Soovitusi neile, kes lähevad Indiasse omal käel.
Meie ostsime ainult lennupiletid ja LP ning saime hästi hakkama. Käisime augusti lõpus ja olime 10 päeva koha peal. Reisi kulg: Lennukiga Tallinn-Helsingi-Delhi, rongiga Delhi-Varanasi, autorikshaga Varanasi-Sarnath; rongiga Varanasi-Agra, taksoga Agra-Delhi ja lennukiga Eesti tagasi.
-
Mitte uskuda ja kasutada „heatahtlike giidide“ teenuseid ega ka mitte teejuhatamisel abi. Nad juhatavad teid risti vastupidises suunas, sinna kuhu neil on kasulik Teid kohale viia (näiteks kallid turistidele mõeldud poed, kus võite maksta kauba eest kuni 10 kordse hinna). Kui keegi tuleb teid ise kõnetama, siis on tal juba teist midagi tarvis. Nad küll väidavad, et soovivad lihtsalt praktiseerida oma inglise keelt ja et see, kuhu te tahate minna jääb nende koduteele.
Siinkohal üks tore tüssamise lugu meie reisi eelviimasel päeval.
Jalutasime New-Delhis Connaugh Place keskel pargis. Oli näha, et puud on veel väikesed ja park värskelt rajatud. Selja tagant astus ligi sümpaatne noormees ja avala naeratusega küsis, et kas naudime parki. Rääkis, et on uus park ja päris kust me pärit oleme. Küsisime talt, et kas Delhis on olemas ka korralik suur supermarketi taoline koht. Ta ütles, et jah siit umbes 30 jalutukäigu kaugusel tema kodu lähedal on üks suur 6 korruseline kaubamaja, kus on kõik kaubad olemas, odavad hinnad ja see on valitsusele kuuluv äri. Kell oli juba palju ja me arvasime, et täna enam ei jõua poodi minna. Sellepeale ütles noormees, et laupäeval ja pühapäeval on kõik poed kinni (tagasilend oli ka pühapäeval ja meil enamus suveniire ostmata). Meil tuli meelde, et eelmisel laupäeval olid vanas Delhis kõik poed avatud. Siis noormees ütles, et homme on suur püha ja imestunult küsis, et kas me ei teadnudki seda. Siis me arvasime et lähme seal samas lähedal asuvasse suurde Palika Bazari. Selle peale küsis noormees, et kas tahame osta elektroonikat, meie muidugi, et ei, seda soovi nüüd küll pole. Ta ütles, et Palika Bazaril müüakse ainult elektroonika kaupu. Siis me tegime ise ettepaneku sõita sinna suurde kaubamajja autorikshaga. See „kaubamaja“ osutus räämas 3 korrusega majaks ja sees oli muidugi jälle see hirmkallite hindadega turistide pood, milliseid olime juba korduvalt näinud. Hiljem selgus muidugi, et kõik poed on lap. ja pühap. avatud ja pole mingeid pühasid ning et Palika Bazaril müüakse enamvähem kõike, mida sa võiksid tahta Indiast kaasa osta.
Kõige tõhusamat abi teeküsimisel saad siis, kui valid ise kelle poole sa pöördud. Inimesed on väga abivalmid ja sõbralikud. Hindade kohta (näiteks riksasõidu maksumust) tasub nõu küsida hotelli administraatorilt.
- Ka tänavapoisid, kes on väga abivalmid sind juhatama ja tahavad kaasas käia, et inglise keelt õppida, küsivad lõpuks sinu käest oma teenete eest raha.
- Ka mussooni ajal, kui tahad minna kindlasse hotelli ja saada rõduga vaadet ja/või konditsioneeriga tuba, siis on targem ja võimaluse korral ette broneerida.
- Rongipiletid tuleb osta ette ära nii vara kui võimalik, sest 1 ja 2 klassi piletid saavad ruttu otsa. Rongis, kui tellida õhtusöök, siis tuuakse see umbes 2-3 tunni pärast.
- Kohalikud on väga edevad ja lausa ise ronivad sulle fotoaparaadi ette. Nad on väga õnnelikud, kui sa neid pildistad ja pärast näitad fotot aparaadist. Raha nad ei küsi.
- Kerjustega pole nii, et kui ühele annad, siis on kohe suur kari ümber. Neile piisab ka 1-2 ruupia andmisest. Kerjuslastel on ka tegelikult kõhud tühjad, sest nad on õnnelikud ka sinu poolikult ärasöödud piruka üle.
- Ajalehed, mida lennukis loed, tasub kaasa võtta. Need kuluvad ära:
Istumise alla panekuks, märgade toolide kuivatamiseks, rongi wc-s prill-lauale panekuks. - Tasub kaasa võtta wc-paber, sest seda pole rongis ja hotellides üldse või on ebapiisavalt.
- Kui vahetate Delhi lennujaamas või ka mujal raha, siis tuleb kõik rahakupüürid tähelepanelikult üle vaadata. Meile pandi 500-ste pakki näiteks 1 sajane. Kuna raha on võõras ja nägime seda esimest korda, siis ka kahekesi raha üle lugedes ei saanud sellest pettusest aru. 500 ja 100 kupüürid on üsna sarnased ja tuleb siis numbreid tähelepanelikult vaadata.
- Mussooniperioodil pole Indias T-särgiga midagi peale hakata, see on liiga paksust materjalist. Soovitus osta kohapealt õhukesest puuvillasest peaaegu läbipaistvast materjalist särgid.
- Kellel plaan Varanasis Manikarnika Ghatil minna surnute põletamist vaatama, siis üks hoiatus. Seal Ghatil on rõdu pealt võimalik vaadata surnute põletamist ja üks kohalik „giid“ jagab meeleldi infot, kuidas ja mis toimub. Et surnu põletamiseks kulub 300 kg puid ja selle kg hind on väga kallis. Ning rõdul istub üks muldvana „maama“, kes korjab raha, et põletada ka vaeseid inimesi (kõrval hoonetes on siis väidetavalt ootamas 8 surnut, kuniks maama neile annetusi korjab). Raha peab andma igaüks eraldi (et mõistagi nii rohkem antakse), ütlema oma nime ja siis maama annab sulle oma õnnistuse. Tegelikult on see puude kg hind 10 korda odavam "giidi" öeldust ja raha läheb loomulikult kohalike „ärimeeste“ kätte.
Soovitus siis nende inimestega mitte rääkida ja muidugi isehakanud giid küsib veel raha ka oma giiditeenuste eest.
Varanasis olin oktoobri algul (http://arvoanton.blogspot.com, otsi 6ige postitus ise yles). Oma hotellist v6tsin tuuri, mis k2tkes endas hommikust (6.00-7.00) tunniajalist paadis6itu j6el, autorikshaga transporti marsruudil hotell-j6gi-hotell ja p2rast hommikusooki ka kolme kohaliku templi kylastust. Autorikshaga s6idutati mind ka nende vahel. V2ga valut ja paistab et ka soodne reis. Paadimees sai mult 10 rs tippi ja riksha mees, kes ka giiditood tegi, 15 rs. J6el tuldi ka kyynlaid pakkuma, taheti algul saada 50 rs tykist. Kuna eelmisel 6htul olid lapsed pakkunud neid mulle 2 rs tykist, siis andsin j6el l6puks kahe kyynla eest 5 rs. Naine vandus tulist kurja aga ega ta v2gisi ka raha mult k2tte ei saanud :)
Yldiselt on Varanasi yks m6ttetu kohta. Blogis on t2psemalt kirjas, mis ma silmas pean. Ilmselt on mu negativismi taga fakt, et ka minult peteti Manikarnika Ghatil r6duga majas raha v2lja. Samas - respect kohalikele sulleritele, p2ris osava skeemi olid kokku pannud.
Tõesti pole mingit mõtet kohalikelt mingit reisisaatmist tellida ja nagu tähele panite korraldasid seal kohaliku alles hiljuti ühele vargale sellise kambaka et näidati tervele ilmale.
Thiruvananthapuramist – pealinnast võite sõita suvalisse kuurorti need on ilmselt sarnased kui igal pool.
Minge kindlasti ka Peryary looduskaitsealale metsikuid elevante vaatama, valige viimane paadimatk ja näete kindlasti, hommikul minge jalgsimatkale.
http://www.periyartigerreserve.org/html/animals.htm
Sinna sõidate üle väga ilusate teekasvatusmägede laske taksol peatuda maitseaine aedades ja näete kuidas kõik meil tuntud ja tundmatud maitseained kasvavad.
Minge kindlasti ka Alappuzhast (sinna kindlasti)põhja pool asuvatesse looduskaitsealadele, vaadake kohad välja praegu müügilolevast raamatust „1000 looduskaunist kohta mida peab nägema „ v. midagi taolist on see pealkiri. Indiat puudutavad paljud kohad on just Kerala piirkonnast.
Seal kandis reisides pole teil vaja karta liigseid kerjuseid, kuna piirkond on heal järjel kahe esireas olevaga terve India peale. Elamised ja elu olu on suhteliselt puhas.
Tegelikult ei pea seal midagi kinni panema vaadake ainult koht kuhu tahate kõik laabub iseenesest, pole ööbimiskohtade puudust ega muud. Parem on kui midagi kinni pole pandud, teete liigset mõttetud tööd (nagu meie) vaja ei läinud.
Paistab, et selle kohaliku reisibürooga on keeruline asju ajada. Mina küsin üht, nemad pakuvad teist asja ja hindadest nad väga rääkida ei taha..
Aga meie enda paika pandud maršuut Keralas näeb välja nii, et saabume: Cochin-isse, sealt põrutame Munnar-isse ja sealt edasi Backwaters tripile ja ülejäänud aja, nii nagu seda reisi lõpuni järgi jääb (arvestuslikult mingi 3-4 päeva) veedame randades ja liigume alla poole ja tuleme lennukiga tagasi Thiruvananthapuram-st otse Delhisse.
Natuke nalja ka juurde. Kuidas ületada Indias tänavat? Loe ja naera nii, et tilgad püksis :-): http://www.indiamike.com/india/india-for-beginners-f122/how-to-cross-an-indian-road-t12648/
