kohta ei tea, aga kaldun arvama, et ega sealgi võõrkeeleoskus heal järjel pole, saksa keelt ehk osatakse natuke. Soovitan kaasa haarata pisikesi vestmikke või internetist baassõnavara hankida. Poolas tundsin end küll keeleteadlasena erinevaid suhtluskeeli välja pakkudes ja lõpuks raamatust järge pidades ikka poola keeles rääkides. Uskuge, nii saab palju nalja, tekib kenake kollektsioon kohalikke abivalmeid inimesi ja mitte ükski asi ei jää ajamata või leidmata.

Tänud päris huvitavate kommentaaride eest. Prahas olen käinud ja ka Poolat mitmed korrad bussiga läbi sõitnud. Prahalastele ei meeldi vene keel , olen ise kogenud.

Ise olen päris mitmel korral poolakatega suhtlema pidanud ja üks juhus oli selline, kus kogu seltskonnast (eesltaste ja poolakate peale kokku) oskas üks poolakas väga hästi saksa keelt, sest oli mitu aastat Saksamaal elanud. Inglise keelt ei osanud neist korralikult keegi (üks natuke), eestlastest oskasid inglise keelt jällegi kõik. Vene keelt need poolakad natuke mõistisd (suuremalt jaolt seetõttu, et sarnaneb natuke poola keelele), meist 2 enam-vähem said aru ja oskasid midagi vene keeles rääkida kah. Ja oh seda imet - kõik jutud said räägitud (kasutusel olid lisaks eelnimetatud keeltele ka itaalia keele algteadmised - toidu- ja veinisõnavara, hispaanakeelsed seebikaväljendid, soome keelest midagi, läti keelest midagi ja veel midagi, mis kellelgi pähe tuli, ka ladina keel). Suur osa oli siiski ka veinil, mida kulus liitrite viisi ja Vana Tallinnal, mida päris liitrite viisi ei kulunud. Igatahes ühel hetkel, kui kõik olid saavutanud mingi staadiumi, said kõik poola keelest aru. Nii lihtne oligi.

Ja üleüldse peab poolakatega suheldes tõepoolest polüglott olema.

Muidu veel üllatas ühes Poola hotellis vanem naisterahvas, kes rääkis väga väga head inglise keelt. Leidub selliseidki! :)

Juunis käisime Horvaatias ja saime ka hakkama. Poolast sai toodud isegi maasikaid. Kui ikka kätega ja kirjutamisega natuke aidata, siis saab ikka igas riigis hakkama. Sõnaraamat võib ju igaks juhuks kaasas olla.

Vanemad inimesed Poolas on natuke vene keelt õppinud sotsialismi ajal, noored ei oska vene keelt kohe kindlasti. Vanemate inimeste vene keel on selline läbi segi poola sõnadega ja kõva poola keele aktsent. (nt. "gdje tõ bõla?" poolakas hääldab seda vene keeles umb. nii "gdzje tõ bõua?") Kui teie ja kohaliku vene keel pole perfektne siis on raske. Muide poola keel ei ole vene keelega eriti sarnane ja hääldamine on täiesti teistmoodi.

Sõnaraamatut võite tõesti kaasa võtta (Selveris oli müügil (eesti-poola).

Szczecinis üks kohalik vanem meesterahvas saades teada, et olen Eestist, hakkas minuga saksa keeles rääkima:)

Ka selline kogemus poolakatega, et küsimuse peale kas vene keelt räägite, vastati jah, kuid see oli väga tugeva poola aktsendiga ja poolakeelseid sõnu sisse ka pikitud.Kuid hakkama peaks siiski saama, kui mitu keelt kokku panna (saksa,inglise, vene)

Nii ka Poolas tee selgeks, et vene keel pole su emakeel. Kunagi sai ööbitud kohalikus alkohoolikute peres, peale hilis õhtust hääletamist. Kui selgus, et kohalikud ei räägigi eesti, soome, rootsi, saksa, prantsuse, inglise ega vene keelt, siis aitas keha keel ja alkohool suhtlemis barjäärist edukalt üle saada. Väga positiivne kogemus.

Ma pole mingi keeleekspert, aga kui rahulikult kuulata, siis paljud sõnad vene keeles sarnased. Igatahes saime me üsna hästi aru, kuidas rongis kohalikud noormehed meid kommenteerisid (siis kui ma veel noor ja ilus olin). Võivad olla muidugi eksitussõnad, nagu meil soome keelega. Saksa keelega sai siis üsna hästi hakkama, nüüd kindlasti uus inglisekeelne põlvkond. Vene keelt nad küll rääkida ei tahtnud.