Ise olen mägedes kasutanud varianti, kus objektiive vaid 1 ja siis fotoka kott (selline torbikukujuline) läbi püksirihma, seega puusal (raskuskese niimoodi vast kõige paremini jaotunud). Ühe korra olen ka fotoka peal maandunud, aga kott oli piisavalt paks ja häda ei sündinud.

Kasutan igasugustel reisdel, ka kõrgmägedes, suht väikest fotokotti, kuhu mahub kaamera ja natuke muudki vajalikku nänni, jagatud 2 sektsiooniks. Tal originaalis küljes nii õlarihm kui ka vöörihm, nii et ripub kaelas või õlal, kuid kõhu ligi tõmmatuna. Mugav ja operatiivne. Brand- Lowe Pro Mudel- Photo Runner

Aga aastaid tal vist juba oma 5, kust ostsin ei mäleta.

Mägedes kõndimisel eelistan vöökotti, kuhu mahub suure diapasooniga suumiga aparaat ja natuke varusid(akud, mälukaardid, puhastusvahendid, kilekotid kõige selle pakkimiseks enne vihma).Ronimismarsruudil vöökott ei sobi, võib mõne nuki taha kinni jääda nagu isane koer jääaugust väljaromimisel.Teisest küljest, palju ronimise ajal ikka pildistada saab, seal on ronimise ja julgestusega tegemist ning pildistamisks võimalust eriti ei jäägi, nii et ronimise ajaks võib vöökoti kuskile tahapoole panna.

Jutujätkuks, et pildistamiseks aega ei jää... http://www.jkalpiklubi.ee/galerii/kaukasus.html, http://www.jkalpiklubi.ee/galerii/pamiir-mv.htm.

Ma olen käinud mägedes nii peegelkaamera kui seebikaga kui hoopis ilma kaamerata. Ja...

1. Päris ilma on kõige halvem. Mõtled, et küll teised pildistavad, a mõmmigi! Ikka ise tuleb hetke ja kaadrit valida, ei saa teisi usaldada.

2. Peeglit saab kanda kas fotokoti ja püksirihmaga ümber vöö, üle õla või vöökotis. Õlal suudavad kanda vaid ridiküliga harjunud daamid - minu (meesterahva) jaoks on see tilbendis hirmus segav. Väike fotokott püksirihmaga vööl on parem. Eraldi väike vöökott (puusa peale lükatuna) on minu arust veel mugavam.

3. Kaalu ka ainult seebikaga minemist. Milliseid peegelkaamera eri-omadusi sa mägedes üldse vajad? Sügavusteravuse ja fookuse kontrolli ilmselt mitte - maastikku pildistad niikunii kinnise avaga, teravus lõpmatuses. Tundlikkust - võib-olla. Lainurka? Aga see on moodsatel seepidel ka olemas. Lumel on vaja särikompensatsiooni (seepidel olemas). Pildi kvaliteet on hea valguse puhul tänapäeva seepidel väga hea. Ehk pole peegli kaasastassimisel lihtsalt mõtet?

4. Võib ju kaasa võtta ka peegli JA seebika. Peeglit ja torusid hoiad seljakotis ja võtad välja siis, kui tõsiselt ilusat kaadrit tahad. Seep on rinnataskus. Niisama "meie grupp järjekordse kuru all" saad siis kompaktiga teha ja harvemaid ajakirja-kvaliteeti fotosid peegliga.

Viimasel matkal oli mul ainult kompakt ja ma usun, et sain paremaid pilte kui peegliomanikud - puhtalt tänu sellele, et olin neist palju operatiivsem.

palju ronimise ajal ikka pildistada saab, seal on ronimise ja julgestusega tegemist ning pildistamisks võimalust eriti ei jäägi,

Jutujätkuks, et pildistamiseks aega ei jää...

Jyrka, tegelt kah - raskel teeosal on sul edasiliikumise ja ellujäämisega nii palju tegemist, et pildistamine lihtsalt EI TULE MEELDE. Asi pole ainult selles, et käed-jalad kinni ja aega pole. Ehkki, seda ka (aga kindlasti on ka siis hetki, kus oled jaamas kinni ja pead niikuinii pool tundi ootama). Aga sa võid olla nii väsinud, et lihtsalt ei jaksa ühtegi liigset liigutust enam teha. Või on tuul-tuisk sellised, et kinnaste käesvõtt on mõeldamatu. Või on pea väsimusest ja kõrgusest ainult sundmõtteid täis...

Muidugi - seda enam peab kaamera mugavas kohas olema.