Tere kaherattalise sõbrad! Tekkis kange isu minna rattaga väiksele tiirule Euroopasse (u 7000km). Reisi sihtpunktiks võiks olla näiteks kena kohake Itaalias, kus saaks päeva või paar kohapeal ringi vaadata ja taguotsa puhata. Tagasi tulles võiks läbi põigata Itaalia Alpidest, kus pidavat Top Geari tegelaste sõnul parim teejupp maailmas olema (Davos, Stelvio Pass):). Endal on rattaks Honda CBR600 97 aasta masin, mitte just kõige parem reisimiseks aga ma usun, et saan hakkama. Hetkel olen oma ideega üksi, oleks vaja kaaslasi sest üksi sellist reisi teha ei tahaks.
Kõik kes selle mõtte edasiarendamisest huvitatud oleksid, võikid kaasa rääkida....
Pratos oli ühes 2 tärni hotellis/motellis (Rungg vist?) üsna heal tasemel kahene tuba (hommikusöök oli ainult rattaspordi jaoks liiga lahja) üksi olles 21 EURi öö. See kant on suht odav võrreldes muu Itaaliga, näiteks Como järve ääres Gera Larios oli üksi kahene tuba juba 50 EURi (hotell oli muidugi paremas asukohas ja väga hea hommikusöögiga).
Kahest ööst piisab, 1 päevaga jõuad vabalt need 3 tõusu (1 Bormiost, 1 Müstairist ja 1 Pratost) ära teha. Valmis pead olema selleks, et tõusu tipus võib ka suvel lund sadada - siis, kui ise käisin, oli stardis 30 kraadi sooja, tipus 0-5 ja sadas hõredat lund-vihma. Samas ülejärgmine päev oli ka tipus temperatuur... 20 kraadi ringis.
Saab, aga vaid siis, kui oled kohas, kus seda tahetakse mõista. Ise olin suht jännis. Puterdasin oma lombakat inglist ja mulle seletati kõik asjad mida soovisin, aga itaalia keeles. Kaotasin auto ühes väikelinnas ära ja no ma käsin selle linna lõpuks igatepidi läbi enne, kui oma pargitud auto leidsin. Võid arvestada oluga nagu meil venelasi vähe seedivates kohtades. Sind peetakse ebameeldivaks objektiks lihtsalt. Teenindusasutused suudavad ka sulle selgeks teha, et sa oled Itaalias. Eestlase pugejalikust ja töökohast kinnihoidmist seal ära oota. Seal pole kellelgi kiire sinuga tegeleda. Tagantjärele saaks soovitada vähe enam valmis olla ise leidma ja avastama.
Meie saime itaalias väga lahedalt inglisega hakkama, ma veel isegi imestasin, et itaallased olid suht külalislahke ja abivalmis rahvas. Kusjuures mingi kohalik kummimees sebis mul esirattarehviga täiesti tasuta. Tingimuseks oli muidugi, et tema võitis pisikese kihlveo, mis tema professionaalse uhkuse veelgi ülesse upitas. Isegi naispollar(tõesti ei ole selgeks saanud seda kohaliku politsei nimetust) oli nõus oma tööautoga meid õige teeotsa peale eskortimast. Igatahes minu arvamusel pole spaghetivendadel häda kedagi :).