Milline peaks sinu reisijuht olema?

Üks tuttav saatis sellise alloleva küsimuse. Peaks siinsele seltskonnale ilmselt huvi pakkuma, sest annab võimaluse reaalselt reisijuhtide loomist mõjutada :)

Siim - http://siimteller.com

On suvi või mingi muu aastaeg, teil on puhkus ning te sõidate puhkuse ajaks võõrasse linna. te ei tea sellest linnast midagi, või kui teategi, siis ainult natuke. igatahes on teil plaanis sellesse linna paariks p2evaks v6i kauemakski peatuma j22da. l2hete raamatupoodi, et osta linna giid. ja oh imet! te leiate letilt ideaalse reisijuhi, täpselt sellise raamatu, mida elu aeg oma teejuhiks võõras linnas olete soovinud. milline see raamat on? millist infot te sealt leiate? milline ta välja näeb?

No et selles reisijuhis peaks kindlasti olema kaks asja:

  • linnaplaan
  • ja info, kuidas/millega sellest linnast ära saab. See oleks ideaalilähedane.

Eks linna-reisijuhi kohta käi enam-vähem samad kriteeriumid, kui riikide/regioonide juhtide kohta:

  • kasutajasõbralikkus (usability), mille ma raudselt esimeseks seaks. Ennem olgu vähem infi, aga see olgu kiiresti kättesaadav. Selge navigatsioon ja struktuur, color-coding, õieti valitud fondid, selge (kaardi)graafika - kõik see, mis on "nähtamatu", kuid mille puudumisel võib hea raamat kohutavat viha teha.

  • Kaardid on tähtsad, kuid raamatuformaati ei taha nad alati ära mahtuda. Kasvõi minu viimane kogemus - sõitsin öise bussiga Euroopas, ärkasin täiesti uneudus peaga võõras linnas ja kaaslased käisid peale - noh, noh, noh, kuhu suunas me minema peame? Hakkasin LPd lappama, selgus et Praha linna kohta oli 6 (või oli see 9?) kaarti, kõik eri piirkonna kohta. Leia säält siis midagi.

  • Linna reisijuht ei peaks kattuma igal pool jagatavate turismibrožüüridega, vaid andma pigem insider-infot ja tutvustama subkultuure. Midagi "An User's Guide to Tallinn" laadis, aga mitte essekogumikuna, vaid ikkagi struktureeritud lühiinfoga.

  • Ja lõpuks - oma viimasel reisil tõdesin lõpuks, et reisijuhid on jama :) 10 aastat LPdega ringi lasnuna avanes hoopis teine maailm, kui kogu praktilise, insider- ja kõikvõimaliku muu info hankisime kohalikelt sõpradelt ja linnas orienteerusime tunde järgi. Ignorance is bliss.

P.S. Rael, teed sa Tallinna juhti?

Nagu arvata võib, ei saagi tõenäoliselt teha kõikide jaoks ühtset ideaalset reisijuhti, kuna inimeste ootused ja kasutajagrupid on lihtsalt nii erinevad.

Kõige tähtsam asi reisijuhtis on minu meelest hea kaart. Kaart iseenesest ongi juba minimalistlik reisijuht. Kaart peab olema täpne ja seal peal saaks ära märkida huvitavad kohad. Kui on reisijuht, huvitava koha juures oleks viide reisijuhi leheküljele, kust saab natuke pikemalt lugeda objekti kohta. Ja eri objektid peaksid olema märgistatud loomulikult erinevalt, näiteks netikohviku asukoht peaks olema @-märk, mitte mingi kolmnurk koos numbriga, mida tuleks veel omakorda hakata kuskilt numbri järgi otsima, et mis see siis on. Ehk siis objekti märgi juurde peaks olema kirjutatud ka, mis asi on (hotelli nimi, kiriku nimi, netikohviku nimi, muuseumi nimi etc ja lisaks viit lisainfo juurde ehk lk number). Sama moodi siis muuseumil oma märk, ajaloomälestisel oma etc. Kahjuks paljudes reisijuhtides on kasutusel kas ainult nimed ilma märkideta (raske visuaalselt kiiresti leida sinu ümbruses olevaid muuseume ilma kõiki nimesid läbi lugemata) või siis ainult märgid koos numbriga, mida tuleb numbri järgi eraldi legendist vaadata (väga tüütu).

Ja kaartidel kindlasti võimalikult palju tänavanimesid, ehk siis ikka õiged kaardid, mitte plaanid, nagu enamikes reisijuhtides. Väikeste tänavate nimed on ka tähtsad, olgu või kribus kirjas.

Lisaks võiks olla koha kohta tausinfo (lühike ajalugu) ja nagu mainitud, huvitavamate kohtade kohta ka pikemad selgitused.

Siis võiks olla peal mõned marsruudid, näiteks linnas jalutamise marsruudid, kuhu tee peale jääb huvitavaid asju.

Üldiselt on reisijuhtides minu meelest liiga palju mittevajalikku infot, raamatud on liiga paksud ja rasked (Footprinti India raamat ligi kilo!). Kui on raamatu kujul, siis kaaned võiksid olla sisse murtud, et saaks kasutada järjehoidjana (vanemad Footprinti raamatud olid nii).

Kui kaart jätkub teisel lehel, siis võiks mõlemal kaardil olla nn kattuv ala, et kui asud seal kahe kaardi ristumiskohas, siis saaks ümbrusest parema ülevaate, mitte ei peaks vahtima kord ühte ja siis teist kaarti.

Formaat võiks olla üldlevinud, mitte mingi kahtlaselt suur, mis kuhugi kottide taskutesse ei mahu.

Spiraalköide võiks olla väga hea, saab kergesti järge hoida (eeldab, et on õhuke).

Lisaks veel, et väga tähtsad oleks pildid näiteks ajaloolistest/looduslikest objektidest. Seega saad kohe aru, kas sind see asi huvitab või mitte, mitte et vantsid õhtuks kohale ja osutus üllatavalt nigelaks see vaatamisväärsus.

Jah, olen Rebaseonuga nõus aga Footprinti ma väga ei armasta :)

  • linnakaardid näevad kenad välja, aga ebatäpsed nagu öö
  • tekstifont on elegantne aga kehvades tingimustes (hämar guesthouse voodi, rappuv chicken-bus) raskesti loetav. Liiga väike tähekeha ja liiga seriif seriif, kui asjatundjate keeles rääkida :)
  • see järjehoidja-võimalus on jah kasulik, aga eelistaks vist klassikalist paela-järjehoidjat, sest murtud kaan paksude raamatute puhul ei toimi.

Jube tehniliseks kisub jutt, küsija tahtis vist sisust kuulda? :)

Kas ma ütlesin, et armastan? :)

On ainult 1 firma, kelle kohta ma võin öelda, et kõik mis ma olen nendelt ostnud, on olnud suurepärane (või peaaegu). Ja see on Ecco. Kahjuks nad reisiraamatuid ei tee ;)

Mis puutub paksu raamatusse ja murtud kaande, siis kaanel oli mitu sisse pressitud murdekohta, vastavalt vajadusele :) Samas sellised murtud kaaned kaitsevad ka nurkasid "kapsaks" minemast...

Üks teema, mida linnade reisijuhid sisaldama peaks, oleks ülevaade elurajoonidest ja eluviisidest linnas. Linnad ju suured, aga lisaks kesklinnale ja mälestistele ja vaatamisväärsustele ja poodidele ja tänavatele elab linnades kas sadu tuhandeid või miljoneid inimesi. Kõigil neil on oma võimalused ja stiil elamiseks, kõigil on kuskil kodu. Mõelge kas või oma kodulinna peale, kus ju ka ise liigud ühte marsruute pidi, aga turistid teisi pidi. Kui reisijuht sisaldab infot ka elurajoonide kohta, siis on põnev selle info abil ka äärelinnad läbi kolistada ja inimesi vaadelda. Kujutage ise ette Tallinna reisijuhti, mis räägib vanalinna ajaloo kõrval huvitavalt ka Õismäest ja Lasnamäest, Koplist ja Meriväljast, aga ka Maakri majast ja Tiskrest või mu poolest ka Ülgastest (või kuidas seda kohta kutsutaksegi).

Värvilisi pilte peab ka kindlasti olema!

Kui mõeldakse kõvade kaante ja klantspiltidega kunstiteost a la "riik X 21. sajandi künnisel", "100 kaunimat paika" vms., siis muidugi pildid.

Muidu aga on pilte lihtsam vaadata mõnest müügibroshüürist või internetist, kui et neid reisil kaasas tassida (kui jutt käib seljakoti taskus olevast reisijuhist).

Jürka, ära unusta, et pilt on rohkem väärt kui N sõna. Seega vahel oleks siiski otstarbekam panna pilt, kui selle asemel paragrahv teksti selle koha kirjeldusega (millest selget ettekujutust kindlasti ei saa)...

OK, kui nüüd järgi mõelda, siis jah, aga siiski mõistlikkuse piires. Ise küll pole nt. LP piltide järele erilist vajadust tundnud siiani. Rohkem meelelahutuseks. Pigem vist asi sedapsi, et samad asjad eeltöö käigus juba korduvalt internetis üle vaadatud ja nähtud. Aga kui ainukeseks infoallikaks reisijuht, siis muidugi.

Jyrka

Ei jaksa pikalt kirjutada aga üks mis kindel on see, et normaalne guidebook ei tohiks olla nagu Dorling Kindersley Eyewitness. Nokialt Ericssonile üleminek on LP-lt DK-le üleminekuga võrreldes käkitegu.... Viimasle ajal tundub ka et paljude LP-de esimene pool ei paku mitte midagi vajalikku (va kuis saada lennujaamast kesklinna...)

DK reisijuhid on minu jaoks küll pea ideaalsed olnud. Veits paksud, kuid sees kõikvõimalik staff ja hästi kasutatav ka tobukesele. Eesti keeles vist vaid London, Pariis, Stockholm.