Moseli org on Reini jõe oru, Baieri Alpide ja Schwarzwaldi kõrval Saksamaa atraktiivsemaid turismipiirkondi. Kaunis loodus, keskaegsed kindlused ja lossid, armsad väikesed saksa külad, põnevad matkarajad ja suurepärased (minu meelest Saksamaa parimad) veinid teevad Moseli jõe orust koha millest ei tüdine ning mis alati pakub midagi uut. Kuna elan siin lähedal siis olen orus seigelnud lugematuid kordi kuid alati kord olen leidnud mingi uue teema või nüansi.

Mosel on Reini lisajõgi mis algab Prantsusmaalt, Vosgeeside mäestikust ning voolab 544 kilomeetrit esmalt läbi Prantsusmaa siis u. 45 km. Luksemburgi ja Saksamaa piirijõena kuni pöörab Wasserbilligist täielikult Saksamaale ja u. 300 km. pärast suubub Koblenzis Reini jõkke.

Luxi ja Saksamaa piirijõena, Perlist kuni Wasserbilligini voolates ei ole peale jõe kaldaid katvate viinamarjaistanduste eriti midagi väga põnevat vaadata. Autoga võib selle vahemaa ühe jutiga läbi sõita. Soovitaksin seda teha mööda Luxembourgi poolset kallast kuna vaated on seal ilusamad, ning leiab sealt ka üht teist vaatamiseks ning ka mitmeid suuri veinikeldreid mida külastada. Kuid Lux pole praegu teemaks.

Wasserbilligist edasi läheb juba põnevamaks. Esimene oluline vaatamisväärsus asub piirist 3,6 km kaugusel asuvas väikeses külas nimega Igel. Moseli org on rikas Vana-Rooma mälestusmärkide poolest ning külas asub aastal 250 roomlaste poolt ehitatud 25 meetri kõrgune võimas monument Igeler Säule mida on külastanud ja kirjeldanu muuhulgas ka Goethe.

Igelist 10 km mööda jõeäärset teed edasi sõites jõuame Moseli oru suurimasse. 150 000 elanikuga Trieri. Trier on üks külastamistväärt koht. Tegu on Saksamaa peaaegu vanima linnaga mis asutatud roomlaste poolt üle 2000 aasta tagasi. Rooma ajal elas siin üle 40 000 inimese ning see oli üks suurimaid Rooma impeeriumi põhjapoolsemaid linnu. Tänapäeval on Trieris põhja pool Alpe asuv suurim Vana-Rooma arhitektuurimälestiste kogu mis kantud ka UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja.

Põhilised vaatamisväärsused mida soovitan Trieris külastada.

Porta Nigra - Trieri sümbol ja suurim ning uhkeim Rooma aegne mälestis Saksamaal. 2000 aastat tagasi ehitatud monumentaalsed linnaväravad. Neid võib imetleda nii väljastpoolt kui ka seestpoolt. Pilet siseruumidesse maksab 3 EURi ja tornist avaneb kena vaade vanalinnale.

Keiserlikud termid (Kaiserthermen) - pirakas Vana-Rooma termidekompleks. Kindlasti soovitan osta pileti (4 EUR) ja minna sisse kuna põhiline fun on maa-alused katakombid. Sealsamas lähedal asuvad ka Barbara termid (Barbarathermen) kuid nendest eriti palju säilinud ei ole.

Vana-Rooma amfiteater - asub kesklinnast natuke eemal (25 min jala) kuid kes on näinud amfiteatreid Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal või mujal Vahemere ääres siis neile see eriti muljet ei avalda. Pilet oli ka vist u. 8 EUR.

Konstantinuse basiilika - Vana-Rooma aegne peaaegu täielikult säilinud aula. Väga huvitav, ning sissepääs tasuta.

Kuurvürsti loss - kohe Konstantinuse basiilika kõrval asub barokkne Kuurvürsti loss koos 17. sajandist kena pargiga. Pargi teises otsas paiknevadki Keiserlikud termid. Lossis asub maakonnamuuseum.

Toomkirik (Dom) - kindlasti tuleb läbi astuda kuna tegu on Saksamaa vanima kirikuga. Romaani stiilis Toomkiriku kõrval asub ka väiksem gootis stiilis Liebfraukirche.

Römerbrücke - vanim, Vana-Rooma aegne Moselit ületav sild Trieris.

Karl Marx`i sünnikodu - Trier on Karl Marxi sünnilinn ning tema sünnikodus asub muuseum. Kindlasti hakkab teile linnas silma suur hiinlaste kontsentratsioon. Kui Hiina turist tuleb Euroopa ringreisile siis on Karl Marxi sünnikodu ja seega ka Trier koht kust kindlalt läbi astuma peab.

Turuplats - vanalinna keskväljak mis väidetavalt üks ilusamaid Saksamaal. Et Teisest Maailmasõjast jäi Trier päris puutumata siis on erinevalt paljudest Lääne-Saksamaa vanalinnadest Trieri oma hästi säilinud.

Mida veel siin teha? Muidugi shopata. Vaatamata oma väiksusele on linnas väga mitmekesine poodide valik. Esindatud on kõik Saksamaa kaubamajaketid ning vanalinna jalakäiateosas leiab hulgim igasugu poode (tänavad Simeonstrasse, Grabenstrasse, Fleischstrasse jne.).

Süüa. Saksa toit on mõnusalt kodune ja ka keskväljakul asuvad toidukohad on Saksamaa väikelinnadele iseloomulikult taskukohased.

Moseli veini osta? Trierist veel mitte. Kui sõit viib mööda orgu edasi siis ootaksin veel natuke.

Laevaga Moselil kruiisida. Jõesadamast saab suvel erinevate pikkustega jõekruiisidele minna. Hinnad algasid vähemalt 2011 alates 10 eurost inimene.

Kui linn vaadatud siis soovitan veel autoga tõusta vastaskaldal asuva Markusbergi mäele. Seal on paarisaja meetri kõrgusel vaateplatvorm millelt vaadates on terve linn peopesal. Kõik eelpool mainitud kohad ilusasti näha.

Mööda orgu edasi Ida poole sõites muutuvad kaldad kõrgemaks ja järsemaks ning vaated aina kenamaks. Puutumata loodust orus siiski peaaegu et pole. Üksteise järel tekivad teele väiksemad ja suuremad külad ning kaldaid palistavad katkematult viinamarjaistandused. Iga kord seal sõites imestan kuidas on võimalik niivõrd järskudel nõlvadel viinamarju korjata. Kohati kasvavad taimed peaaegu püstloodis seintel.

Kui plaan on ühe päevaga Moseli org läbida siis peale Trieri on järgmine hea peatuskoht Moseli veinipealinn Bernkastel-Kues. Mööda kiirteed Trierist 45 km. kuid ilmselgelt on sinna mõtekas sõita ikka mööda jõe kallast looklevat teed. Aega võtab see küll rohkem - 60 kilomeetrit ja üle tunni kuid autoaknast avanevad vaated on kenad.

Bernkastel-Kues on Moseli keskjooksu tähtsaim linn ja piirkonna veinipealinn. Elab seal 6000 inimest. Paremal kaldal, peaaegu kesklinnas asub suur tasuline parkla aga nädalavahetustel ja tipphooajal on siin raske kohta leida (kuid mitte võimatu). Bernkastel-Kues`i vanalinn on kindlalt Lääne-Saksamaa ilusamaid. Olen siinkandis palju tiirutanud ja võin seda puhta südamega tunnistada. Ühel pool kõrged kaldad viinamarjaistandustega, teisel pool Moseli jõgi ja nende vahele pigistatud kitsad tänavad lumivalgete puitsõrestikmajadega, ilus.

Teine asi mille pärast siia tulla on veinid. Bernkastel-Kues`i loetakse Moseli veinipiirkonna keskuseks ja pooled äripinnad vanalinnas on veinikeldrite esinduskauplused. Siit saab hea hinnaga laia valiku parimat kohalikku toodangut. Kes aga otsib traditsioonilisi veinikeldreid kus saab vaatide vahel jalutada ja ohjeldamatult degusteerida peab pettuma. Veinikeldreid selle otseses mõttes ma linnast veel leidnud pole. Neid leiab aga maantee äärest. Bernkastel-Kuesi kohal kõrgub ka väike kindlus kud see pole eriti märkimisväärne.

Linna miinuseks on kindlasti liigne turistilikkus kuid kui tulla siia nädala keskel, päikesepaistelisel sügisesel varahommikul siis on küll tunne nagu oleksid sattunud vendade Grimmide muinasjuttu.

Edasi sõites jõuame järgmisesse kopsakamasse kaksiklinna Traben-Trarbachi (mööda jõeäärt 26 km). Sealt võib läbi küll astuda kuid võib ka mitte, väga märkimisväärset seal midagi peale linnaväravate ja jalgrattamuuseumi pole. Kesklinnas, väikeses poekeses asub küll Casper`i veinikeldri väike esinduskauplus. Minu meelest valmistab see kelder ümbruskonna parimat punast veini ja sekti. Selle pärast tasub seal siiski ikkagi peatuda ;) Pood asub paremal kaldal ja minu mäletamist mööda Mittelstrassel. Aga pead ma ei anna kuna tänava nime pole vaadanud. Teisel pool tänavat on igastahes jäätisekohvik.

Trabenist edasi sõites võib teha peatuse Cochemis kus jällegi jalutada vanalinnas ning külastada Cochemi lossi (pilet 5 EUR). Lossi tornist avanevad ilusad vaated linnale ja jõele.

Moseli võimsaim ja kuulsaim loss on aga jõest natuke eemal. See on Burg Elz http://www.burg-eltz.de/ ja seda kohta soovitan ma vaatamata suhteliselt krõbedale piletihinnale (8 EUR täiskasvanu + 2 EUR parkimine). Kuna loss asub väikese mäe tipus siis inimesed, kes pisikest ronimist vaevaks peavad saavad maksta veel 2.50 bussisõidu eest.

Elzi loss on kuulunud 30 sugupõlve jooksul ühele perekonnale (ka täna on sama perekonna eraomanduses) ning tänu sellisele stabiilsusele on sisustuses palju ja väga hästi säilinud keskaegseid detaile. Lossihoovi pääseb piletiga vabalt kuid siseruumidesse (mis on põhiline vaatamisväärsus) saab vaid giidiga. Ei ole päris kindel kuid vist iga 30 minuti järel.

Elzist edasi on veel natuke maad ning siis jõuamegi Koblenzisse kus Deutsches Eckil suubub Mosel Reini jõkke.

Selle tuuri teeb põhimõtteliselt ära ka ühe päevaga kui et Moseli oru võlusid täielikult nautida soovitan jätta esimese päeva Trierile ja teise päeva sõiduks Koblenzini. Siis ei lähe liigseks kiirustamiseks. Ning metwurstist, praekartulist ja hapukapsast koosnev õhtusöök Trieri turuplatsi välirestoranis koos Bitburgeri õlle ja pudeli Moseli rieslinguga on tõeline nauding.

NB! Trieris ja mujal Saksamaal on BackWerk`i kiirtoidukohvikud kus müüakse hiiglama häid saiakesi. Ostke neid autosõidule kaasa:)

NB! Moseli veinide eripära seisneb selles et mida lahjem seda kvaliteetsem. Hea vein on kangusega 7-9%, suurepärane veelgi lahjem kuid ka kallim.