Soovitusi neile, kes lähevad Indiasse omal käel.
Meie ostsime ainult lennupiletid ja LP ning saime hästi hakkama. Käisime augusti lõpus ja olime 10 päeva koha peal. Reisi kulg: Lennukiga Tallinn-Helsingi-Delhi, rongiga Delhi-Varanasi, autorikshaga Varanasi-Sarnath; rongiga Varanasi-Agra, taksoga Agra-Delhi ja lennukiga Eesti tagasi.
-
Mitte uskuda ja kasutada „heatahtlike giidide“ teenuseid ega ka mitte teejuhatamisel abi. Nad juhatavad teid risti vastupidises suunas, sinna kuhu neil on kasulik Teid kohale viia (näiteks kallid turistidele mõeldud poed, kus võite maksta kauba eest kuni 10 kordse hinna). Kui keegi tuleb teid ise kõnetama, siis on tal juba teist midagi tarvis. Nad küll väidavad, et soovivad lihtsalt praktiseerida oma inglise keelt ja et see, kuhu te tahate minna jääb nende koduteele.
Siinkohal üks tore tüssamise lugu meie reisi eelviimasel päeval. Jalutasime New-Delhis Connaugh Place keskel pargis. Oli näha, et puud on veel väikesed ja park värskelt rajatud. Selja tagant astus ligi sümpaatne noormees ja avala naeratusega küsis, et kas naudime parki. Rääkis, et on uus park ja päris kust me pärit oleme. Küsisime talt, et kas Delhis on olemas ka korralik suur supermarketi taoline koht. Ta ütles, et jah siit umbes 30 jalutukäigu kaugusel tema kodu lähedal on üks suur 6 korruseline kaubamaja, kus on kõik kaubad olemas, odavad hinnad ja see on valitsusele kuuluv äri. Kell oli juba palju ja me arvasime, et täna enam ei jõua poodi minna. Sellepeale ütles noormees, et laupäeval ja pühapäeval on kõik poed kinni (tagasilend oli ka pühapäeval ja meil enamus suveniire ostmata). Meil tuli meelde, et eelmisel laupäeval olid vanas Delhis kõik poed avatud. Siis noormees ütles, et homme on suur püha ja imestunult küsis, et kas me ei teadnudki seda. Siis me arvasime et lähme seal samas lähedal asuvasse suurde Palika Bazari. Selle peale küsis noormees, et kas tahame osta elektroonikat, meie muidugi, et ei, seda soovi nüüd küll pole. Ta ütles, et Palika Bazaril müüakse ainult elektroonika kaupu. Siis me tegime ise ettepaneku sõita sinna suurde kaubamajja autorikshaga. See „kaubamaja“ osutus räämas 3 korrusega majaks ja sees oli muidugi jälle see hirmkallite hindadega turistide pood, milliseid olime juba korduvalt näinud. Hiljem selgus muidugi, et kõik poed on lap. ja pühap. avatud ja pole mingeid pühasid ning et Palika Bazaril müüakse enamvähem kõike, mida sa võiksid tahta Indiast kaasa osta.
Kõige tõhusamat abi teeküsimisel saad siis, kui valid ise kelle poole sa pöördud. Inimesed on väga abivalmid ja sõbralikud. Hindade kohta (näiteks riksasõidu maksumust) tasub nõu küsida hotelli administraatorilt. 2. Ka tänavapoisid, kes on väga abivalmid sind juhatama ja tahavad kaasas käia, et inglise keelt õppida, küsivad lõpuks sinu käest oma teenete eest raha. 3. Ka mussooni ajal, kui tahad minna kindlasse hotelli ja saada rõduga vaadet ja/või konditsioneeriga tuba, siis on targem ja võimaluse korral ette broneerida. 4. Rongipiletid tuleb osta ette ära nii vara kui võimalik, sest 1 ja 2 klassi piletid saavad ruttu otsa. Rongis, kui tellida õhtusöök, siis tuuakse see umbes 2-3 tunni pärast. 5. Kohalikud on väga edevad ja lausa ise ronivad sulle fotoaparaadi ette. Nad on väga õnnelikud, kui sa neid pildistad ja pärast näitad fotot aparaadist. Raha nad ei küsi. 6. Kerjustega pole nii, et kui ühele annad, siis on kohe suur kari ümber. Neile piisab ka 1-2 ruupia andmisest. Kerjuslastel on ka tegelikult kõhud tühjad, sest nad on õnnelikud ka sinu poolikult ärasöödud piruka üle. 7. Ajalehed, mida lennukis loed, tasub kaasa võtta. Need kuluvad ära: Istumise alla panekuks, märgade toolide kuivatamiseks, rongi wc-s prill-lauale panekuks. 8. Tasub kaasa võtta wc-paber, sest seda pole rongis ja hotellides üldse või on ebapiisavalt. 9. Kui vahetate Delhi lennujaamas või ka mujal raha, siis tuleb kõik rahakupüürid tähelepanelikult üle vaadata. Meile pandi 500-ste pakki näiteks 1 sajane. Kuna raha on võõras ja nägime seda esimest korda, siis ka kahekesi raha üle lugedes ei saanud sellest pettusest aru. 500 ja 100 kupüürid on üsna sarnased ja tuleb siis numbreid tähelepanelikult vaadata. 10. Mussooniperioodil pole Indias T-särgiga midagi peale hakata, see on liiga paksust materjalist. Soovitus osta kohapealt õhukesest puuvillasest peaaegu läbipaistvast materjalist särgid. 11. Kellel plaan Varanasis Manikarnika Ghatil minna surnute põletamist vaatama, siis üks hoiatus. Seal Ghatil on rõdu pealt võimalik vaadata surnute põletamist ja üks kohalik „giid“ jagab meeleldi infot, kuidas ja mis toimub. Et surnu põletamiseks kulub 300 kg puid ja selle kg hind on väga kallis. Ning rõdul istub üks muldvana „maama“, kes korjab raha, et põletada ka vaeseid inimesi (kõrval hoonetes on siis väidetavalt ootamas 8 surnut, kuniks maama neile annetusi korjab). Raha peab andma igaüks eraldi (et mõistagi nii rohkem antakse), ütlema oma nime ja siis maama annab sulle oma õnnistuse. Tegelikult on see puude kg hind 10 korda odavam "giidi" öeldust ja raha läheb loomulikult kohalike „ärimeeste“ kätte. Soovitus siis nende inimestega mitte rääkida ja muidugi isehakanud giid küsib veel raha ka oma giiditeenuste eest.
Käisime siis kahel korral. Õhtupoolikul kella 17.00 hakkasime paadiga minema allavoolu viimase Ghati juurde (seal kus sild on). Saime näha eemalt surnute põletamise Manikarnika Ghati, kus kõik suitses ja majad olid sellest mustaks värvunud. Ka inimeste õhtuseid toimetusi jõe ääres (pesupesemist, mis seisneb pesu tagumises vastu trepiastmeid) sai lähedalt jälgida. Sõites tagasi vastuvoolu jõudsime umbes 19.00-ks Dasaswamedh Ghati juurde, kus kohalike sõnul toimub iga päev suur usutseremoonia jumal Shiva auks (algas see 19.30). Tseremooniat viis läbi 7 munka, kes tegid kõiki rituaale sünkroonselt. Jättis väga võimsa mulje, eriti see, mida nad tuld kasutatedes tegid. Tseremooniast osavõtjad istuvad siis Ghati treppidel ja osad ning enamus turiste jälgivad kogu üritust jõe pealt paatidest. Sel ajal on ka juba kottpime ja kõik väga efektne. Hommikul läksime umbes 5.30, et siis näha päiekesetõusu. Siis oli selle sama tseremooniaghati juures ja ka mujal palju hommikusi palvetajaid ja pesijaid. Päike jäi kahjuks pilvede taha. Hindadest: küsivad nad seal tunnihinda ja tavaline taks 250 rp. Räägivad seejuures, et sa näed selle ajaga kõik Ghatid ära, mis on lausvale. Meie olime hommikul targemad ja kauplesime hinnaks 150 rp/tund. Hotelli admin ütles, et maksimum hind võiks olla 100 rp. inimese kohta tunnist. Kõige kasulikum on muidugi leida teisi seltsilisi ja võtta suurem paat. Kui tahate juttu juurde saada, siis tuleb lihtsalt leida inglise keelt rääkiv paadimees ja ise kõike küsida.
WC-paberist ülemisele kommenteerijale. Kui sul on häda käes, siis pole enam võimalik putkasse seda ostma minna. Nii, et meie kogemus näitas, et on hea seda kohe kaasas omada.
hüppasin kah hommikul jõe peale kohalike toimetusi vaatama...vaevalt jõudsin kaldale kui väike plika mulle nina alla hüppas ja käskis üks jumalatele mõeldud papist ohverdamisalus küünla ja lillekesega enese käest 100 kohalikuga omastada...mõtlesin, et olen hirmus lahe kaupleja ja tingisin hinna 50 peale, mis loomulikult hiljem kuuldes tegelikku hinda oli ulmeline ülepakkumine, kuid mis see väike raha ikka...umbes 50 meetrit kaldast patseerib üks tegelane, kes hommikused turistid kenasti paatide peale suunab...sain tuusiku 150-ga kätte ja leidsin end üllatusena üksi koos paadimehega juba mõnedsajad meetrid kogumissadamast...vahva paadimees oli, tönkas nats inglist ja näris mingit tubakat (vist). See roheline leht on nii maitsev, nende arvates loomulikult, et nad ei raatsi närimisest tekkivat sülge kohe välja sülitada, vaid hoiavad seda hammaste taga nii kaua kui võimalik. Seetõttu muutus tema kõne järjest arusaamatumaks...aga jah, väike tripp jõel oli vahva...hommikused palvetajad ja mediteerijad ja pesejad ja muud friigid... jõudu! tagasi ei taha sinna!
See lastakse Gangese vette ujuma ning pidi inimesele õnnistust tooma. Meie ostsime 3 tükki 50 rp-ga. Kuskilt lugesin, et norm hind oleks 5 rp tükist :) See nn. tubakas, mida nad seal kõik usinasti närivad on beetel. On ergutava toimega (paadimees ütles, et teeb pea selgeks) ja sellest on enamusel kohalikel kõik hambavahed punased. Ka hotellides ja tänavatel olevad punased tatilärakad on selle tagajärg.
Kui tahad soodsalt reisida Indias ja Mauritiusel omal käel ja raha kokkuhoida, siis võta ühendust [email protected] ja saan sul aidata seda asja korraldada.
Varanasis olin oktoobri algul (http://arvoanton.blogspot.com, otsi 6ige postitus ise yles). Oma hotellist v6tsin tuuri, mis k2tkes endas hommikust (6.00-7.00) tunniajalist paadis6itu j6el, autorikshaga transporti marsruudil hotell-j6gi-hotell ja p2rast hommikusooki ka kolme kohaliku templi kylastust. Autorikshaga s6idutati mind ka nende vahel. V2ga valut ja paistab et ka soodne reis. Paadimees sai mult 10 rs tippi ja riksha mees, kes ka giiditood tegi, 15 rs. J6el tuldi ka kyynlaid pakkuma, taheti algul saada 50 rs tykist. Kuna eelmisel 6htul olid lapsed pakkunud neid mulle 2 rs tykist, siis andsin j6el l6puks kahe kyynla eest 5 rs. Naine vandus tulist kurja aga ega ta v2gisi ka raha mult k2tte ei saanud :)
Yldiselt on Varanasi yks m6ttetu kohta. Blogis on t2psemalt kirjas, mis ma silmas pean. Ilmselt on mu negativismi taga fakt, et ka minult peteti Manikarnika Ghatil r6duga majas raha v2lja. Samas - respect kohalikele sulleritele, p2ris osava skeemi olid kokku pannud.
... 6petuss6nad on 100% 6iged. Omaltpoolt lisan ainult ehk kaks asja:
*Raha tasub vahetada pangas. Nt State Bank of Indias olen dollareid vahetanud kursiga 39,2, samas kui mingites nurgatagustes urgastes vahetades on raske saada paremat kurssi kui 37. Thomas Cook on ka ok, aga parim kurss mida ma sealt saanud olen, on 38 kopikatega (dollarite eest). *Taskus tasub alati hoida ca 100 rs v2tuses peenraha (10-20 ruupiased) ja 10-15 rs v22rtuses mynte. M6nikod on kerjustest ja lastest lihtsam lahti saada nii, et viskad neile ruupia. Samuti puuvilju ostes ja rikshameestega asju ajdes on peenraha/ t2pne raha vajalik. Kel India kohta kysimusi on v6i kes 2008. aasta jaanuaris-veebruaris l6una Indias ringi reisivad, v6ivad kirjutada arvo.anton( @ ) mail.ee. Ma reisin yksi, nii et jaanuaris v6ib mul juba olla tekkinud vastupandamatu vajadus Eesti keelt kellegagi vesteldes meelde tuletada :)
Kuna olime kevadel just Kerala kandis julgen soojalt soovitada miks kõik Goasse malaariasääskede söödaks kipuvad, kui on palju kaunim ilusam, meeldivam koht Kerala piirkond vt. täpsemalt see Googlisse sissetoksides. Kõige kallim oli üldse see lend Thiruvananthapurami (edasi tagasi ca 2000 kr), see on pealinn Keralas.Mõistlik on osta ühe otsa pilet sest siis saad oma aega sättida ja hinnas vahet pole. Lennukeid käib kogu aeg. Seal edasi liikuge taksodega nagu igal pool. Meie sõitsime kõigepealt Alappuzhasse. Seal on Üks Tony (mob. 9387266440)kes pakub kodumajutust tema villa õuel kaks kahetoalist majakest. Pakub ka sööki mida perenaine ise spets. valmistab ja viib maale päris maaelu vaatama. Või võib magada vahvates paatmajades mida paistiigid täis. Sealt sõitsime üle teekasvatusmägede elevantide rahvusparki. Kuid ikka kõik vahemaad kestavad 6-7 tundi kuigi vahemaa max 200 km või vähem. Minge Keralasse see kant on võrratu, puhtam, pole vaja ka sääskede vastu tablette võtta ja inimeste elujärg üleüldse kordi kõrgem kui mujal. Kes täpsemalt tahab teada andke samas teada.
Lõpuks ometi on lugeda kiitvaid sõnu Kerala kohta. Meil on lennupiletid Mumbaisse veebruari lõpuks olemas ja edasi oligi plaan lennata Keralasse. Hea meelega tahaks põhjalikumat infi saada. Indias omalkäel reisimise kogemus on olemas, tahaks kuulda kuhu minna, mida vaadata, kus on ilusamad rannad jne.
