Nepal

Olen alles väga algaja, kui asi puudutab rändamist aga Nepal tundub olevat koht, mida elus näha tahaks. tean, et siin on väga palju postitusi ja paljud neist ka Nepali kohta aga tahaks just teada, et kui tegemist on täieliku algajaga, siis kas sellisel inimesel üksinda Nepal pisut üle pea ei käi? Eriti kui planeerida minek veel pealegi rohkem seljakoti ja telgiga? Mõte alles tekkis ja midagi eriti uurinud ka ei ole - minekuks ilmselt enne järgmise aasta sügist nagunii ei läheks aga tahaks lihtsalt teada, et kas ma liiga suurt tükki ei kipu hammustama. :D

Kui oled algaja, siis võid esialgu üritada käia Alpides. Seal ei käi kogu elu nii kõrgel ja see on ikkagi Euroopa - transport on hea ja asustus on tihe. See asustus on Alpides ikka meie mõistes asustus. Sellest suvest on veel pool ees ja august on paras aeg Alpides ringi kolamiseks. Lähed näiteks kuskile Mount-Blanc lähedale Chamonix-sse ja ostad sealt radade kaardid. Alpides on küllalt palju radasid, kus ei pea turnime mitmekesi kaljudel ja ei pea liikuma ka jääl ja lumel. Niisama sellised mõnusad rajad, kus võid ka üksinda käia. Radade ääres on pisikesed mägihotellikesed, kuid saad ka telkida(nende territooriumist kaugemal, muidu võivad pragada). No ja see oleks sulle paras tuleproov järgmiseks aastaks. Saaksid haisu ninna. Samas on tegemist tõelise Euroopaga - moblalevi ikka on ka ja vajadusel viiakse sind kasvõi kopteriga haiglasse(see maksab korralikult, aga ikkagi).

Aga üldiselt - alusta ikka mõne grupireisiga. On matkaklubisid, kes käivad Alpides ja Kaukaasias ja isegi Nepaalis. Küll sa kedagi ikka leiad. Oled vist naine ka? Kutsu paar sõbrantsi kaasa. Kõik see, mida daamid siin räägivad üksi reisimisest jne. on väga ilus. Samas on palju selliseid daame, kes enam midagi ei räägi. Võõramaalase elu on igal pool odav.

Aga samas, kui väga üle ei pinguta, siis on neid tegelasi küll, kes on kolanud igasugustes urgastes ilma, et oleks neist ennem üldse midagi teadnud.

Keskmiselt arukal inimesel ei tohiks küll mingisuguseid probleeme tekkida ka Nepaalis. Telk on muidugi täiesti üleliigne atribuut. Öömaja maksab suht korralikus hotellis alates 20 kroonist, ehk palju vähem kui telkimiskoht meie kämpingus. Ja kui tahad mägedesse minna, siis sinna nagunii üksi eriti ei lasta. Pead võtma matkajuhiga reisi ja seal on kandjad ja telgid ja värgid kõik juba sees ka nagunii. Aga see pole ülemõistuse kallis. Annapurna ring näiteks (10 - 12päeva) maksis Pokhara Lakeside's alates 120 dollarist. Väikesed tipid ja maksud tulevad sinna juurde ka, aga võrreldes Alpidega on see praktiliselt tasuta.

pigem jah vaata asjale teise külje pealt - kas sa ise enda eluga noh nii igapäevaselt hakkama saad. kui jah, siis saad ka Nepaalis hakkama. Eriti kuna seal on inimesed suhteliselt siiski abivalmid ja ei ütle kunagi abistamisest ära, vahest tulevad suisa ise su juurde, kui näevad et sa ei tea mis sa teed. :) . seega ükski unistus ei ole liiga suur et seda teostada ei saaks.

Esimest korda mägedesse üksi päris ei soovita. Üle 3.5 km kõrgusel hakkab mäehaigus kimbutama ja füüsiline konditsioon peab ka olema vastav, et seljakotti tarida (raske rahakott porterite palkamiseks ajab ka asja ära). http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/nepaal.php MkM

No oma kogemuste põhjal ütleks, et Nepaalis mägedes käik on lihtsam kui Alpides. Või siis pole minu need kaks käiku ehk päris võrreldavad, sest Alpides sai märksa karmimaid marsruute mööda käidud.

Alpides oled üsna oma päi ja giidi võtmiseks on tõesti paksu rahakotti vaja. Samas Nepaalis on kotikandja/teejuhi päevaraha alla 100kr, täpselt kahjuks enam ei mäleta. Samuti on igasugu komfordid Nepaalis hulka odavamad, eelkõige siis majutus ja söök, mille kaasas kandimisel üldiselt mõtet ei ole.. Ja vähemalt Annpurna ringil nägime päris mitut üksi liikujat. Miskit keerulist seal pole, kui endal vähegi astumise jaksu on.

Samas tegelikult ise ikkagi üksi ei läheks, et kui miskit juhtub, siis ikka hea, kui keegi oma kaasas on.. Ja lõbusam ka. Kuigi tõenäoliselt saad ka tee peal jooksvalt kellegagi liituda.. Nii et esmalt soovitaks endale reisikaaslast otsida ja kui ikka kuidagi ei leia, siis lihtsalt julgelt teele asuda.

kui kogemusi vähe, siis esimene kord mine ikka sõpradega. lihtsam. eriti, kui keegi kambas on, kel kohapeal käidud ja suhted alles - kõige keerukam on seal vist mõistliku partneri leidmine (kellelt siis trekkinguload ja kandjad jne välja ajada). aga saab muidugi üksi ka.

Nepaal on muidu SUPER.

aga Alpid on ka super. mul ämm-äi just tulid sealt, korraldasid kogu reisi ise, käisid iga päev mägedes (Matterhorni ümbruses), olid rõõmust täiesti rõngas. ja komfordid on ka Alpides (Shveitsis) hämmastavalt odavad, kui need eelnevalt läbi mõtelda ja varakult ära broneerida.

...kõigile, kes vastata viitsisid. Paistab, et ei kipugi nii suurt tükki hammustama, nagu ise kartsin. :) Reisikaaslase pean siis ikkagi endale leidma, kui kõik ikka sellele rõhuvad - mõtlesin üksinda minemise peale just selle pärast, et siis oma tempo ja oma valik, mida ja kui kaua nautida aga hea kaaslasega, kellega sarnased huvid, pole ju ka hull minna. Nüüd tuleb vaid auk pähe rääkida. :D Suured tänud veelkord kõigile!

oma tempo ja oma valik jäävad jah siis kenasti alles, kui on selline kaaslane, kellega on sarnased soovid ja huvid. meil Anniga on nii India kui ka Nepaal just niiviisi välja kukkunud :D . tolerantsus on võtmesõna selliste reiside juures! aga ka igal muul ajal ka :D . ilusat reisi sulle siis..

Algajale ei soovita võõrasse kultuuri ja kliimasse kohe üksinda minna.Matka-Mati.

Lugedes mõningaid vastuseid postitustele tekkis mul tahtmine teemat natukene kommeteerida. Nepaal on suurepärane koht üksinda reisimiseks (tõenäoliselt kohtad siin hulganisti ka teisi inimesi, kellega koos reisida/matkata). Inimesed on vägagi sõbralikud ning nad aitavad alati hea meelega - riik on sõbralik ka naisturistide osas - olles viibinud siin tükk aega ei ole mind veel keegi ahistama kippunud (mis mõnes Lõuna-Euroopa riigis oleks ennekuulmatu). Matkamiseks (trekkimiseks) on tegu hea kohaga - matkaradasid on igale maitsele ja isegi inimene, kellel pole palju kogemusi, saab hakkama. Põhiradadel (Annapurna, Everest, Langtang) on väga hea majutuste süsteem (alates 7 krooni öö); inimesed on abivalmid ning aitavad, kui oled eksinud. Viimasel ajal pole mitte midagi kuulda ka võimalikest maoistidest - kuningas on läinud ja teatav stabiilsus tundub olevat saabunud. Olles esimest korda mägedes, tasuks alustada väikese soendusega Shivapuri rahvuspargis (1-2 päeva trekkimist) või Pokara lähistel. Edasi võib juba suunduda mõnele kergemale rajale nagu Annapurna baaslaager (4130 m) - ilma igasuguse treeningu ja pingutuseta läbib selle raja 7 päevaga - olles kaks ööd sellest ajast baaslaagris. Ma ei tea kellele LP mõeldud on, aga sealne 14 päeva on müstika, 14 päeva kulub võibolla mu vanaemal (mina käisin ainult 5-6 tundi päevas (6 päeva + päev kohapeal). Giid ja kandja on suhteliselt mõttetud juhul, kui on plaanis liikuda põhiradadel. Lihtsalt kott peab olema kerge (max. 5 kilo, üleliigsed asjad võib jätta tasuta Katmandus või Pokaras hotelli hoiule); giidi palkamist võiks kaaluda juhul, kui on plaanis minna mõnd rasket kuru ületama (nt. Ganja La) või liigutakse "keelatud" aladel.

Seda, et alpid kergemad on, ei saaks öelda. Oleneb, kuhu minna.