Ei ole nõustamisel käinud, küll aga Myanmaris. Malaronet ei söönud, sest mulle see rohi ei sobi (st ma pole ideeliselt malaariatablettide vastu, lihtsalt nad reageerivad väga hullusti mu teiste tervise hädadega ja tulemus on hullem kui malaaria). Käisime väikese ringi, Yangon, Bagan, Chaung cha. Sääski tegelikult ei olnud. Aga see pidi sõltuma aastaajast, meil oli veebruar-märts.

Kuna ma käin viimased 10 a igal pool ilma malaaria tablette söömata, siis ma pole vist õige vastaja. Kinnitan, et on võimalik ka nii aga kui sääskederikkasse piirkonda satud, siis kindlasti mingi kohalik tõhus sääsepeletaja rohi on vajalik ja muidugi pikad püksid, varrukad, sokid ja alati kontrolli, kas sääsevõrk voodi kohal on terve.

Eks see on nii, et mida sügavamale džunglisse plaanid reisida, seda tõsisemalt tuleks ilmselt ka ravimeid kaaluda. Kehtib ühtemoodi kogu piirkonna kohta olenemata riigipiirist.

Kui aga rännak päris metsiku looduse keskele ei vii, siis on suht tõhusaks abinõuks ka aerosoolid sääskede tõrjumiseks. Samuti tasuks toas uksed, aknad kinni hoida ja kasutada putukavõrku. Sellised elementaarsed abinõud aitavad riski vähendada päris oluliselt.

Mina isiklikult Bagos ei käinud, muudes nimetatud kohtades küll (dets-jaan). Kui aus olla, siis ma isegi ei vaevunud tablettide ostmise peale mõtlema. See muidugi ei tähenda, et teised seda tegema ei peaks. Samas nii sisemaal, mägedes kui ka rannikul oli igasugu pisikesi mutukaid (sh. sääsed) küll, kes verd imesid ning sügeleva lööbe tekitasid. Lõpuks sai kohalikust poest repellent soetatud ja see ajas asja täitsa ära. Mingeid pahasid tagajärgi pole veel täheldanud. Meie seltskonnale oli pigem suuremaks probleemiks kõhuhädad. Kõik sõid-jõid enamvähem samu asju (peamiselt tänavatoit), aga periooditi ikka lõi päris päevaks kohe rivist välja ehk pikemate trippide ettevõtmine oli problemaatiline. Mina ise sellest pääsesin ning kinnitamata andmetel tänan selle eest Gefiluse kapsleid. Üks tuttav arst soovitas neid enne reisi 3-5 päeva võtma hakata, et siis pidi selle sisemise mikrokliima (või kuidas iganes seda nimetada) tasakaalu viima. Ja kui eelmistel Aasia reisidel on ikka min.1päev kõhuhädade (loe tihe WC-s istumise päev) nahka läinud, siis seekord jah, läks õnneks. Võib-olla lihtsalt õnn, aga võibolla Gefilus.

Tallinnas on reisimeditsiininõustamine täiesti mõttetu. Kui ise oma Malaronesid käisin eelmiseks aastaks saamas, siis selle 30 sekundi eest, mil need välja kirjutati, lisati ka "nõustamine" paketti, mis tähendas kõrgemat hinda ei millegi eest. Selgitasin ka, et pole esimene kord Malaronet saada, et saaks vaid retsepti ja korras. Nojah, oleks pidanud perearsti juurde minema, varasema aasta kogemus oli lihtsalt pime õnn, et alati lisatasu juurde ei panda. Põhimõtteliselt käib Birma kohta sama mis Kambodža kohta. Peamine leht, millest olen lähtunud (ja millest lähtutakse ka Merimetsas) on http://wwwnc.cdc.gov/travel/destinations/burma.htm.

Mina olin Birmas mussoonihooajal ja pugisin Malaronet. Piisav pablaja, sellepärast. Ja kuna oli selline hooaeg.

Sääski on juulis tublisti, kuivemates piirkondades (Mandalay, Bagan) küll vähem, aga täiesti olemas. Veidi niiskemates ja päris niisketes kohtades (Sittwe, Mrauk U, Irrawaddy suue) oli neid kohe päris rammusalt. Yangonis neid ei kohanud ja Shani mägedes ka mitte. Praegusel ajal on neid kindlasti vähem. :)

Ma soovitaks Malarone võtmist praegusel ajal kaaluda (aga Malarone kindlasti välja osta ja kaasa võtta, ta toimib ka ravimina - ja Birmas on meditsiinisüsteem selline, nagu ta on, ise millegi kaasanapsamine ei tule kindlasti kahjuks. Seejuures kui sa neid ka ei kasuta, on nende säilimisaeg üsna pikk - võid ju ka ette alles jätta) ning mõtelda enam Dengue palavikule. Selle vastu aitavad ainult pikad varrukad/sääred ning sääsemürk. Ja nagu ikka - ühest sääsest piisab... Kindlasti võta siit kaasa paratsetamool, mida soovitatakse Dengue korral sümptomaatiliseks leevenduseks.

Gefiluse jms kohta olen ma kuulnud, et pidavat olema uus moodne rahateenimisvahend. Ma soovitaks lihtsalt veidi enam jogurtit süüa enne minekut, valmistab kõhu uuteks maitseteks ja pisikuteks ette. :) Ning kohapeale võta kaasa käedesinfitseerija - juulis tõsteti selle peale küll kõikjal kulme ja ma ei näinud mitte kedagi seda kasutamas, aga 28 päeva möödus ilma kadund põhjadeta. Arvestades, et söögikohad olid 99% ulatuses nn tänavakohad. :)

Tagasi Birmast. Mina ei võtnud mingeid malaaria tablette. Meie seltskonnast sõi ainult üks inimene malaaria tablette ja see tekitas talle tervisehäireid. Teistel oli kõik korras. Kasutasime küll kätte desinfitseerimise vahendeid. Bago ei olnud küll selline paik, kus oleks pidanud sääski olema. Võibolla oli sääski kõige rohkem Inle järve ääres. Ei näinud sääski mägedes Golden Rocki ega Kalawi piirkonnas. Aga maa on tõesti kaunis. Kahjuks hakkavad turismi negatiivsed ilmingud jõudma ka sinna. Kerjajad! Seda on tunda Mandalay ja Bagani turismimagnetite juures.