Kevadel Airbalticu soodukat nähes tekkis tõmme ära näha Kirgiisia, sõites sinna üle Almatõ ja edasi bussiga piirini 3-4 tundi. Augusti keskel  see 2,5 nädalane reis toimus ja marsruut oli Almatõ, Tamga, Karakol, Tšolpon Ata, Biškek, Osh, Sary Tash ja tagasi Almatõ. Nii et veel lihtsamalt õeldes ring ümber Issõk Kuli järve ja edasi kuulsa Pamiiri trakti peale.- Muidugi lihtsustas asja et mõlemad riigid on Eesti kodanikele viisavabad. Juba ette öeldes Kirgiisia linnadest midagi ilusat ja vaatamisväärset otsida oleks mõttetu, kõnnid mööda linna keskust ja mõlemal pool iluteeninduse, lennupiletite müügi, notarite ja poodide sildid. Selle eest tõmbenumbriks on loodus- mägiteed, kuristikud, värvilised kaljuformatsioonid, järved, mägijõed,  loomakarjad teedel jne. Edasise jutu paremaks mõistmiseks toon momendi orient.rahakursid 1Euro= 400 Kasahhi tenget=80 Kirgiisi sommi. Niisiis linnade kaupa-

Almatö. Peale üldise linnaga tutvumise sai tehtud järgmist:

Medeo kant ja Tšimbulak. Linnas metrooga  Abai peatusse ,pool km jalgsi ja  buss nr 12 pool tundi sõitu. Edasi saab kahe trossteega-pilet 3200 tenget , jälle pea 40 min sõitu mägedesse ca 3200 m kõrgusele, soojal suvepäeval oli ka seal veel talutav temperatuur. Ülapeatusest edasi saab rännata mägedesse vastavalt füüsise ja tahtmisele. Medeo kandis võib tõusta kõrgemale vasakult poolt areenist (suvise lajal on jäästaadioni asemel kardirada). Siis algab kuratlikult pikk tõusutrepp puhkekohtadega või tahtmisel saab ka tõusta kuigivõrd laugemat autoteed. Ülal vaateplatvorm, kuhu viiakse ka kõrgeid külalisi ja võimalus edasi rännata mööda jõeorgu.

Suur Almatõ järv. Kasutasin Firma Banana Tours teenust. Baikonuri metroopeatuseast ca 100m edasi on suur parkimisplats, kuhu hommikul kella 9-ks kogunevad eri  firmade bussid. Soovitav on eelmistel päevadel mõne firma kaudu sõit broneerida ja maksta. Seekord sain kohapeal asjatades viimase koha. Järv on jutu järele 2200m kõrgusel, linna veevarustuseks ja rangelt kaitstud. Vette muidugi ei lubata , vaadata võib. Võlub ulessõidul ilus mägimaastik ja järv on väga vahelduva värvide mänguga, meile näitas ennast helesinirohelisena. Tagasi sõtes oli plaanis veel väike koseke, mis erilist muljet ei jätnud. Järvele saab ka minna omal käel. Metrooge  Almalö peatusse, sealt buss nr 63 presidendi pargi juurde, edasi buss nr 28 ülesmäge lõpppeatuseni. Nüüd  on kaks võimalust. Vantsida ülesmäge ca 15 km, või saada kokkulepe all passivate erajuhtidega. Mina valisin esimese lootes, et õnnestub hääletada mõne eramasina peale ja tulla jalgsi ainult tagasitee (30 km oleks mägimaastikul olnud liig optimistlik). Sain kahe peale, kes viisid mind ainult paar km oma piknikukohale. Rohkem hääletamine ei õnnestunud ja tulin jalgsi tagasi ilusat mägimaastikku nautides bussipeatuseni.

Charyn kanjon. Ca 200 km linnast väljas. Kasutasin  Freedomtravel teenust. Samast Baikonuri kandi parkimisplatsilt väljub buss seltskonnaga ja sõit mööda suht igavat maastikku 3-3,5 tundi. Kohal antakse aega 4 tundi ringikäimiseks. Kõigepealt ca 160 astet treppi laskumiseks kanjoni põhja. Siis ca 3km mõõdukalt laskuvat rada lõpppunktini. Seal   on mõned söögikohad, lauad piknikupidamiseks ja kaunis tormikas mägijõgi kuhu giid ei luba ohutuse mõttes ujuma minna. Tee peal on vapustavad kaljuformatsioonid mägede külgedel ja tippudel, Neid lihtsalt kirjeldada ei saa, peab nägema. Tagasitee tõusuga on veidi raskem ja vajab puhkepause. Igaks juhuks on organiseeritud mööda kanjoni põhja taksoteenus, trepist ülesminekuks kandetoole ei ole siiski välja pakkuda.

Linnas olles võib ära käia tõstukiga ka Kok Tjube mäel. Seal asub telemast ja on palju meelelahutuskohti.

Üldiselt peab arvestama, et Almatõ on üle 2 milj elanikuga suurlinn. Kuna bussipeatustes on harva infi läbivate busside osas ja rahvas ka üldiselt ei tea soovitada vajalikku bussi ( näiteks korra ootasin üksinda vajalikku bussi trollipeatuses) oli minu jaoks kõige parem lahendus kasutada  metrood- pilet 80 tenget. Seda on mõistlik arvestada ka hotelli valides.

Kuigi Kõrgõstani pääsemiseks saab kasutada maršrutkasid, valisin ööbussi variandi, mida pakkus freedomtravel.kz  Sama firmat võib kasutada ka kohalike ekskursioonide osas. Sõidab välja õhtul kell 8 teeb öösel piiriületuse ( oma asjadega peab ikka end näitama mõlemas piiripunktis) ja tehes vastavaid peatusi sõidab mööda põhjakallast üks buss ja lõunakallast ülepäeviti teine buss. Valin Tamga-4750 tenget, jõuab kohale hommikul kell 7.

Tamga. Oli nõukaajal sõjaväesanatoorium, kus poputati isegi 1962. a. Gagarinit. Praegu on pooltühi 16 magamiskorpusega ja rõõmuga teenindab peale ravivajajate ka metsikuid turiste. Saan kahe koikuga toa koos 3 korda toitlustamisega  1000 sommi päev. Kuna rand on ca 3 km kaugusel on käigus tasuta spetsbuss ca 6 reisi päevas. Mind võlus inf, et korraldatakse ka iga päev  tasulisi väljasõite huvitavatesse paikadesse. Tegelikkus osutus kurvemaks. Sõitude pakkumist oli neljakohalise Nissan autoga, kuid soovijaid-netu. Võib-olla rahva üldine vaesus, või  siis enam soov hoolitseda oma tervise eest. Saan siiski ühel õhtupoolikul käia koos ühe perega kuumaveeallikatel.

Džukutšak kuumaveeallikad- 600 sommi .Ca 1 t sõitu, lõpupoole jälle vahvad punased kaljuformeeringud mõlemal pool teed. Kohale jõudes paar kivist ja betoonist jurtakujulist maja ,kus sees basseinid. Veel kõrval on privaatbasseinid. Meeste osas on sulistamas 4 meest, mina ühinen, Ega üle poole tunni kuumas vees vastu pea. Kuigi räägitakse väävelvesiniku lisandist on see nii nõrk, et lõhna praktiliselt ei tunne. Kogu kompleks toredal maastikul ja mägijõe kaldal.

Muinasjutu kanjon. Teen omal käel. Algul sanatooriumi rannabussi ja siis kahe maršrutkaga  kohta , kus viit näitab kanjonit. Väike sisenemistasu ja ca 3 km marssimist. Algul isegi igavavõitu, suht lauged ja kõrbenud mäed. Selle eest lõpuosa jälle fantastiline, mida kirjeldada ei suuda,  Punakaspruunid väiksemad kuhilad ,mida lõikavad läbi vertikaalsed vabas vormis moodustised.  Teen väikese retke tõusudega mööda neid fantastmägesid, istun ,imetlen ja lõpuks asun tagasiteele. Enne maanteele jõudmist näen jahikotka treeningut, kellele söödetakse nööri otsas ette surnud jänes ja kes kaugelt mäeharjalt stardib seda püüdma.

Karakol. Siinkandis on palju võimalusi matkamiseks nii ühe kui mitmepäevaseid. Võtan ette kahel päeval retke kuumaveeallikatele.

Altyn Arashan kuumaveeallikad. Teen omal käel, kuigi on ka võimalus mõne turbürooga lasta end koos grupiga vedada  mõnel neljarattaveolisel allikateni. Algul maršrutka nr 350 viib linnast välja ja enne Teplokljutševskajasse jõudmist laseb soovijad välja. Esimesed paar km on veel  põllumajandusmaastik ja siis ta algab. Kohisev mägijõgi kõrval, mingid teeriismed, mõnes kohas ainult igas suuruses kivid, mida mööda mõned maastikumasinad ukerdavad ja ka mina nendega. Kahel pool mäed on kaetud imeilusate sihvakate Tjan-šani kuuskedega, kõrval metsik kaljurägastik. Teen iga 50 min tagant puhkepausi 10 min ja jõuan 15 km ära teha 4,5 tunniga. Stardis kõrgus1819 m, allikatel 2435m.  Ausalt oli päris väsitav. Allikatel on üles löödud palju jurtasid, kuhu mööda perimeetrit on seina äärde paigutatud koikud. ja ka mõned pisi võõrastemajad. Oleks jurtas ööbimine olnud parasjagu romantiline kuid kõrgus ja õhtujahedus kainestas ja valisin võõrastemaja variandi-koikukoht kolmeses toas koos õhtu ja hommikusöögiga-900 sommi. Käin ära ka privaatbasseinis 200 sommi eest, sest kartsin veidi oma raha ja passi säilimise osas. On ca 2,5x2,5 betoonist vann kergehituse sees ,kust kuumvesi läbi voolab. Pool tundi pean vastu, peale seda on tappev väsimus. Õhtusöök ja hommikusöök on selleks eraldi sisustatud jurtas, kuhu koguneb rahvusvaheline seltskond.  Järgmine hommik alustan tagasiteed allamäge juba mõnusamalt 4 tunniga.

          Tšolpon Ata on Issõk Kuli põhjakaldal kena puhkajatele orienteeritud linnake. Seal võtan ette

Grigorjevski org. Kuna hommikul ei õnnestunud liituda ühegi grupiga kauplen endale takso. Taksojuht-1500 sommi, mina-1000sommi. Jäi peale minu variant. Sõitu ca 40 km, juht ootab kohapeal 1 tund ja tagasi. Org on muidugi ilus oma mägimaastikuga, kuid eelnevast kultuursem ,kuna piki põhja jookseb korralik kruusatee Jõe ääres on söögikohti, püütakse forelli, on kohti piknikupidamiseks. Teen väikese matka ülesmäge mööda teed ja tagasi auto juurde.

Ruh Ordo vabaõhumuuseum.  Erineb palju meie omast, sest peale klassikaliste jurtade pakutakse ülevaadet Kirgiisia juhtidest, klannide ja perede süsteemist, on skulptuuride, rahvakirjanik Aitmatovi tööde, kunstinäitus. Kogu kompleks asub  kena Issõkkuli  järve rannaalal, sissepääs 400 sommi.

Bishkek on suur ja laialivalguv linn, midagi huvitavat ei avasta. Väljaspool linna tegutsen-

Ala- artša looduspark. Maršrutkaga nr. 265, peatus Bokonbajeva ja Manasi tn ristil, saab linna ühe peatänava Manas pealt sõita rahvuspargi lähistele. Osa maršrutkasid liigub ka kuni pargi väravateni. Väike sisenemistasu ja algab esialgu lauge mägimaastik. Teen väikese vea ja alustan väravatest jalgsiteekonda nii kaugele kui jõuab. Tegelikult on väravatest põhikompleksini (hotell, parkimisplatsid, radade algus) oma 10 km.  Jõuan kohale vaatan veidi ringi liikudes edasi ja siis otsustan tagasisõidu kasuks. On üldiselt kena loodusega kant, mida nõuka ajal kasutati suletud territooriumina parteibossidepuhkamiseks.

Autosõit Bishkek Osh. Nende linnade vahel bussi ega maršrutkaühendust ei ole. Jagatud taksoga 1000 sommi eest saab 10-12 tunniga kohale. Tagasitee teen juba lennukiga. Hommikul pool kaheksa olen Osh basaari lähistel ja leian suurest autode summast teenuse pakkuja. Kuna olen esimene, vallutan esiistme. Järgnevate kundede otsimine läheb vaevaliselt ja saame liikuma kell 10. Masinaks on 300 tuh. läbi sõitnud mersu ja juhiks paras kihutaja. Seekord siiski õnnestus. Tee on enamuses 9 m sõiduosa, nii et keskmisel osal käib vahelduv möödaajamine. Mingit teekatte joonimist siin ei  tunta. Mägitee ise on kõikide elementidega- serpentiinid, tunnelid (pikim ca 3 km ) igasugused rusuvoolude tõkked jne Mägiloodus on muidugi meietaolistele lausmaainimestele muljetavaldav Õhtul kella 10 paiku jõuame kohale, vahemaad täpselt ei tea kuna igasugune inf tee ääres puudub. Arvatavasti kuskil 750km.

Oshi linnas mulle muljetavaldav vaatamisväärsus oli Salamain-Too püha mäe külje sisse uuristatud muuseum. Juba eemalt on näha suurt kaarekujulist sissepääsu mäe külje peal. Sees on keskvõlvsaal, millest hargnevad külgkambrid eksponaatidega. Seinad on looduslik murtud kalju, laed on kaetud torkreetviimistluskihiga. Kahjuks on valgustusega kokku hoitud nii et eksponaatide selgituste lugemine põranda tasemel raskevõitu.

Sary Tash. Teen Oshist ca 4 tunnise sõidu mägikülasse, mida paljud turistid ja matkajad kasutavad Hiinasse, Tadžikimaale sõiduks või Lenini tipule alpinismi tegemiseks vahepeatusena. Mägiküla on ca 3200 m üle merepinna ja üllatab õhtusel ajal külma vinge tuulega. Saan peale keskmist otsimist toa madratsiga, pealetõmbamiseks paks tekk. Ega siin külas suurt tegevust ei leia. Kauguses on näha majesteetlik rida lumiseid mägesid. Küla tegeleb põhiliselt loomakasvatuse ja turistide teenindamisega. Järgmine hommik sõidan tagasi Oshi.

Kulutused   Lennupilet 280 euri, reisikindlustus 120 euri ja kulud kohapeal 430 euri, kokku  830 euri.

Koha peal  päeva kulu ca 25 euri.