Ajendatuna hiljutisest teemast "Kuidas käituda inimestega, kellele reisimine ei istu?" algatan teema sellest, kuidas sünnivad reisiotsused peres ja mida teete siis, kui soovid on partnerist erinevad.
Näiteks kui üks on kirglik reisifänn, teine pigem leige; kui üks paneks reisimisele suure protsendi eelarvest, teine peab seda luksuseks; kui üks tahab ringi rännata ja on selle nimel kannatama pikki lende ja ebamugavaid vahemaandumisi, teine tahaks mugavalt ja lähedale.
Kuidas jõuate peres reisiotsusteni - näiteks kui üks sooviks Egiptuses end lamamistoolil välja puhata ja teine tahaks Kambodžas templeid näha?
Kas teete kompromisse ja kumb pool rohkem järele annab?
Kas kirglikum reisifänn käib üksi/sõpradega?
Me oleme selline paar, et laias laastus meeldib mõlemale reisida ja kõik on hästi. Konkreetsetes otsustes on aga päris suured erinevused. Mu kaasa sooviks ideaalis Kanaaridel lamamistoolis raamatut lugeda, samas hotellis olla ja aeg-ajalt mõne päevase väljasõidu teha. Minu rännukirg läheb aga aastatega aina suuremaks ja unistan Kamboža templitest, Maccu Picchust või Keenia safarist. Kui lapsed olid väikesed, pani juba see omad piirid ja reisisimegi Euroopa piires ja Lähis-Idas.
Nüüd aga hakkan kalduma selle poole, et peaksin aastas ühe reisi tegema üksi, et ringi uidata nii palju kui süda lustib, ja perega koos saab siis palmi-veepargi reise teha, nii et kõik oleks rahul.
Samas üksi on majutus kallim ja naisena ei tunne ma end igal pool üksi turvaliselt, nii et võib-olla pean otsima hoopis tutvusringkonnast mõne reisifanatist rännukaaslase.
Kuidas teistes peredes?
Reisiplaanide tegemine on üks suur sõda. Dialoog on umbes järgmine.
"Mul tuli mõte, et võiks järgmine aasta näiteks x-kohas ära käia."
"Hmm, päris huvitav mõte. Aga... mis see maksab?"
"Mitmekohalise numbri võrra raha."
"Liiga palju!"
"Ei ole ju nii palju... Kas ostan piletid ära?"
"Mitte mingil juhul! Söögi jaoks ei jääks ju siis midagi!!!"
"Ära vaidle! Ma ostan ära ja kui vaja, sööd mõned kuud kartulikoori."
"Kui sa need piletid sellise raha eest ostad, siis ma sinuga enam ei räägi!"
"Kas sa ei taha siis järgmisel aasta reisile minna?"
"Tahan ikka, aga miks mitte näiteks hoopis y-kohta? Maksab mitmekohalisest numbrist viis korda vähem raha."
Kompromissina saab siis tavaliselt käidud z-kohas, mis maksab vahepealse summa raha.
Ahjaa, kas ma mainisin, et ma elan üksi?
Oiii mul on vedanud abikaasaga. Kui kohtusime, siis rääkisin talle oma reisiseiklusi ja ta kuulas põnevusega. Olen ta nakatanud ka reisipisikuga, ja meie peres on reegel, et matkal me ei ohi. Ja reisil olles on meil koos väga lõbus. Võrdselt seiklusi ja lebotamist. Kõik on balansis. Siiani olen mina suurem reisi orgunnija, sest see on mul lausa hobi. Aga tema on tubli matkasell ja isegi Indas pole probleemi tal auto rooli istuda. Temaga läheks maailma lõppu kasvõi (:
Sellel aastal on meil 4 reisi olnud kui Soome ja Rootsi välja jätta. Need kuidagi eo lähe enam reiside alla, pigem nagu naaberkülla minek
Asukoha valikuga ei ole tavaliselt suuremaid probleeme. Huvitav on aga reisil olles. Mina olen see, kes tahab avastada ja kogeda kohalikku elu mitte turisti pilgu läbi. Ja kuna teised pigem jääksid eelnevate turistide poolt ära vaadatud kohtadesse, siis kompromiss (või väiksema tüli tulemus) on, et lähen käin üksi. Pärast räägime, mis päev läbi tegime, vaatame pilte. Siis sageli järgneb nende minu avastatud paikade ühiskülastus. Käin nagu uhke giid ringi ja juhatan teed. Neile kes mind juba kauem tunnevad, olen varakult meelde tuletanud, et kui midagi huvitavat kogeda tahate, tulge parem kohe minuga. Mõned tulevad juba ka.
Sageli reisin pigem üksi. Kuna võimalusi reisida on vähe, siis ei taha seda aega kulutada hotellides istumise ja piletisabades seismise peale.
Reisiplaanid tulenevad tavaliselt soodsatest piletitest, mida mina üldjuhul ostan või sünnipäevadest traditsioonidest lähtuvalt. Nt on märtsis 2 pereliikmel sünnipäev selleks ajaks planeerin alati kas suusareisi või soojamaareisi. Peale jõululaupäeva oleme aastaid käinud Riias, ööbime vanalinnas kuid Livu veekeskus on ka alati kavas. Laste jaoks tulebki igale reisile planeerida mõni lõbustuspark või veekeskus, enda jaoks mõni botaanikaaed või lossipark ning abikaasale mõni matkarada ja veinimõisa/rummitehase vms külastus. Mees ei viitsi nii palju reisida kui mina, kuid lapsed reisiks veel 3x rohkem seega vahest reisin ainult koos lapsega/lastega ja siis on pigem all-inclusive või rannapuhkus mõne väljasõiduga. Vahemaandumistega reise ei karda, kuid risk peab olema mõistlik seega 30-40min ümberistumisega pileteid üldiselt siiski ei vali.
Tervitused smallisland, no täitsa mina :)
Kui perega mõtted ja soovid ei kattu, siis reisin koos nendega, kellega kattub. Alati leidub mõni "hull" sõbranna, kes tahab reisile tulla. Üksi on ka täitsa tore reisida, tasub proovida.