Trip.ee

Nii tore ja aegumatu teema!
Ma mäletan veel seda tagasijõudmise raskust peale esimesi reise. Ja mäletan veel ka seda palavikulist uue reisi planeerimist. Alguses sai käidud 1 kord aastas pikemalt ära, siis 2 korda aastas, siis 3 korda... Mäletan, kuidas reisilt tagasi jõudes oli uue reisi planeerimine juba tagasilennul ainus asi, millega sai üle elatud nn stabiilse elu periood Eestis. et siis jälle kuhugile minna. Et olla liikumises, kogeda spontaansust, uusi värve, maitseid. Tundus, et ainult reisil olles on võimalik kogeda elusolemise tunnet. Elu eksisteeris reisilt reisini. Vahepealne aeg oli lhtsalt vajalik üle elada.
Kuni ühel päeval said aru, et sa oled siinsamas Eestis täpselt sama inimene kui reisil. Et need värvid ja maitsed ja emotsioonid on sul kogu aeg ja igal pool olemas. Ja mitte miski ei takista ka Eestis elades elada spontaanselt ning olla liikumises. Et kui sa tegelikult oled selline inimene nagu sa tunned end reisil olevat, siis saad sa igal pool olla selline inimene. Et see ongi päriselt Sina. Ja kõik need piirangud, mida sa oled omale välja mõelnud, et nii ju ei tehta või mida nad siis minust arvavad jne, et need on nii mõttetud. Lihtsalt ela!
Kõigile, kes tulevad oma elu esimeselt pikalt reisilt soovitus: olge kannatlik, see läheb üle :) Kui soovid kogeda vabadust ja spontaansus, siis hakka ettevõtjaks ja vali tegevusala, kus sul on kirjg!
Minu elus kestis see hullumeelne reisimise periood üle 10 aasta. Lõpuks oli elu sätitud nii, et reisisin iga kahe kuu tagant ja kodu oli lisaks Eestile ka teisel pool maakera.
Täna aga kinnitan, et haigusest on võimalik paraneda :) Raviks on selgusele jõudmine, kes sa siis ise tegelikult oled ja julgus olla see tõeline sina igal pool ja hetkes. Olla vaba igal pool, ka Eestis või kusiganes sa siis otsustad elada.
Ma reisin täna ka, ikka veel, aga see pole enam see palavikuline sundus ja ma ei koge tagasi jõudes ei masendust ega kohanemisraskust. Uskuge, sel moel on maailm palju mõnusam paik ja elu nauding!

Kui Miamis tundub, et South Beachil on juba küllalt pidutsetud ja linn hakkab igavaks muutuma, siis võib minna näiteks kanuu või kajakiga sõitma. North Beachilt 10 min kaugusel saab elamuse täiesti imelisest mangroovivõsa läbivast jõekestest. http://www.friendsofoletariverstatepark.org/photo-gallery/

Võib olla oled nüüd juba reisil ammu käinud ära ja saad oma kogemusi jagada, et kuidas siis liikusite Santo Domingist Punta Canasse.

Otsin sama asja ja leidsin sellise lehe: http://www.dominicanairporttransfers.com/search/results.aspx?reference=57241841

Lisaks bussifirma leht: http://www.expresobavaro.com/
Vajab hispaania keelt aga ega seal ilma selleta niikuinii lõbus pole. Inglise keeles sama bussifirma kohta siin: http://puntacanabavaro.com/travel/santo-domingo-punta-cana-bus.html

Minu arust on saar nii väike, et erinevates kohtades ööbida pole mõtet, eriti kui auto rentida. Kõige pikem vahemaa on maksimaalselt paar tundi autoga. Jääb ära tüütu kolimine. Kos Town'ist saab regulaarseid laevaliine Bodrumisse Türki ja veel paari kohta. Tavapärased lähisaarte ja nn 5 saare tuurid on ka igas putkas saadaval.
Ma soovitan minna öösel pimedas tähistaeva all kuuma vee looduslikku basseini külastama. Thermal vist kutsusid kohalikud seda. Taskulamp tuleb kaasa võtta. See on tõesti lahe elamus.
Ja muidugi päikeseloojang koos kõigi teiste turistidega spetsiaalses mägikülas tuleb ka ära vaadata. :)

2012. Hong Kong, Filipiinid, Põhja-Itaalia, Kreeka saar Kos, Küpros, Soome, Rootsi, London.
2013. algab jaanuaris Kariibidega ja edasi tuleb lasta uutel reisidel ennast üllatada :) Kindel on, et ees on ootamas reisirikas aasta :)
      Palju reise kõigile!

Ma ei mäleta, kus täpselt, aga kuskil nõuti mul piiril, et oleks 2 vaba lehte passis. Võib-olla oli see Venezuelas. See oli üsna ammu. Mul oli tollal vaid 1 vaba lk. Ja siis me seletasime seal pikalt ja kutsuti mingi ametnik lisaks ja asi lõppes sellega, et ma muidugi sain riiki sisse. Edaspidi otsustasin ise alati min 2 tühja lehte jätta passi kui reisin.

Eile Bergamos Ryanairi checkin'i järjekorras õpetasid paljureisivad, paljushoppavad vene prouad, et tuleb lennujaama poest osta shokolaad ja küsida suurem kott ning siis oma käekott või muu kohvrisse mittemahtuv träna sinna toppida. Nimelt on Bergamo lennujaamas seadus, et lennujaama poest ostetud asjadega spetsiaalne kott võib olla käsipagasis lisaks tavalisele käsipagasile. Aga ainult 1 kott. Ja selline seadus on ainult osades lennujaamades, Tallinnas näiteks ei tohi lennujaamapoe kott eraldi olla.

Mulle vastupidi tundus, et Kos saar on neile, kes tahavad mittemidagi teha. Aktiivne inimene sõidab saare ilusamad rannad 1 päevaga läbi, jalutab tunniga pealinnas vanalinna läbi ja sööb õhtust Zia nimelises päikeseloojangu-vaatamise-turismikülas. Tegelikult oli saar tore. Nii inimtühja ja vaikset kohta polegi ammu kohanud, kus kilomeetrite viisi randa ilma turistide ja igasuguse ärita. Turistid muidugi olid, koondunud pealinna ja ehk veel 1 külasse ja mõned laevatäied discolaevadega tuuritama ka. Aga muidu iseloomustas seda saart minu jaoks sõna: in the middle of the nowhere.

Tallinna Lennujaama kodukalt võetud numbrile helistasin: Reisiterminali reisijainfo
Telefon: (+372) 605 8888 (24 h)

Asi ei olnud Ryanairi tähelepanus, vaid info pärineb minu isiklikust suhtlusest Ryanairiga. Ryanairi kontorisse helistades (Bergamo lennujaamas asuv Ryanairi kontor) muutsid nad ise tasuta nime kuju õigeks piletil ja saatsid 3 minuti möödudes meilile uue pileti, kus nimekuju õige. Samuti kinnitasid telefonis 3 tähevea reeglit.

Lisaks kinnitas Tallinna Lennujaama töötaja telefoni teel, et kõigil lendudel, mis nende lennjaamast väljuvad ja nende majas check in'i teevad kehtib 3 tähevea reegel ja muretseda pole vaja.

Ma sellepärast kirjutangi, et olen kuulnud segaseid jutte selle kohta. Nüüd oli tegemist minu isikliku praktilise kogemusega.

Huvitav on, et ma iga kell usun rohkem ingliskeelsetes foorumites kommenteerijaid kui sama firma palgal olevate müügimeeste korraldatud promoüritust. Ei tea küll, miks see nii on... ;)

Esmakordselt oma elus kohtasin eelmisel nädalavahetusel lennukis oma naabertoolil inimest, kes tõesti paaniliselt lendamist kartis. Inimene ohkis, värises, silmanähtavalt kattus üleni higiga, näost punane, oigas kõva häälega ja väänles toolil, surus kramplikult küüned esiistme seljatoesse või siis istmetevahelisse käetoesse. Alguses ma arvasin, et tal on mingi raske haigus. Aga selgus, et ta lihtsalt kardab lendamist. 2,5 tunnise lennu ajal unustas vaid natukeseks ajaks oma oigamise ära, kui minuga vestles. Niipea kui talle jälle meenus, et oleme ju lennukis, hakkas jälle oigama. Lennu lõpuks hakkas ära tüütama. Selle jaoks on minu teada olemas klassikalise või mitteklassikalise meditsiini võimalused, mida võiks probleemi puhul kasutada.

Punkel, ära riku ära mu lootust selle asja raames ka ise natukeseks reisima saada ;)

Tegelikult ma hasartmänge ei mängi ja ei poolda ka mingit nende propageerimist. Tegelikult pole seal vahet, kus sajusaartel korraldajafirma on registreeritud või kui korrektses Tallinna büroohoones, mängija jääb rahast ilma niikuinii. Aga see on teine teema. Ryanairi puhul on see rohkem nagu tarbijamäng ikkagi. Ja kas ei oleks õigem kui Maksuamet läheb siis ja küsib oma osa rahast Ryanairi käest? Või siis kirjutagu see teade kuidagi teisiti. Internetis saitide blokeerimine jätab ikkagi väga imeliku mulje.

Aitäh, kes juhtis tähelepanu täheveale, parandasin ära.
Kui üks riiklik institutsioon blokeerib veebilehti, siis mulle tuleb meelde kohe Hiina ja veel mõned maad, kus seda tihti tehakse. Ma saan aru küll, et see on seaduslik tegevus. Aga meetod seaduse rakendamisel on kuidagi väga kummaline.

Suur tänu kõigi soovituste eest!
Ixxx, tahaks küll seda kataloogi laenata, kirjutan sulle eraldi.

Ixxx, sul on ilmselgelt õigus selle osas, et peen liiv on riietes vastik. Aga ma vajan seda seekord pildistamiseks :)

Kolm Õde pidi praegu odav olema, st on odavalt müügis :)

Ok, täpsustan siis, et otsin seda liivaranda Lõuna-Euroopas. Mitte, et mulle Eesti ei meeldiks aga tegemist on üritusega, mis algab Itaaliast.

Ja surfaritele sobivat tuult ka ei otsi.

Kas Kreeka saartest ei tea keegi midagi soovitada?

Costa del Luzil on 2 poolt saan aru, Huelva pool ja Cadizi pool? Kas üks neist on ainult surfaritele?

Piirkonda, kust saaksin ise edasi otsida :)

Marks66, kas sa Costa del Luz-is oskad mõnd konkreetsemat kohta peatumiseks ka soovitada?

Ripsmetush on minu pagasis hinnatud vedelikuks. Aga õnneks see nii väike, et parem pista sinna minigrip kotti. Ja lauvärv on siis vedelik kui ta on geeli kujul tuubis, kui on pulbrina, siis ei ole.

Esimesed pisemad reisid põhjamaadesse olid siis kui olin 24-aastane ja keskastme juhi ametikoht käes ning oma raha palgana laekumas pisut rohkem kui igapäevaseks toiduks vaja. Sellest sain reisimise maitse suhu. Aga sai ka selgeks, et kui tahan palju reisida, siis on mul vaja peale suure palgaraha ka sellist töökohta, kus puhkuse aeg ei oleks 28 päevaga piiratud.

28-eluaastaks olin sellise töökohani jõudnud, kus ma olin väga raskesti asendatav palgatöötaja ja sain oma puhkuse osas teatud kokkuleppeid tööandjaga sõlmima hakata. Ning reisid muutusid pikemaks ja kaugemaks. Maksid ka rohkem aga see on valikute küsimus, millele kulutada. Pikki aastaid ei olnud mu kodus näiteks telerit, sest niipea kui sain rohkem raha, siis kulutasin selle järjekordsete lennupiletite peale :)

34-eluaastast alates organiseerin ise nii enda kui teiste tööd (ettevõtja ja tippjuhina) ja sellega kaasnev boonus on, et reise saab hea organiseerimisoskuse juures kokku rohkem lubada kui 1 kuu aastas. Ja olen viimastel aastatel tõesti palju reisinud ja ringi lennanud. Ühel aastal lugesin kokku, et olin Eestist eemal kokku 3,5 kuud aasta jooksul (erinevate perioodidena).

Igal heal asjal on ka omad varjuküljed. Nii on mul reisidel olles tihti kaasas arvuti ja teen näiteks iga teatud arvu puhkusepäevade järel omale mõned interneti-tööpäevad arvutiga, kuidas vaja on. Kuna minu töö inspireerib mind ja ma ei reisi töö eest põgenemiseks, siis mulle see variant sobib.