Kreeta, juuni 2019


Tegime GO Traveli ja Aurinko vahendusel nädalase reisi Haniasse, Lääne-Kreetale. Pakettreisi puhul on mitmeid võimalusi- veeta nädalake lähikonna randu ja hotelli basseini kasutades, rentida auto ja teha oma seltskonnaga väljasõite kasvõi üle terve saare või siis kasutades ühistransporti teha väljasõite huvitavatesse paikadesse. Meie seekordne eelistus oli viimane variant. Niisiis päevade kaupa:

1.päev. Saabume Haniasse keskpäeva paiku, meie valitud hotell asus Agii Apostoli linnakeses, 4 km Haniast, bussiga sõitu ca 10 min. Hotelliks Golden Sun apartement majutuse ja söökideta. Esimesel poolunisel päeval tutvume lähima rannaga ja kaubandusega (lähikonnas on ka Lidl kauplus) Kuna meie järgmiste päevade seiklused algavad varahommikul Hania bussijaamast püüan  täpsustada hommikuste busside läbisõiduaja. Kuid ega see pole Tallinn, kus peatustes on minutitäpsusega sõidugraafikud. Enamlevinud vastus minu uurimise peale on- päeval 20 min tagant ja hommikul harvemini. Isegi Aurinko kohapealne esindaja ei suuda mõistlikku vastust leida. Niisiis teen järgneval hommikul kella 7 ja 9 vahel bussipeatuses kontrolli ,tulemuseks on et Nr 15 on peatuses 07.03 ja 08.21 ning Nr.21 07.27 ja 08.11.Võibolla on mõnel ka sellest abi. Peab veel arvestama, et need bussid läbivad Agii Apostoli veidi erinevaid marsruute mõõda. Ostame  esialgu 10 bussipiletit kohalikust toidupoest 1,2 euri tükk, sest bussijuhi käest saab 2 euri eest.

2.päev.Tutvumine Hania linnaga. Hommikul buss 21-ga Haniasse lõpppeatuseni ja sealt paari minutiga bussijaama. Ostame piletid  homseks Hora Sfakioni ja õhtul tagasi ning 3 päeva pärast Omalosesse ning tagasi Hora Sfakionist Haniasse. Kõnnime mööda kena vanalinna tänavaid sadama poole, kõik elu on seatud turistide teenindamisele. On näha Kucik Hassan mošeed ja paari kreeka õigeusu kirikut. Nagu ikka võtab aega shoppamine, väga ilusad on kohalikud suveniiripoed keraamika, pronksivalu ja oliivipuust tarbeesemetega. Peale lõunat siesta ajal sõidame tagasi koduhotelli.

3.päev Tutvuminesaare lõunarannikuga. Start A Apostolist kell 07.27 ja Haniast kell 08.15 Chora Sfakioni poole. Sõit kestab veidi alla 2 tunni mööda linnaalasid ja teises pooles mõõda ilusat mägimaastikku. Choras laskume paarsada meetrit sadama poole ja ostame praamipiletid edasi-tagasi Loutrosse, praam väljub kell 10.30 sõiduaeg ca 20 min Tähelepanu- Choras tegutseb ka teine praamifirma ,mille väljumisaeg kell 12.30 kohe kuidagi meile  ei sobi. Loutro on pisike mägilinnake kuhu juurde pääseb ainult meritsi või  Anopoli linnakesest mööda jalgradu laskudes. Loutros juhatatakse meid kollase laevukese peale ,mis väljub kell 11 ja viib meid Marmara randa, sõitu jälle ca 20 min. Marmara rand on kaljune ja peene must-valge kruusakattega nii et kuumade kivide tõttu peale lõunat praktiliselt võimatu paljajalu vette minna. Meie eesmärk on tõusta mööda Aradena kanjonit Aradena linnakeseni, kus on ka kanjoni kohal 140 m kõrgusel benjihüpetega terassild. Aega pakutakse ca 3,5 tundi ja  kaugust 5-6 km. Kanjon algab vahetult ranna juurest  ja koosneb 7 veidi rahulikuma töusuga alast ning vahepealsetest järsemate tõusudega kaljumaastikust. Näeme ära ka kohalikud kuulsused-4-ne kri-kri kitsekari oma kodukoopa kandis. Oleme jõudnud ronida ca kolmandiku maa peale kui tunneme, et hindasime end üle. Tagasi peaks tulema mööda lagedat mägimaastikku üle Anopoli  veel ca 3 tundi mis pealelõunases kuumuses käib juba üle jõu. Niisiis keerame kahjutundega ringi ja vantsime-ronime tagasi Marmara randa veemõnusid nautima. Rannas on 20 m kõrgusel kaljualal ka sõõgikoht, kus tellime omletid singiga ja üks suur õlu. Kell 16.00 kollane laevuke viib meid tagasi Loutrosse ja sealt kell 17.00 praamisõit Chorasse. Choras on kogunenud ca 10 bussi Samaaria kanjoni läbiteinud rahva kojutoimetamiseks ja ka meie KTEL firma buss.  Kell 19 stardime ja kella 21 paiku jõuame oma hotelli. Bussipiletid kahele ca 33 euri ja praami-laeva piletid ca 40 euri. Kuigi ei suutnud kanjonit kogu ulatuses läbida, oli see tore ja seiklusrikas päev

4.päev  Rethymnonis käik Hommikul 8.12 bussiga Haniasse ja sealt buss väljub kell 8.30 pilet 7 euri. Linn on küllalt sarnane Haniaga- kena vanalinn, kõik turistide päralt. Sai üle vaadatud võimas ja mahajäetud merekindlus, üks kunstimuuseum ja kena katoliku kirik, Peale rannapromenaadil  jalutust  sõidan tagasi Haniasse.

5.päev Samaaria kanjon-tehtud!! Hotelli kandist start bussiga nr. 15 kell 7.03. Haniast  Omalosesse buss stardib kell 7.45. Sõit läbi fantast ilusa ja sünge mägimaastiku. Sissepääs maksab 5 euri ja start 9.45. Algul ca 1000 m kivist treppi laskumisel ca 1,5 tundi. Edasi mööda kanjoni põhja ületades järjest mägijõge sildade või kivilt kivile hüppamisega. Reklaamitud andmed: pikkust 18 km, 30000 kuni 50000 sammu, jõge peab ületama 42 korda, kiirus matkal 3 km/h, läbimise aeg 6 tundi. Piki kanjoni põhja liikudes on lõike normaalse jalgrajaga, kuid enamus siiski  looduse poolt laiali puistatud jämeda kivikülviga. Ca poole maa läbimisel hakkab mõjuma keskpäevane kuumus ja jalgade väsimus. Teen mööda kive turnides paar maandumist küljele ja tagumise poole peale. Seda märkab arstitudengitest komplekteeritud punase risti rühm-poiss ja tüdruk, kes võtab mind  valvsa kontrolli alla. Puhkepausidel valatakse mind ja eriti pead veega üle, liikumisel poiss nagu töövari saadab mind raskemaid kohti ületades. Siiski varem reklaamitud eeslitranspordi teenust ei kohta. Saab ka selgemaks puhkepauside tihedam vajadus, kui tunned et jõud hakkab kaduma. Lõpuosas kulgeb tee viperusteta ja väljun kanjonist kell16.15. Tänan punase risti teenust , aega läks kanjonis kokku 6,5 tundi, premeerin ennast suure õllega. Kindlasti noorem seltskond läbib kanjoni  kiiremalt ja kergemalt, kuid minul annab tunda siiski vanus (kevadel täitus 82) Kanjonist väljudes on sadamani mikrobussiteenus 2 euri eest. Agia Roumeli sadamas ostan praamipleti Chora Sfakioni 12,5 euri, praam väljub kell 17. 45 paiku, teeb põike ka Loutrosse ja jõuab Chorasse ca 18.45. Edasi KTEL bussi peale ja olen hotellis 20.40. Terve kanjoni ilu kirjeldamine on raske, seda lihtsalt peab nägema ja läbima. Bussipiletid kokku ca 16 euri.

6.päev Elafonisi rand. Rand on saare edelanurgas ja saab sõita liinibussiga Haniast 2x11 euri pluss sõit Haniasse ja tagasi 2,4 euri. Kuna tuuripakkujad reklaamivad hinda 24-25 euri  valisime selle arvestades mugavamat teenindamist. Mikrobuss korjab kokku 5-6 kohast seltskonna kell 8.30 paiku, edasi ca 2 tundi sõitu. Asustust on vähe- palmilehtedest päikesevarjud ja lamamistoolid grupi kaupa, väike söögi-joogikoht ja tasuline WC. Veidi kaugemal mõõda teed on juba näha resort majutust. Rannas vesi on kristallselge, hele-hele peaaegu valge liiv ja mõnes kohas laavakivijurakad. Tõesti imeilus koht. Aega mõnulemiseks antakse 5 tundi ja edasi Hania poole.

7.päev Jalutame veel ringi Hanias, ära nähtud kohalik juudi sünagoog, shoppamine. Teeme veel  ühe tunnise tuuri 10 euri väikese laevaga avamerele ühe saare juurde, kus kohalik sukelduja calipsos meelitab kalaparvi söötes neid klaaspõhjaga laeva alla. Kena vaatepilt. Saame ka ujumismaskid ja proovime snorgeldamist, kuid tavamerepõhi on igav ja kalakesi vähe.

8.päev Ärasõit, kell 8.20 hotellist bussi peale, lennujaama, Finnairi lennukisse ja kõik edasine sujub normaalselt

 

 

82 aastasena 18 km mägimatka.
Wow, tubli oled.

Tubli muidugi, kuid Samaria 5-eurose pileti peal on kogu raja kirjeldus km-postidega ja seal on raja pikkuseks putkast-putkani märgitud 12,8 km. Lõpppunktist edasi mereni on umbes 3 km lageda taeva all ühetasast munakiviteed, mille võib läbida ka mikrobussiga. Raja pikkus 18 km on vist turistide peletamiseks välja mõeldud. 18-12,8=vahe tegelikkusega 6,4 km on liialt suur vahe. Meie läbisime raja putkast-putkani, pidev langus, ei ühtki väsitavat tõusu, täiesti normaalse tempo, väikeste söögi-joogi puhkepauside, looduse imetlemise ja pildistamisega 4 tunniga, jäi aega meres ujumiseks kuni laevani. Mida kauemaks ühele kohale puhkama jääd, seda raskem on sealt edasi minna, jalad lähevad raskeks, tekivadki komistamised ja kukkumised.

Seda 18 km on ilmselt kreeklasel vaja tõestamaks, et Samaria on Euroopa pikim kanjon. Samas ma tõesti ei tea, missugused on sellistes kohtades vahemaa mõõtmise reeglid kas otsesihis linnulennult või kanjoni põhja mööda sik-sakitades. Küllalt palju on kohti, kus näiteks jõesäng tuleb ületada 45 kraadi all, see pikendab kohe selle lõigu teed 1,4 korda.

Tera ongi ilusti öelnud, mis on reklaamitud pikkus ja et lõpp sõideti mikrobussiga. Ei mingit "kuid". Olles natuke noorem, kergitan Tera ees mütsi, seda enam, et näinud igas vanuses inimesi eksimas, väsimas, matku pooleli jätmas. Huvitavaid retki edasiseks!

Sai ise eelmine aasta Samaaria naaberkanjonit mööda laskutud (idapoolne). Vaatasin gepsu-jälge ja see näitab, et 1400 meetrilt alla rannikule tuli ca 10 km. Seega ilmselt on too Samaaria 18km ikka väheke üle pakutud. Boonuseks oli, et peale meie grupi polnud tolles kanjonis ühtegi hingelist.

Aradena kanjonis käisime ka. Edasi-tagasi käik on ca 13km ja +/- 600m ning 3,5 tunniga hakkama saamine eeldab keskmisest paremat füüsilit vormi. Kui tahad vahepeal ka hinge tõmmata ja veidi ringi vaadata, siis võiks arvestada pigem 4,5-5 tunniga.