Aeg-ajalt on elu kokku viinud inimestega, kes reisidel (nii töö- kui puhkusereisid) võõrast keskkonda kuidagi nautida ei suuda. Kui enamik reisib selleks, et midagi uut kogeda, siis leidub inimesi, kelle jaoks kõik teistmoodi asjad on suur no-no. Teistsugune toit, teistsuguste kommetega inimesed, liiga palav kliima, teistsugune arusaamine hügieenist või transpordiviisidest ei sobi kohe mitte. Põhiline eeldus reisimiseks on, et oleks kohalikest võimalikult mugavalt võimalikult eraldi. Seejuures neid eriti ka ei huvita, miks teises kohas üks või teine asi teistmoodi on ja mis loogika seal taga on.
Selge see, et kui sellise arusaamisiga inimesed ei sobi, siis parem on neid vältida. Aga alati pole see võimalik. Kuidas sellistega käituda?
Utiliseerida kodu- ja loomahoidjatena näiteks, kui tuleb tuju kaheks kuuks Kagu-Aasiasse sõita?
Ma sellega päris ei nõustu, et kui ei meeldi reisida, siis ei peagi. St mul näiteks mehele väga ei meeldi reisida, aga teistele pereliikmetele meeldib. St see pole ka päris lahendus, et veedame kõik puhkused eraldi. Pigem kompromiss on, et tema reisib ainult 2x aastas, korraldan kõik ära ise. Ülejäänud reisid teen lastega koos ja sinna mees ei tule.