Kõrbed - müstilised paigad!

Kuna rubriigis 'Rändurite meelispaigad Euroopas' avaldati kahel korral soovi et võiksime rääkida kõrbetest, siis avaks siinkohal uue teema millest pole tükk aega juttu olnud - kõrbed. Räägiksime milliseid kogemusi-elamusi kellelgi seoses kõrbematkadega on olnud.

et kuidas ja kuhu oleks soodsaim/lihtsaim/soovitatavaim võimalus? ja kas näiteks üksi-kaksi ja kõrbes kogenematuna (aga muidu hakkama-saajana)üldse maksab minna? oi palun valgustage mind, teadjad.

Tere!

Omalt poolt teemat lugedes meenusid kohe Eestimaa 'kõrbed' - esiteks muidugi Kõrvemaa (kõrb küll, aga metsakõrb...), teiseks Värska kandi liivikud, mis ka omamoodi minikõrbe mõõdu välja annavad.

Lihtsaimaks võimaluseks 10-15 aasta eest kõrbes käia oli arvatavasti ühineda mõne Kesk-Aasiasse mineva matkagrupiga, tänapäeval saab aga kõrbe 'nuusutada' kõige hõlpsamini Marokos, Tuneesias, Egiptuses jne, kuhu arvukad turismireisid lähevad. Endale on meelde jäänud ka Atacama ning tulevikuunistuseks Namiibia.

Kõrbeliikide kohta - tavaliselt mõeldakse kõrbe all suurt liivalagendikku, ent see on vaid üks (ja suhteliselt vähelevinud) kõrbetüüp. Veelgi levinuimad on savi- ja soolakõrbed, nende kombinatsioonid ning jääkõrbed.

Ja lõpetuses saadan mõned satelliidifotole, mis kujutab Iraani Dasht-e-Kaviri soolakõrbe... kas pole ilus?!

http://spotimages.free.fr/deserts/dacht.html http://www.parstimes.com/images/kevir.jpg http://www.parstimes.com/images/kevir_hires.jpg

Nõiduslikult ilus! Panen viimase nendest oma monitorile taustapildiks!

Tervitustega,

Kaerahelves


You know the way to Mordor.You have been there before.Take us to the Black Gate!

Sellist ilusat liivadüüne täis kõrbe polegi nii lihtne leida. Egiptuses peate ikka sadu kilomeetreid maha sõitma, et düüne näha (tavaline on liivakivine eluvaene maastik, mis erilist silmailu ei paku). Marokos on samuti vaid väikene nurgake vastu Alzheeria piiri seda ilusat düünide merd. Indias käisin kaamelitega Thar kõrbes, seal oli vast düünitsooni laiuseks pool kilomeetrit ja pikuti läks mitu kilomeetrit. Kõzõlkumi serval olen ka viibinud. Pigem oli see samuti selline stepist tasapisi välja kujunev eluvaene lagendik.

Üks ilusamaid piltem, mida olen kohanud

Sunrise on the Thar Desert

http://www.photo.net/india/waco/index

Kõrb on minu arust üks kaunimaid maastikuid Maal. Kõlab imelikult küll ja need, kes terve elu kõrbes veedavad, unistavad muidugi suurtest metsadest ja jõgedest, aga märjast ja külmast Eestist pärit inimesele on kõrb ikka midagi muud.

Olen käinud Tuneesias Saharas kahel korral ja korra Jordaanias Wadi Rumi ümbruses. Kõik korrad on olnud u 2 päeva+öö. Rohkemaks pole nagu raha olnud, kõrb on ikka olnud vaid osa pikemast reisist. Unistus on muidugi kunagi kuskil Malis või Nigeris vähemalt 2 nädalat kaameliga karavanis sõita. Siis saaks ikka juba mingi suurema tunde ja teadmise kätte.

Tuneesia ongi tõenäoliselt praegu soodsaim ja lihtsaim võimalus kõrbe näha. Mingi charteriga Soomest, Rootsist kohale ja siis Douz on see koht kus kõike organiseerida. Kõrb (vähemalt see osa mis eestlane kõbeks peab) on korralikult luidetega jne. Esimeseks korraks kõlbab ka Douzi ümbrus, aga odavaim võimalus pikemalt tõelist liivakõrbe (ja vähe suuremaid luiteid) näha on sõita Ksar Ghilanesse. Ise saime sinna suht odavalt hoopis Tataouine'ist ühe kohaliku autoga, magasime suvalises remondis majas ja võtsime söögid-joogid kaasa. Mis auto eest maksime, peast küll enam ei tea. Douzi ametlikud korraldajad on muidugi kallimad. Samas võib ise ka dziibi rentida ja omal käel sõidab Ghilanesse ka ära.

Kaameli sõit on teine võimalus. Miinus see, et liikumiskiirus on oluliselt väiksem, seega kulub põnevamate-ilusamate kohtadeni jõudmiseks päevi ja palju-palju raha.

Päris üksi autoga, veel vähem jalgsi, kuhugi kaugemale küll minna ei maksa. Siis oleks veidi rohkem ettevalmistust vaja. Tuneesia-Alzeeria-Niger on jälle populaarseks Saharat läbimivaks teeks saamas. Ja omal käel ringi sõitjaid on hulgi, aga vaja läheks rohkem ette valmistust ja jällegi raha. Juba korralikult ettevalmistatud auto maksab omajagu jne.

Jordaania kõrbest ka. Enamik ikka tavaline kiviklibu nagu enamik kõrbeid, aga lõunas on liivakõrbe ka. Erilist ilu lisavad liivast kerkivad mitmesaja meetri kõrgused kaljud. Enda pilte kahjuks ikka skännitud pole, aga miskit leiab siit. Põhiline paik alustuseks on Wadi Rumi küla.

Siis veel lähemaid paiku. Marokos on vist kaks-kolm väikest liivas kohta, kui näind pole siis tasub vaadata, ainult kõrbe pärast sinna minna pole mõtet. Alzeerias palju-palju ilusat, aga minekuga jama. Oleks vaja leida korralik auto jne. Liibüas vist ilusaimad Sahara luited, sinna saamine aga peaaegu võimatu. Praegu ainult kalli turismireisiga. Egiptuses väga palju kõrbe, sinna saamine ka suht lihtne ja odav. Lääne poolne osa peaks vist kõige põnevam olema. Edasi kaugemal juba Araabia poolsaare kõrbed, Kesk-Aasia jne.

Marek kas Sa Viet Nam-is olles Mui Ne kõrbe ei külastanud? Asub Phan Thiet-i linna lähedal mitte kaugel Ho Chi Minh-ist.


You know the way to Mordor.You have been there before.Take us to the Black Gate!

see oli vist see mereäärne kõrgete düünidega piirkond

ei käinud, üritasin minimaalsete kulutustega läbi saada, ja aega ka ei olnud suurt priisata, aga uhkeid pilte nägin küll (turismifirmades)

vat selle asja eest tahan küll hoiatada:

Thar kõrbes oli kaameliga sõites vähemalt viis paksu vatitekki istumise all, mistõttu 3 päevane matk piirdu üles alla hüpeldes vaid kangete jalgadega, mida võis vabalt puupakkudega võrrelda, aga vat Egiptuses, sääl oli vaid üks vatitekk ja paaritunnise üles alla kiikumise tulemusel oli ka tagumik villis :( kusjuures sama kordus ka ühe tuttava neiuga, kes paar kuud hiljem samuti kaamelisõitu harrastas

Täpselt nii! See väike kõrbenurgake asub üpris mere lähedal mägede-küngaste vahel. Suur ta just pole, laius võib olla ca 2-3km ja pikkus ca 5-10km. Kuid, kuid!! Väiksusele vaatamatta on see kõrbekene imeilus!! Ja kahjuks ka kohaliku kitsh-turismi tõmbenumber:-(. Selleks, et neid vaateid seal nautida, tuleb käratsevatest ja liivakelgusõitu müüvatest lastest püüda veidi eemalduda;-)

Düünid ehk liivaluited ise on kõrged, midagi 30-40m. Ja mis peamine - vaid puhas(!) liiv oma kordumatutes ja maalilistes tuule poolt kujundatud vormides.... Kuna olin seal päikeseloojangu ajal (väga romantiline!), siis oli tore jälgida hingematvalt ilusaid varjude ja värvitoonide mänge mida tekitasid loojuva päikese kiired...... Pildile lisasid vürtsi taamal sillerdav helesinine meri ja ümberringi kõrguvad kidura põõsastikuga kaetud mäed.

.....igatsus tuleb peale!

Kaerahelves


You know the way to Mordor.You have been there before.Take us to the Black Gate!

väga suur aitäh kõigile, kes kommenteerida viitsisid. ja kas mui ne´st ongi see kuskil siin juba vihjatud helisevate düünide kogemus?

Noh, ise võiks siis sõna võtta Atacama (Tðiili) koha pealt. Kui varem olin kõrbede suhtes üsna skeptiline (polnud käinud), siis nüüd arvan küll, et kõrb on lahe koht. Kõige huvitavam, et seal on täiesti vilgas elu :)) Ühesõnaga, saab aimu avarusest, värvidest, karmist elust ja kontrastidest. Ja kui veel mäed ja ookean ka juurde arvestada :)))

Veidi pilte siin: http://photofile.ru/default/do.php?aid=37587&np=y

Jyrka

P.S. Atacama on muuseas sademete poolest maailma kõige kuivem koht, erinevatel andmetel keskmiselt ca 1-3 mm aastas (!). Võrdluseks: Eestis sajab sept-nov ca 60-70 mm kuus (kui ma õigesti mäletan).

Vaatasin otsingumootoriga: Ruhnus ja Peipsi ääres. Millegipärast on kuskilt Looduse Kalendrist meelde jäänud, et Häädemeeste lähedal on kah taolisi luiteid.

Ka Hiiumaal Kärdla ja Lehtma vahel, Tõrvanina rannal laulavad natuke. Vähemalt tegid nad seda 20 aastat tagasi.

Liivikutest rääkides, Hiiumaal Kaibaldis on männimetsa keskel suurim liivik Eestis ja räägiti et ka Euroopas.

Kanaarisaartel on ju ka kenad liivaluited, aga see on vist siin foorumis nii kitsch sihtkoht, et ainult sosinal võib reklaamida ... ;-)

Ehh, tahtsin ühes vanas kommentaaris (see eelmine) lingi ära parandada, kuid nüüd hüppas see siia viimaseks täiesti kontekstiväliselt. Vabandust.

Jyrka

Teap' kas see nüüd päris kõrbe mõõdu välja annab aga eelmisel suvel jäi mul suu imestusest lahti kui nägin siin päris meie lähedal, Maardus nimelt, täitsa asjalisi düüne. Kui soovite neid vaatama minna, pöörake Tallinn-Peterburi maanteelt enne Maardu teeotsa Muuga sadamasse viivale teele. Sadama poole sõites jäävad need düünid vasakut kätt. Tasub vaadata!

Tervitades,

Kaerahelves


You know the way to Mordor.You have been there before.Take us to the Black Gate!

To Kati:

Jah, on küll nii et neid imelisi helide mänge kuulsin ma Mui Ne kõrbekeses Vietnamis. Ainult et kirjeldada seda kuuldut ei olegi nii kerge. Oleks tore, kui saaksite kusagile ise kuulama minna. Helid ise sarnanevad vast kõige rohkem sellele, kui jätta üks teatud sorti vilepill(sry, nime ei tea aga näeb välja selline, et palju erinevate pikkusega vilesid on rivis) välja kõva tuule kätte rippuma ning tuul hakkab ise sealt kentsakaid meloodiaid välja puhuma... Mui Ne- s kuulsin ma sellist kõrbe laulu vahetult enne päikeseloojangut. Ilmselt tekkis seoses temperatuurimuutusega kerge õhuliikumine düünide vahel, erilist tuult aga küll märgata ei olnud. Peab ütlema, et hämaruse saabudes oli hästi veider neid helisid kuulata. Kas ka päeval midagi sellist kuuleb, ei oska ütelda.

Samuti oli väga hämmastav tõdeda, et ka näiteks selline konkteetne asi nagu inimestevaheline jutt, võib levida düünide vahel üsna kummaliselt. Näiteks seisin üksinda luidetevahelise oru põhjas ja järsku kuulen üsna selgelt kahte inimest omavahel rääkimas. Noh, mõtlesin et küllap nad on siinsamas üleval luiteserva taga 30-40 meetri kaugusel. Mõni minut hiljem orust välja ronides aga oli jahmatus suur - lähimad inimesed olid minust sadu meetreid eemal! Nende jutt ei saanud ju nii kaugelt kostuda. Kuidas küll aga ma olin kuulnud neid nii selgesti kui seisin seal düünide vahel...?

Tervitades,

Kaerahelves


You know the way to Mordor.You have been there before.Take us to the Black Gate!

AAARGH, et siis ESC kustutab siit kastist kogu teksti ära... proovime uuesti...

Eesti liivaga seotud paikadest on kõige rohkem meelde jäänud Peipsi põhjaranniku (mitte Karksi, vaid ikka jupp maad edasi) ja Narva-Jõesuu düünid, kõrgust pakuks umbes kolmekorruselise maja jagu. Kui need esimest korda puude vahelt välja ilmusid, siis tuli küll mõttesse, et wow, pole võimalik.

Teine lahe kant - Saaremaal Harilaid ja terve Tagamõisa poolsaar, kus sai eelmisel suvel ringi rännatud. Tartumaa tasaste põldude ja metsade vahelt tulnule täiesti uskumatu kant, puhta liivast, kruusast, kividest ja paepankadest tehtud ning täiesti raju taimestikuga. Kohati oli ikka väga kahju, et fotokat kaasas polnud (seljakott niigi raske ja erilist usku seebikarbiga fotode klõpsimisse pole), mõni asi võttis suu ammuli küll. Näiteks see rohkem kui poole kilomeetri pikkune kividest kokku kuhjunud vall meres. Enne sinna minekut ööbisin teisel pool lahte, vallist ca 5 km kaugusel, ning kui hommikupäike seda valgustas, võttis kukalt kratsima, et mis lumivalge triip see seal kaugel paistab. Ning see vall oli tihedalt täis auguga kive - varem olin kuulnud, et auguga kivi leidmine on suur õnneasi, kuid seal võis neid iga paari sammu tagant leida.

Teab keegi täpsemalt selle liiva laulu kohta. Pole enne uurinud, aga kuskilt jäi alles silma, et selle nähtuse põhjus polegi teada. Tuule ja liivaterade liikumisega pole asi küll seotud. Mingi arvamus oli seotud kvartsi mingite elektriliste omadustega või midagi taolist. On keegi asjast midagi teaduslikku lugenud-kuulnud?

Päälinna lähedal, vaid 25 km kaugusel on koht nimega Türisalu, kus liiv imekenasti laulab. Viimane aeg on minna mere äärde liiva sisse jalgu lohistama! P.S. Tänavu mängivad liivas eriti kaunid vikerviisid...

punks