Mõne inimese jaoks ongi soliidne, kui on seljas maika ja jalas bermuudad (soovitavalt (poolemeetrise diameetriga) lilledest mustriga ja pesus luitunud). Paljas ülakeha on kah keset linna neile casual. Peame ju tutvustama oma kultuuri neile, kes tulevad meid uudistama. Ja laiemalt maailmas ka. (Ma väga tahaks viimase "ka" kirjutada "kaa".)

Iisraelis on hinnad umbes Eesti tasemel ja kohati ka kallimad. Konkreetselt purksi hinda ei oska nimetada, selle asemel on seal muid kiirtoite - kebab, hummus jne. Surnumere põhjapoolses tipus oli mingi variant osta buffee pilet mingis sööklas ja see kehtis üksiti ka pääsmena randa. (Kes seda teadmist ei omanud, ostis mõlemad ja vastupidises järjekorras.) Kas Tel Avivis, Jeruusalemmas, Petlemmas on rendiauto vajalik, ma kahtlen. Ühistransport on Iisraelis väga hea. Taksoga kannatab ka poole päevaseid trippe teha, valides õige taksojuhi on boonuseks kõik see info ja kohalike nippide tundmine, mida taksojuht oskab anda. Jeruusalemmas tuleb ju paratamatult vanalinnas jalgsi liikuda ja see vanalinn polegi väga väike. Muus osas saab aga üsna mugavalt trammiga. Tel Avivis on päris hea liikuda laenutuse jalgrattaga.

Reisidelt olen kaasa toonud suhkru pakke kohvikutest, hotellidest, lennukitelt ja vahest mujaltki. Põhiliselt ikka selliseid, millel kohviku jne nimi peal ja huvitav kujundus jmt eritunnused. Kohalikud glasuuritud ja maalingutega seinaplaadid, paremik on muidugi vanakraami ehk antiigi poodidest. Viimasel ajal ka kohalike poolt valmistatud keraamilised maalingutega maitseainete topsid. Hiljem on pisut nuputamist, et millise maa topsiga milline aine võiks sobida. Muud asjad vahel (mõeldud on alkoholi ja sigarette).

Uusuus tundub küll pisut parem kui uus.

Nüüd, kus uus kujundus ja lahendus on juba mõnda aega üleval olnud, võiks vana tagasi tuua, see oleks siis parem ja ühtlasi ka uus (kuna teadagi uus on unustatud vana).

Ma olen nii taibukas - need on avalehe alumises menüüs!

Mitte et ma neid praegu vaadata tahaks, aga selline elementaarne asi nagu pildid/fotod, mis siia teiste kasutajate poolt on pandud - kus kavalas kohas need on?

...sain aru (kuna sellele küsimusele, et "kas", vastust ei tulnud), et vaba teema on otsustatud maha võtta, OK siis. Aga muust - teema juures ei ole enne klikkamist näha, et kes on teema algataja. Kohati tundub see oluline, et kas klikkida teemat või mitte. See on muidugi pisiasjade rubriigist. Üldisemalt võiks struktuur olla loogilisem ja mingite selgete hierarhiliste menüüdega, mis on kättesaadavad pidevalt - ülal, all, vasakul ja paremal.

Kas vana on alati parem kui uus või vastupidi, on maailmavaateline küsimus ja siin pole vaielda millegi üle, IMHO. Aga üldiselt kodukate tegemisel soovitatakse küll hea ülevaatega esilehte ja vältida pidevat kerimist. Konkreetne küsimus - kas vaba teema on hetkel kadunud või ma ei märganud/leidnud seda? Ülearune see alateema minu arvates pole, vahel päris jabur, vahel ka asjalikum, potentsiaali ju on ja igasugu vabaduse kaotamise vastu olen kindlalt ka.

Tel Avivi lennujaama sisenemisel tuleb tõepoolest näidata pardakaarti. Võimalik, et seda saab asendada ka selline paber, mille nimi oli vist Flight document vmt (kus on peal nt mitme ostetud lennu väljumisajad jmt). Nt Air Baltic saatis sellise paberi pärast telefonikõnet paari minuti pärast e-mailile.

"Sealt" on siis täpsemalt mis riigist läbi minna?

Isiklik kogemus möödunud sügisest on, et lennujaamas mingit templit passi ei löödud, anti pisike paberilipakas. Varasemalt toimisid inimesed taolise templi olemasolul taibukalt ja võtsid nt Iraani sõiduks uue passi.

Üldiselt leiab infot filmide erinevate stseenide võttepaikade kohta nt http://movie-locations.com/ Küllap on mõni koht veel ja võib-olla isegi parem.

Asi peaks olema siiski mõnevõrra lihtsam. Arstilt võtta retsepti koopia, pitsat all. Retsepti tõlkida pole vist küll vaja, oluline on ju patsiendi nimi ja ravimi nimi. Ja veel on võimalik võtta Ravimiametist tõend. Kõik, rohkem pabereid korjata pole vaja. Tegelikult võib paljudesse riikidesse siseneda oma antidepressantide jmt koguses kuni 30 tabletti ilma igasugu paberiteta, aga samas Eestisse naastes võib ka ühest Xanaxi tabletist tõusta suur jama, juhul kui teile pole arst seda välja kirjutanud. Üldiselt peab jälgima, et käsipagasis olevate ravimitega saaks jamata läbi ka vahemaandumiste teele jäävatest riikidest. Aga lisaks 2 paberile pole minu arvates muud küll vaja.

Teema esimese postituse esimese lause kommentaariks - Krishnamurti soovitas mitte meeles pidada kauneimast kauneimat päikeseloojangut vmt, kuna hiljem järgmised kaotavad sellega võrreldes osa oma väärtusest. Rohkem zen'i, seltsimehed. :) Piirkond, kus üldiselt (nt maikuus) on vähe turiste ja on hämmastavaid väikelinnu, kaunist loodust, head veini jne on Languedoc-Roussillon. (Carcassonne, kui halastamatu turistilõks ehk v.a.) Kulgemiseks ja ootamatuteks avastamisteks.

Kõige raskem päev on siis 6. aprill, edasi läheb hüppeliselt kergemaks ja lõbusamaks.

Pisut udune mälestus, aga julgeks väita, et rongiga Victoria Station'isse ja sealt võib vahetada rongile, mis viib Birminghami. Vist oli selline marsruut. Pilet rongile Londonist Birminghami oli Eestist reisibüroo kaudu juba ostetud ja seepärast läks kõik väga sujuvalt ja kiirelt. Rongid on üldiselt mõnevõrra usaldusväärsemad, pole lennujaamast linna (ja vastupidi) probleeme ummikutega.

Lagos on tore linn. Võib-olla aitaks reisi eelarve osas natuke kokku hoida, kui hotellile eelistada korteri rentimist, viletsama hotelli asemel korralik korter ja kui toidu valmistamine ei tundu räige kohustusena, siis võib kohaliku kraamiga kokata. Turg (turu hoone) oli üsna mere ääres (kui õigesti mäletan) ja seal oli igasugu kraami.

Variant A Vanaema Pärnumaal küla servas üksi kodus ja kohmerdab köögis, kui äkki näeb kaks mustlast, mees ja naine (jalgsimatkajad Indiast), on toas ja räägivad midagi tundmatus keeles. Vanaema kohkub ja hakkab appi karjuma. Jne.

Variant B Vanaema Pärnumaal küla servas üksi kodus jne (...) näeb kaks mustlast, mees ja naine, imelikult riides, on toas ja räägivad midagi arusaamatus keeles, vanaema vaatab ja kuulab - see ta viimaseks vaatamiseks jääbki. Miks vanainimene appi ei hüüdnud?

Tuleks tunnetada, millal ja millist distantsi hoida, ei ole kogu aeg "tore-tore".

@Marikas556 Praegu Iisraeli piiril lennujaamades passidesse templeid ei löödud, anti eraldi talong/leheke, millega sai värava lahti ja kõik. Varem oli võimalus, et kui Iisraeli tempel segas minemast nt Iraani või vastupidi, andis Eesti oma kodanikule teise (täiendava?) passi (pole ise kasutanud, aga lugesin või kuulsin). Kus on ohutu ja kus ohtlik, taandub kohati küsimuseks, et "kelle jaoks?". Või hoopis küsimuseks, kus kellele rohkem meeldib.

See on ju väga individuaalne. Nt Sagrada Familias - kirikus vaatamine, pildistamine, samas on aga ka muuseum - kui põhjalikult keegi süveneb, loeb tekste jne, torni külastamine - kas on pikem järjekord, kuivõrd keegi vaadet naudib jne. Ise olen vist neli korda käinud ja iga kord ca 2 tundi seal kulutanud. :) Või siis Park Güellis... kui istuda, nautida vaadet ja pargikujundust ja kuulata samas mõne hea hang'i mängija mängu, läheb pisut aega, üks rahulik kohv ja sigarett ka, lisaks on sealgi eraldi hoone, mille sisekujundust võib nautida, läheb ka 2 tundi nigu niuhti. Aga kõike võib vaadata ka 30 minutit.

4x4 on reisisaatena minu arvates kõige adekvaatsem. Kaks kanget on meelelahutus (stiilis "teeme pulli") eelkõige. Mis sorti saade on uhhuduur ei ole ma õigupoolest aru saanud, seal on tegelased ise oma filosoofiliste mõlgutustega ja muuga liiga pikalt kaadris.

tabletiteema - on täiesti konkreetne juhus, mida tean, aga neid on tõenäoliselt rohkem kui üks: esmakordne lennureis, tütar/reisija närvis, kaastundlik ema annab talle tableti Xanaxit kaasa, tütar seda ära ei söö ja jääb hiljem Eestisse naastes selle ühe Xanaxi tabletiga vahele. Ja kohtuasi. Tasub retseptiravimite sh rahustid kotti panemisel olla tähelepanelik. Üldiselt eeldavad need retsepti ja vastava loa olemasolu + nõuded pakendi osas jne.

Tänan, ilmselt oli väsitav päev ja juhe koos. Tehing tehtud. :)