Tere lugupeetud Tripi foorumi külastajad. Olen ise 24a noormees. Ja niiöelda üldehitaja. Kool sai valitud kunagi siis kehva rahalise olukorra pärast ja erialaks üldehitus kunas midagi muud ma tol hetkel 16 aastasena tõesti ei osanud veel mõelda, et mida oma eluga peale hakata.
Ei näe oma elul juba pikemat aega sõna otseses mõttes enam mitte mingit mõtet. Mõtlen just see tavapärane töö tegemine ja maksude maksmine. Olen juba suht mitu aastat mõelnud sellele mida ma tegelikuses teha tahaks... Ja ainuke asi mis mulle südamelähedane on, on reisimine. Just see loodus, kultuur, inimesed... Usun, et saatearu mida mõtlen. Olen hetkel lihttööline Eestis ja selle palga juures ei saa ma omale lubada isegi korralike teksapükse ilma, et peaks siis kuskilt kokku hoidma ja rääkimata siis veel sellest reisimisest. Ja tekkiski küsimus. Teie kui kogenud reisiinimesed kes olete ilma näinud. Mõtlesin, et millega te ometi tegelete ? Nagu mis ametiala või kuidas olete saavutanud just seda kuhu olete hetkel jõudnud mõtlen siis just reisikogemuste suhtes. Nimelt loodan, et äkki saan siit omale mõne idee või miskit mis mulle tunduks huvitavana kunas tõesti soovin oma elu muuta ja sättida seda kuidagi nii, et saaksin ringi reisida ja samal ajal ka tööd teha vms. Et töö ei tunduks enam tööna või pigem kui elustiil vms. Ma ei ole nii hea kirjutaja kuid loodan et saite mu mõttest aru kuhu sihin.
Tänan tähelepanu eest :)
Nii mees! Kõigepealt pean ütlema, et ka mina olen ehitaja ja olen suutnud oma ehitaja palga eest juba üksjagu maailma läbi kolistada. Probleemi ei näe, kui oled normaalne vend ja normaalse töösse suhtumisega saad igale poole tööle. Ise otsin tihti tikutulega taga mehi, kes viitsiksid vähemalt norm tunnid kuus täis teha. Palganumbrist selle juures räägime ikka vähemalt 1000€ kanti kätte. Arvan, et asi on pigem Sinu vanustes noortes jõmmides, kes ei oska ja ega ausalt öeldes ei tahagi eriti miskit teha. Hilinetakse tööle pool tundi ja samapalju minnakse varem minema aga 2000€ peab palk kätte tulema. Poole aasta pärast selgub veel lisaks, et palju asju on üle perse tehtud ja mina pean selle hiljem veel omast taskust lisaks kinni maksma. Mina ise olen olnud kooli kõrvalt täiega tööl juba 15a. peale. Hetkel 36 , seega siis vähemalt 20 aastat olen tööd rabanud. Pole mul toetavaid vanemaid olnud, ega rikast onu Austraaliast. Ka haridus on vaid 9 kl.Olenemata kõigest olen suutnud omale omandada ehitusalase elukutse ja teen oma tööd rõõmuga, lisaks olen loonud omale ettevõtte mille aastakäive oli vanas vääringus 10 miljoni krooni ringis. Kõik eluks vajalik on mul olemas ja rohkemgi veel, ka tööpuudust ei näe kusagilt luuravat. Viimased 10a. on telefon pakkumistest punane alati olnud. Ka tänasel päeval. Aga minu vahe Sinuga on , ehk see, et ise tõusen igal päeval kell 7 ja saan igal õhtul magama kusagil 11-12 ajal. Ja nii juba palju aastaid. Aga samas elamine korras, normaalsed hobid, ja muu sinna juurde kuuluv. Eks kõik ole valikute ja soovide küsimus.Elan üksi , teen tööd, tegelen hobidega ja reisin vabal momendil mööda ilma. Muide ei ela ma kah suures linnas, vaid väikses maakohas L- Eestis. Seega tee tööd küll siis tuleb ka raha jne. Tööd ei tohi peljata!
Kui mina veel noor olin... :D ja eliitkoolist :) viimasel aastal lahkusin, et õhtukoolis lõpetada, oli mu uute klassikaaslaste hulgas küll enamus "küpsed" inimesed, kel olid ka töökohad, pered jne. Ja kes polnud just "kõige teravamad pliiatsid karbis", aga no keskhariduse said ikka kätte kõik, kes vähegi viitsisid. Ja seda oli tarvis, et töötada nt bussijuhina. Üldise lumpeniseerumise ja allakäigu vastu ei aita vist nüüdki miski paremini kui haridus. Kohtudes USA väliseestlastega, kellest paljud olid väga noortena käinud oma "esimese reisi" sõjas ja seejärel pooleli haridusega Ameerikas maandunud, ka nemad "õppisid nagu hullud". Ja nii said neist "rikkad onud Austraalias" või mujal. Ei saa alustada baassuhtumisest, et "kuidas saaksin mina, hall tüüp, elada säravat elu, palun?". Mul ongi väike kahtlus, kas see kiri pole mitte väike följeton.
Õppimise osas pean ühinema eelkõnelejatega. Astusin ka ise kõrgkooli alles 24 aastaselt. Alguses tundus, et olen ka lootusetult hiljaks jäänud kuna enamus kaasõppijaid olid enam-vähem otse keskkoolist ja enda sõpradel selleks ajaks juba ülikool seljataga. Siiski veendusin üsna ruttu, et teatud ajaline distants keskaga ja natuke rohkem elukogemust on pigem eelis, mis aitab paremini olulisele keskenduda.
Reisimise osas oli ülikooliaeg siiani kõige aktiivsem üldse. Peamine väärtus, mis ma sealt leidsin oli hea valik reisikaaslasi kelle vaba aeg ühtis minu omaga. Loomulikult olid rahalised vahendid üsna piiratud aga seda enam hakkas tööle leidlikus. Reisida saab mitut moodi ja väga erinevas hinnaskaalas. Ükski viis ei ole tegelikult parem või halvem, igaühe jaoks on oma aeg ja koht.
Lühidalt, ole avatud igale uuele kogemusele ja ära sea endale kunstlikult raame. Ole kõik, mis sa olla saad, nagu ameeriklased selle kohta vanasti ütlesid.