Matkarada

Tere,
palun soovitage nii 10..15 km pikkust matkarada ilusas Eestimaa looduses, kuhu saaks sõita Tallinnast rongiga (et saaks suuremat sorti koera kaasa võtta).
Rada võiks alata ja lõppeda samas, rongijaama lähedal, punktis.
Ja rongisõidu teekond võiks olla maks. 1,5 tundi.
Endale meenus kohe Aegviidu- aga soovitage veel!
Tänan!

Ma ilmselt ei hiilga originaalsusega, aga kuna ise elan sealkandis, siis:

  1. Aegviidu-Jäneda vahel on Presidendi matkarada, mis küll populaarne suusamatkade paik, aga sobib hästi ka suviseks jalutuskäiguks, pikkus parajalt 10km. Skeem siin: http://www.janedaturism.ee/popText.php?id=163 Siis nii, et rongiga Aegviitu ja tagasi saab juba Jäneda jaamast rongi peale. Võib ka vastupidi, pead uurima, kuidas rongide sõiduplaanid su üritusega klapivad, Jänedale saab diiselrongiga ja siin peatuvad need vaid 2x päevas, Aegviidu elektrirongidega probleeme pole, seal on juba tihedam liiklus.
  2. Aegviidust (või Jänedalt) on võimalik ka ka Valgehobusemäele suunduda, algus Presidendirajaga ühine, aga sel puhul kujuneb juba ühe otsa pikkuseks 12km ja tagasi vaja ka astuda, sobiks pigem jalgrattaga ettevõtmiseks.
  3. Aegviidust on võimalik võtta ka kurss põhja poole, Jussi järved, Paukjärv, Järvi järved jne, aga ka see kujuneb ühe päeva jalutamiseks liiga pikaks, jalgrattaga küll. Või telgiga kahe- ja enamapäevaseks matkaks.
    Ilus ja vaheldusrikas loodus on siin igalpool tegelikult, täiesti kama kuhupoole Aegviidu jaamast suund võtta:) Enne võib ka Aegviidu loodusmajast läbi astuda, kust saab vajalikud kaardimaterjalid või juhised kui peaks suunavõtmisega probleeme olema.
    Muidu sellise jalutuskäigu planeerimisel tasub vaadata, ka RMK veebi, seal nii matkaradade kirjeldused kui kaardimaterjalid just pühapäevamatkajaid silmas pidades. Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala kirjeldus näiteks siin:
    http://www.rmk.ee/pages.php3/01031213

Uurisin natukene selle kolmanda matkaraja kohta. Täpsemalt uurisin Liiapeksi-Aegviidu matkaraja kohta, mis osaliselt kattub Paukjärve ja Jussi loodusrajaga. Pikkust on antud rajal 36 km.
On endal plaanis ette võtta matk kuhugi rattal. Leidsin surfates ühe blogi sissekande (http://people.proekspert.ee/jaan/blog/?p=35), kus kirjutatakse, et rattaga on see rada raskesti läbitav. Kas kellelgi on veel kogemusi? Ei sooviks sama kogemust, mis Kurtna järvede matkarajaga. RMK väitel pidi olema rattaga läbitav aga juurikaid oli väga palju ja võimatu oli rattaga sõites seda läbida.

Kas eelnimetatud esimene ja teine rada on kindlasti rattal läbitavad?

Ametlik tähistatud matkarada kulgeb Jussi järvede kandis vahepeal mööda kitsukest teerada, kus on järske tõuse-langusi ja mahalangenud puid. Kui marsruuti natuke õgvendada ning ning pisut laiematele teedele hoiduda, siis on rattaga läbitav küll. Teiseks probleemkohaks on laudtee üle Kõnnu Suursoo. Põhjusmõtteliselt on rattaga sõidetav, aga siis pead kogu aeg nina ette vahtima ning ümbruse jälgimisele aega ei jää. Siis saab muidugi eriti nalja, kui esiratas kahe laua vahelisse prakku vajub - omal nahal proovitud :) Seega mõistlik on seal ratast lükata või rabaületusest loobuda (eriti kui kavatsed ringiga tagasi Aegviitu jõuda).

Lisalugemist:
http://www.reisijutud.com/node/2222
http://www.reisijutud.com/node/1448
http://taimo.pri.ee/randamine/jalgsimatk-labi-pohja-korvemaa.html

8B15: Ära räägi teemal, mida sa ei valda. Kas tõesti on 90 protsendil eestlastest majavalvurid-ketikoerad? Käin ka oma koertega metsas, tegemist ei ole afgaanidega ja koerad on väga õnnelikud selle üle, et saavad vabalt ringi joosta.
Aga see on siin väga teine teema...

Metsaseadus

§ 35. Metsakasutusõiguse kitsendused
(1) Avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas tohib:
3) liikuda metsas lõastatud koertega. Lõastatud ei pea olema teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahil;

Vastus on ka selles metsaseaduses kirjas, ehk siis tähistatud erametsas võib lasta koeri lahtiselt jooksma.
Ja olgem ausad, et mind häiris rohkem see osa tekstist, et vaevalt see ketikoer (autori meelest valdav osa Eesti koertest) viitsib seal metsas üldse joosta. Igasugune koer tahab ja vajab liikumist ning ka 8 m flexi rihm võimaldab seda.

Kisub väga offtoobiks, aga tähistatud erametsa tohid Sa minna ainult metsaomaniku loal.
Valdav osa maainimesi paraku peab oma majavalvureid ketikoertena, kuid liikumist vajavad tõepoolest kõik koerad.

Teen puust ja punaseks: et ei jääks minust vale muljet, siis minu koerad jooksevad minu metsas.
Ja peale afgaani hurtade on väga palju erinevaid tõugusid, rääkimata krantsudest, kes kõik vajavad liikumist. Väide, et AINULT afgaani võiks/tuleks/peaks jooksutama on väga-väga vale.

Mina käin oma koeraga/koertega väga tihti Paukjärve matkarajal Põhja-Kõrvemaal. Sinna muidugi on vaja autoga ligi saada.
Teine variant on minna Aegviidust jalgsi kuni Veinjärveni ja siis tagasi... Paras päevane teekond, mis koerale vaid pissida ning piisavalt joogikohtasid samuti tee peal, et koerale eraldi vett kaasa võtma ei peaks.
Ega rohkem selliseid raudteeäärseid kohtasid ei olegi, kus nii lihtsalt rongiga ligi saaks ja kohe matkama.

Kes iganes siin aga kobises teemal koerad ja mets, siis...minu oma võib südamerahuga sellele indiviidile saapa peale sirtsutada... :)
Sest lolle on Eestisse alati jagunud ning Eesti inimesed ja Eesti kultuur ei ole veel jõudnud ligilähedalegi sellele tasandile, mis aktsepteerib ka koeri.
NB! Loomulikult ei õigusta ma neid koeraomanikke, kes oma koera kasvatada ei suuda ning kelle tõttu üldiselt Eesti koeraomanikele halb vari langenud. Ent sellised indiviidid on vaid murdosa (nagu ka selle teema üle virisevad indiviidid) üldisest - enamus suhtub teemasse positiivselt.

Edu sulle ning kui su koerad sõna kuulavad ja metsa ei page või loomi/linde ei murra, siis mine julgelt nendega ka loodusesse!