Soovitusi neile, kes lähevad Indiasse omal käel.
Meie ostsime ainult lennupiletid ja LP ning saime hästi hakkama. Käisime augusti lõpus ja olime 10 päeva koha peal. Reisi kulg: Lennukiga Tallinn-Helsingi-Delhi, rongiga Delhi-Varanasi, autorikshaga Varanasi-Sarnath; rongiga Varanasi-Agra, taksoga Agra-Delhi ja lennukiga Eesti tagasi.
-
Mitte uskuda ja kasutada „heatahtlike giidide“ teenuseid ega ka mitte teejuhatamisel abi. Nad juhatavad teid risti vastupidises suunas, sinna kuhu neil on kasulik Teid kohale viia (näiteks kallid turistidele mõeldud poed, kus võite maksta kauba eest kuni 10 kordse hinna). Kui keegi tuleb teid ise kõnetama, siis on tal juba teist midagi tarvis. Nad küll väidavad, et soovivad lihtsalt praktiseerida oma inglise keelt ja et see, kuhu te tahate minna jääb nende koduteele.
Siinkohal üks tore tüssamise lugu meie reisi eelviimasel päeval. Jalutasime New-Delhis Connaugh Place keskel pargis. Oli näha, et puud on veel väikesed ja park värskelt rajatud. Selja tagant astus ligi sümpaatne noormees ja avala naeratusega küsis, et kas naudime parki. Rääkis, et on uus park ja päris kust me pärit oleme. Küsisime talt, et kas Delhis on olemas ka korralik suur supermarketi taoline koht. Ta ütles, et jah siit umbes 30 jalutukäigu kaugusel tema kodu lähedal on üks suur 6 korruseline kaubamaja, kus on kõik kaubad olemas, odavad hinnad ja see on valitsusele kuuluv äri. Kell oli juba palju ja me arvasime, et täna enam ei jõua poodi minna. Sellepeale ütles noormees, et laupäeval ja pühapäeval on kõik poed kinni (tagasilend oli ka pühapäeval ja meil enamus suveniire ostmata). Meil tuli meelde, et eelmisel laupäeval olid vanas Delhis kõik poed avatud. Siis noormees ütles, et homme on suur püha ja imestunult küsis, et kas me ei teadnudki seda. Siis me arvasime et lähme seal samas lähedal asuvasse suurde Palika Bazari. Selle peale küsis noormees, et kas tahame osta elektroonikat, meie muidugi, et ei, seda soovi nüüd küll pole. Ta ütles, et Palika Bazaril müüakse ainult elektroonika kaupu. Siis me tegime ise ettepaneku sõita sinna suurde kaubamajja autorikshaga. See „kaubamaja“ osutus räämas 3 korrusega majaks ja sees oli muidugi jälle see hirmkallite hindadega turistide pood, milliseid olime juba korduvalt näinud. Hiljem selgus muidugi, et kõik poed on lap. ja pühap. avatud ja pole mingeid pühasid ning et Palika Bazaril müüakse enamvähem kõike, mida sa võiksid tahta Indiast kaasa osta.
Kõige tõhusamat abi teeküsimisel saad siis, kui valid ise kelle poole sa pöördud. Inimesed on väga abivalmid ja sõbralikud. Hindade kohta (näiteks riksasõidu maksumust) tasub nõu küsida hotelli administraatorilt. 2. Ka tänavapoisid, kes on väga abivalmid sind juhatama ja tahavad kaasas käia, et inglise keelt õppida, küsivad lõpuks sinu käest oma teenete eest raha. 3. Ka mussooni ajal, kui tahad minna kindlasse hotelli ja saada rõduga vaadet ja/või konditsioneeriga tuba, siis on targem ja võimaluse korral ette broneerida. 4. Rongipiletid tuleb osta ette ära nii vara kui võimalik, sest 1 ja 2 klassi piletid saavad ruttu otsa. Rongis, kui tellida õhtusöök, siis tuuakse see umbes 2-3 tunni pärast. 5. Kohalikud on väga edevad ja lausa ise ronivad sulle fotoaparaadi ette. Nad on väga õnnelikud, kui sa neid pildistad ja pärast näitad fotot aparaadist. Raha nad ei küsi. 6. Kerjustega pole nii, et kui ühele annad, siis on kohe suur kari ümber. Neile piisab ka 1-2 ruupia andmisest. Kerjuslastel on ka tegelikult kõhud tühjad, sest nad on õnnelikud ka sinu poolikult ärasöödud piruka üle. 7. Ajalehed, mida lennukis loed, tasub kaasa võtta. Need kuluvad ära: Istumise alla panekuks, märgade toolide kuivatamiseks, rongi wc-s prill-lauale panekuks. 8. Tasub kaasa võtta wc-paber, sest seda pole rongis ja hotellides üldse või on ebapiisavalt. 9. Kui vahetate Delhi lennujaamas või ka mujal raha, siis tuleb kõik rahakupüürid tähelepanelikult üle vaadata. Meile pandi 500-ste pakki näiteks 1 sajane. Kuna raha on võõras ja nägime seda esimest korda, siis ka kahekesi raha üle lugedes ei saanud sellest pettusest aru. 500 ja 100 kupüürid on üsna sarnased ja tuleb siis numbreid tähelepanelikult vaadata. 10. Mussooniperioodil pole Indias T-särgiga midagi peale hakata, see on liiga paksust materjalist. Soovitus osta kohapealt õhukesest puuvillasest peaaegu läbipaistvast materjalist särgid. 11. Kellel plaan Varanasis Manikarnika Ghatil minna surnute põletamist vaatama, siis üks hoiatus. Seal Ghatil on rõdu pealt võimalik vaadata surnute põletamist ja üks kohalik „giid“ jagab meeleldi infot, kuidas ja mis toimub. Et surnu põletamiseks kulub 300 kg puid ja selle kg hind on väga kallis. Ning rõdul istub üks muldvana „maama“, kes korjab raha, et põletada ka vaeseid inimesi (kõrval hoonetes on siis väidetavalt ootamas 8 surnut, kuniks maama neile annetusi korjab). Raha peab andma igaüks eraldi (et mõistagi nii rohkem antakse), ütlema oma nime ja siis maama annab sulle oma õnnistuse. Tegelikult on see puude kg hind 10 korda odavam "giidi" öeldust ja raha läheb loomulikult kohalike „ärimeeste“ kätte. Soovitus siis nende inimestega mitte rääkida ja muidugi isehakanud giid küsib veel raha ka oma giiditeenuste eest.
vähemalt A-hepatiidi vaktsiini võib ka viimasel hetkel torgata,see mõjub väga kiiresti, kui tõesti Indiasse plaan minna, sest täiskasvanul kulgeb ta raskelt ja kuigi üldiselt ei tapa, lööb vähemalt kuuks-kaheks rivist välja. Ma ise olen küll Aafrikas korduvalt käinud, kuid India enda jaoks "blacklisti" pannud, sest kuuldavasti on see maa ikka äärmiselt antisanitaarne ja poh...tlik ja suur osa nakkushaigusi nagu A-hepatiit, tüüfus levivad just nn. fekaaloraalsel teel, ehk seal kus inimese väljaheited taas suhu jõuavad, kas siis jõevee, koka pesemata käte, tont teab millisest veest valmistatud jääkuubikute või veel mõnel sarnasel viisil. Aga maitse üle muidugi ei vaielda,
IMHO ise olin ka valmis selleks, et olen Indias pidevalt põlvini sit*s, aga tegelikkuses ikka nii kole ei olnud. Prahti vedeleb tõesti igalpool, aga väljaheiteid nägin ise ainult Varanasi kitsastel tänavatel ning seal oli neid ka kilodes OLULISELT vähem, kui arvasin enne reisi. Isegi Gangese jõgi ei ole nii must, kui räägitakse - kui julged Pirita rannas ujuda, siis Ganges ei tohiks probleeme tekitada. Jääkuubikuid ei pakutud kusagil, Kochi rannapromenaadil pakutud värskelt pressitud arbuusimahl mingeid häireid kõhtus ei tekitanud. Ning seda, et iga aasta mõni (ühekohaline arv) eestlane Indiast mõne nakkushaiguse saab tähendab ju ainult seda, et ülejäänud sajad eestlased tulid hea enesetundega tagasi. Ise ei soovitaks Delhisse jm suurlinnadesse minna ainult astmahaigetel - tolmu on tõesti palju; esimesel võimalusel tuleks kuhugi mereäärde vms minna.
Suur tänu vastajatele!
Süstid käes ja ka muud ettevalmistused tehtud - loodetavasti ka viisa passis (viimase saan näppu alles õhtul)! Õnneks (või kahjuks - eks hiljem selgub) on meid võõrustav firma niivõrd ülihoolitsev, et tõepoolest on auto koos autojuhi/assistendiga (kes pidi minu eest kõik formaalsused korda ajama)lennujaamas vastas ja hotell'gi mulleära broneeritud. Hetkel tundub, et olukord on "ojast-allikasse" ning minu sealolek igapäevaselt ette-taha nii ära planeeritud ja organiseeritud ja see nö. tõeline New Delhi jääb seekord nägemata. Arvata võib, et viiakse mind vaatama vaid neid ilusaid asju (ega ise ju ka Tallinnas oma külalisi kohe Kopli-liinidele (andku sealsed elanikud mulle see andeks) vaatama ei vii. Aga seda enam põhjusi siis hiljem omal käel ja juba seljakotiga tagasi minna!
Tänud veelkord!
- Kärt
Mõned kasulikud stampväljendid, millest endal oli hirmus palju kasu Indias. Kes tahab võib julgelt täiendada-parandada. Kirjutan nii nagu eestlane hääldab. Kuigi iga paarisaja kilomeetri tagant võib üks asi juba natuke teise hääldusega olla (nagu nt sõna ei, mis ühes kohas oli neh, teises kohas nahii).
Namaste - tere, head aega aap ke se ho - kuidas läheb thik he - hästi shukria (öeldakse muslimitele), thanneval/thannevad (hindudele) - aitäh kõige olulisem väljend tüütajatest lahti saamiseks: nahii dzajee - pole vaja/ ei taha (mõjub päris hästi) nahiia mengee - ei tule (kui kutsutakse kuhugi poodikestesse oma kaupa uurima) dza / dzao - kao hadza - tule siia mera nam (nimi) he - minu nimi on ... neh/ nahi - ei karpija - palun samõdzme nahijaja - ma ei saa aru mehenga he - liiga kallis sastaa-karuu - anna hinnast alla
Kellel on India kogemusi,siis palun jagage mulle kah.Lendan veebruari lõpus juba sõbrale külla.Aga ta kohalik ja ei ole just hea nõu andja toidu ja asjadega.Et mida kaasa kindlasti vaja võtta.Mis tablette või palju viina olex vaja et kaks nädalat tervis korras olex. Ja süstimised ei tule enam kõne alla sest lend juba veebruari keskel. Ühesõnaga,kui on miskit kasuliku jagada siis olen väga tänulik teile.
Toit on kohapeal super! Pole midagi, mis süüa ei kõlba! Kui oled väga õrnake, võid apteegist osta kaasa mineid kõhutabelette. Muud küll vaja pole. Ja viina pole ka vaja siit vedada, Goas hoiab Su tervise viimase peal korras rumm Old Monk, igal pool on ka King Fisher õlut ja muidugi kohalik puskar Feni (see on ka korralikult villitult igas supermarketis olemas), hinnad aga tekitavad hea tuju. Old Monk oli detsembris 120 Rs (liitrine pudel, so ca 30EEK). Tervisele mõjuvad haästi ka kohalikud vürtsikad toidud. Meil pole olnud 3 korral ühtegi probleemi, kuigi oleme isegi kohapeal pressitud suhkuroo mahla jm joonud-söönud. Mujal on vist Monk veidi kallim.
Vaktsineerimistest jõuaks ära teha suukaudse kõhuhädade vastase (Merimetsast peaks küsima, vist oli tüüfuse vastane?,annab 3-ks kuuks enamuse kõhuhädade vastu lisakaitset, suukaudne). Toidust võtsime kaasa lati kõva suitsuvorsti, paki musta leiba, sulatatud juustu (et esimestel päevadel tarbida paralleelselt kodutoitu ja uut). Kui vastuvõtja peab alkoholist lugu, siis ilmselt võiks kingiks kaasa võtta ka Vana Tallinna. Alkohol on kohapeal oluliselt soodsam kui Eestis. Meie võtsime iga päev lonksu Green Label viskit. Kannatas juua ja kõhud olid korras. Esimesteks päevadeks võib ju väike viski kaasas olla. Ravimid on suuremas osas odavamad kui meil, kvaliteeti ei tea. Kui läheksin uuesti, võtaksin kaasa söetabletid ja midagi palaviku/külmetuse (loe konditsioneeri-külmetuse:) leevendamiseks. Meie 2010 reisi blogi on siin http://2010indias.wordpress.com/ Positiivsete elamuste rohket reisi!
Heli, väga hea blogi, informatiivne ning mõnus lugeda. Usun, et paljudele suureks abiks kodutöö tegemisel. Kuigi selle blogi loomisest on möödunud aastaid, siis ilmselt vaatamisväärsused, sealsed inimesed ning India on ikkagi endised. Tänan.