Nõuandeid Horvaatiasse minejatele

Viimasel ajal on siin foorumis väga palju küsitud Horvaatia kohta erinevatenurkade alt. Panen siia kirja oma kogemused, järjekord pole ei loogiline ega kronoloogiline aga katsun välja noppida asjad, mis võiksid olla head teada neile, kes plaanivad lähiajal Horvaatiasse minemist. Üksiti võiksid kõik teised ka ju oma nõuanded siia alla koguda.

12 päevane reis Horvaatiasse, minnes paaripäevane peatus Ungaris, tagasi läbi Austria et saaks maksimaalselt kiirteid kasutada. Läbisõit 5360 km. Kaugeim punkt Dugi Otoki saar Põhja Dalmaatsias.

Valuutavahetus: kõige soodsam tundus olevat osta Eesti pangakaardiga kunasid kohalikest postkontoritest. Vaatasin kaardi väljavõttelt, et 800 kn oli maksnud 1748 eek (koos teenustasuga) ja see teeb kursiks 2.185 eek 1 kuna eest. Tavid nt müüb kunasid hinnaga 2.45. Vahe ei ole küll röögatult suur, pigem on info abiks neile, kes ei taha kohe siin seljakotitäit kunasid ühes võtta ja ei ole täpset eelarvet planeerinud. Väikesed valuutavahetused on eriti kehva kursiga ja pankades raha ei vahetanud kuna nondel olid kehvad tööajad.

Rahakulu: kogukulu parem ei hakka ütlemagi.... Aga mõned olulisemad asjad. Bensiini läks kokku 563 liitrit, keskmine kulu 10.5 liitrit 100 km kohta, auto oli selline vähe suurem. Bensiini peale läks raha kokku 7070 krooni mis teeb keskmiseks liitri hinnaks 12.55 krooni. Kõige odavam on bensiin Leedus, kõige kallim Ungaris. Horvaatias on bensiin väikesaartel kallim kui mandril. Politseile altkäemaksuks läks ca 800 eeku, kusjuures eriti ebameeldivalt esines Leedu politsei: ka öösel 4.30 olid nad varmalt inimtühjal maanteel.

Kindlustused: roheline kaart + Leedu kindlustus + 2 inimese reisikindlustus kokku ca 2200 eeku. Teemaksud umbes 500 eeku kokku.

Horvaatia ei ole mingil juhul odavate hindade paradiis, pigem selline Harju keskmine. Väikestele saartele minnes peab arvestama, et seal on kõik mõnevõrra kallim, kui mandril - toit, bensiin, väljas söömine. Seal, kus ise käisime, juhtus ka kurioosne lugu, et meie lahkumispäeval polnud enam postkontoril sularaha, et valuutat vahetada. Vaja praamipiletid osta ja... Õnneks saime kaubale suveniiripoes. Rabi ja Krki taolistes kohtades seda vast ei juhtu.

Siiani olen arvanud, et konditsioneer on autol suht mõttetu luksus, aga Horvaatiasse ilma konditsioneerita autoga ei läheks. Palavus pidevalt üle 30 kraadi.

Horvaatia on praegusel aastaajal tohutult üle rahvastatud, sõites öösel Zagrebist alla rannikule Zadari oli maantee tihedalt autosid täis nii kaugele kui silm ulatas. GPSiga mõõtes tuli keskmiseks kiiruseks aukartustäratav 50 km/h. Sama pidi toimuma ka Aadria maanteel, kus öised ummikud üsna tavapärased. Katsuge vältida saari, kus on lennujaam = saabuvad paketituristide hordid. Plitvitce rahvuspargi laudteedel oli trügimine nagu Kopli trammis (või kus iganes tänapäeval trügida armastatakse).

Läbi Poola soovitaks sõita võimalusel öösel, sest PolskiFiati mehed on siis oma vuntsid rahulikult padjale pannud ja ei saali enam ringi. Rekkameestega rada jagada on palju mõistlikum. Teed on kohati kitsad, aga väga hästi tähistatud ja pimedas nähtavad. Päeval sõites on liiklus arutult tihe ja kuna teed lähevad läbi lugematute pisiasulate siis kujuneb keskmine kiirus närvesöövalt aeglaseks.
Horvaatia kaardid, mida bensukates müüakse on enamasti mõõtkavaga 1: 500 000, mis võib osutuda ebapiisavaks, kui kavatsete sõita kusagil mujal, kui põhimaanteedel. Erineva taseme teed on tähistatud erineva värviga, aga tegelik tee olukord ei pruugi kaardil toodule vastata. Läbi muude riikide sõitsime Hallwagi atlasega (2001/2002), milles on kaardid mõõtkavaga 1: 3 700 000 ja 1: 1 000 000 ja see toode osutus suhteliselt mõttetuks. Parem soovitaks juba gloobuse abil ringi rännata, saaks vähemalt nalja. Sama atlase erineva mõõtkavaga kaardid ei langenud omavahel kokku ja nt. osa Slovakkia kiirteest, mis kaardil kajastu, oli tegelikult alles ehitamisel. Sama atlas soovitab Eestis kutuda politsei numbril 02 ja kiirabi numbril 03.

Keel. Eriti rannik on pigem saksa ja itaaliakeelne kui inglisekeelne. Ka Ungaris on inglise keelega raske hakkama saada. Horvaatias aitab natuke vene keele oskamine, kõvasti oleks abiks kui teaks täpselt millised sõnad vene keelega kattuvad ja millised mitte, siis saaks vast päris lahedasti hakkama. Ise ostaks järgmisel korral mingi vestmiku ühes.

Rohkem praegu ei tule meelde, loodan, et on kellelegi ehk abiks.

Tänan, mõned asjad abiks küll. Endal plaanis minna septembri keskel, siis on turiste vähem ja kuumus pole enam ka nii tappev.
Kuidas kindlustused nii palju maksma läksid?
roheline kaart kehva riskigrupiga 1000 kr
leedu kindlustus rohelise kaardiga ca 150 kr (50% odavam)
reisikindlustus 12 p x2 ca 300 kr

Roheline kaart 30 päeva on tõesti umbes 2000 (riskigrupp 100), Leedu läks natsa alla 200 kr. Tervisekindlustus on 240 (3 näd). Muide, rohelist kaarti saab teha kas 14 päevaks või siis 30 päevaks...
Kütusekulu ei ole veel välja arvutanud, enne septembrit ei jõua ka...

Mis puutub valuutavahetusse, siis mina küll mitte mingil juhul ei soovita võtta pangakaardiga välja - tuleb soodsam vahetada Eestis eurosid ja siis kohapal kunasid. Üle Horvaatia on väga hea riigipankade võrk, hea stabiilne soodne kurss - tuleb eesti krooniga nii umbes 2, 008.

Teed ei ole üldse väga hullud, kui oskad valida - kuni Splitini ülevalt tulles platoo-tee, pole ühtegi autot peaaegu ja tee on korralik...

Njahh... ja veelkord ma pean toonitama, et vene keelt ärge rääkige - vältige seda igal võimalusel...

Tegelikult on mul Horvaatia suhtes tohutult nõuandeid, kasvõi väga eriliste kohtade kohta, kuhu ei satu muidu kui ainult juhuse läbi, ainult selleks oleks mul vaja kirja panna täpselt kuskohast ära keerata, mitu km sõita jne.. katsun seda teha septembri alguse poole... tegelikult peaks vist tegema ühe eriprojekti Horvaatia kohta ka, aga seda peab veel uurima (suure tõonäususega peaks varsti saabuma Horvaatiast korralik materjal, kui kätte saan, eks panen siis üles ka:))

Helkur

Mis on elu eesmärk? armastada, elada ja seigelda:)
Ja mitte kunagi jätta midagi tegemata - me elame vaid kord;)

Jah. Tee palun seda. Oleks väga tänulik.

Kui fre oli 12 päeva siis ei olnud ju 30 päeva kindlustus väga rentaabel :)

Käisime just raha on tõesty mõtekam siit eurodes kaasa võtta , kuigi kurss kõigub ka meie saime Hvar saarel ühes kohas 1EUR -7,5 kunamuidu ikka 7,2 või nii enamuses ja piiril täheldasime tavaliselt paremat kurssi kui linnades. Teed olid kyll head, aga siiski ka mägedes palju turiste, kiirused keskmiselt 60-80 km/h kui on palav siis oli isegi ranniku äärt mööda mõtekam sõita, kiiruse vahe ei olnud nii suur 50-70km/h ja siis sai ennast pidevalt kiirelt rannas vees vannitada.
Joogivesi oli suht kallis (1,5L kohaty 28EEK) ja üldse olid põua tõttu toit ja värsked juurikad kallid (virsikud ,viinamarjad nii umbes 30-40 EEK kg). Bensiin oli väikesel Bosnia -Hertzegovinna teejupikesel enne Dubrovnikut odavam kui Horvaatias
alates Poolast sääski ja muid lendavaid hammustajaid ei olnud , kyll aga palju suuri ritsikaid, kes telgis hüpeldes palju nalja ööseti põhjustasid.
sooja oli tõesty päeval nii +42 umbes ja öösel +28 umbes
Ja veel ....kiirus-politseinikuid oli teiste riikidega võrreldes päris palju pileteid maanteedelmüümas näha.
Leidsime tasuta telkimis kohti küll, kuid suure põua tõttu on see rangelt keelatud ja telki ei makasaks nähtavale panna, sest muidu mõni agar politseinik küsib kohe pilety raha.

No vot need kindlustused tegi muidugi kodanik, kes oskab alati absoluutselt kõige kallima hinna välja otsida.... Endal peaks tal riskigrupp küll madal olema. Ja kindlustus oli 14 päeva. Leedu kindlustuse ostsime piirilt, 64 litti. Lisaks inimestele oli veel kindlustatud autos olev pagas. Olen kindel, et kogu pakett on võimalik oluliselt odavamalt saada.

Raha vahetamine pankades tuleb kõne alla kohtades, kus on olemas pank. Meie käisime sellisel saarel, kus panka ei olnud ja linnadesse ei sattunud ajal kui mõni pank oleks töötanud. Nii et postkontor oli enam kui mõistlik alternatiiv.

Vene keele kohta ei oska midagi halba öelda - täislauseid ei proovinudki selles keeles moodustada aga samas oli hea kuulata kuidas nt kaks puuviljamüüjat omavahel arutavad et mitu kuna lollilt turistilt kasseerida ja siis vajaliku hetkel sekkuda et madalama hinna küsijaga nõustuda.

Kas austatud publikum teab vihjata, mis kell Horvaatias kämpade repsepshenid uksed kinni panevad. Et mis kellaks hiljemalt peab vajaduse korral kuskile väravast sisse keerama?

Ka just Horvaatia-nädalavahetuselt tulnud!

Emotsioonid ei ole väga kõrgel. KOHUTAV ÜLERAHVASTATUS (ja tappev palavus)! Plitvitce oli ses suhtes vist jah kõige õudsem, et loodad, et enam inimesi praeb end rannas ja siin saad ikka enamvähem omaette looduse rüppes olla... Ma loodan väga, et sellist tunglemist Soomaa laudteedel kunagi ei tule!!!

Iga päev kulus paar tunnikest liiklusummikutele. Ehkki teed on superhead (aga maksma peab ka ühtevalu).

Mõni aasta tagasi oli kõik veel teisiti...

Mis autokämpingutesse puutub, siis vähemasti kl 11 sai veel jutule. Aga hind oli kallis. Kaheinimese majake 40 eurot öö.

te kõik sinna suvel trügite? Aprillis või septebris on ju palju jahedam, odavam ja turistivaesem. Ka hiliskevad ja varasügis on ju palju ilusamad aastaajad kui tapvalt kuum ja tolmune suvi... :)
Eh, ei saa teist aru...

Meie kollektiivist oli ühel kodanikul isiklik septembrikuine kogemus ja sellest ka kujunenud rahumeelne mulje.... Kui selgus, et hull trügimine oli nagu hilja tagasi keerata.... Siiski ei kahetse oma minekut ja otsuseid, ainult et marsruutide valikul ja peatumiskohtade leidmisel tuleb sellega arvestada. Minge Kornatile või mõnele muule asustamata saarele ja rahvastatuse probleemid lahenevad nagu imeväel. Väikestel mägiteedel sisemaa pool nägi ka inimesi haruharva.

värskelt naasnute muljed tunduvad suht ärevad.
2aastat tagasi augustis kyll nii hull asi ei tundunud. siis aga nii massilist minemist horvaatiasse vist polnud ka. sõja vari hoidis ehk veel aremaid turiste veidi eemal.aga eks kõik arene kiiremalt kui prognoosida oskame,ja kyllap siis on turism taas tõusuteel.
kuigi rohkem ilmselt dalmaatsias,mis on nagu little italy.sisemaal on ehk rahulikum ja kuuliaugud majade seintes endiselt alles.
aga rannkut pidi dubrovnikuni sõita pole kyll mõistlik mõte(50 km/h.)... pula - zadari vahelise maa saab võtta meritsi. nii 8 tundi umbes.
kuigi pole teab mis mugav laev, ja aadria mere laine on vahel päris vägev (vihje merehaigetele).
keelest ei saa tegelt eriti midagi aru,kohati natuke adud miskit(vene backround),yritada tasub aga nii saksa kui inglise kui itaalia keeles.aga vene keelt ei tasu eriti pruukida jah.
balkani rahvastest vist ainult bulgaarlased ja serblased suhtuvad venelastesse hästi.
aga horvaatidega ära serblaste teemat yles võta.ja jumala eest ära maini, et sul on mõni serblasest tuttav. keel on neil yks-;serbo -horvaadi,ent vaen aegade tagune ja tugev.
ilus slogan siia lõppu: hrvatska- srce moje
(horvaatia,mu syda).
hrvatska võib asendada ka kellegi nimega,kui vaja peaks olema ;)

Serblasi horvaadid tõepoolest vihkavad ja venelasi lihtsalt ei salli aga eestlased on seal pooleldi kangelaste staatuses. Eelkõige ikka oma vabavõitluse ja laulva revolutsiooni tõttu, millest ka horvaadid innustust said. Meid teati veel ka Eurovisioooni ja jalgpallimeeskonna (Eesti Horvaatiaga ühes EM-alagrupis) tõttu. Aga jah Horvaatias on küll eestlane olla uhke ja hää ning kõik kes te sinnaplaanite minna - ärge siis seda mainet ära rikkuge!

Kas keegi oskab öelda kuidas seal oktoobri lõpus on? Kas on ikka veel soe? Või pole see enam meie suve pikendus

...oli ilm ikka väga halb olnud, inimesed tulid plaanitust varem tagasi sest sadas lakkamatult ja oli paarteist kraadi sooja. Aga see vist pole igakord nii. Kui praegu on väljas suvi siis oktoobris on +13 ja vihmasadu ju otsene suve pikendus ;-)

Lubasin natuke kirjutada, nüüd kirjutan ka:)

Esiteks, mis puutub ülerahvastatusesse, siis juulis ma küll mingit erilist probleemi ei näinud - Krkil oli päris normaalne, samuti Peljesacil, Koršula oli natsa ülerahvastatud...
Aga miks mitte minna Monte Negrosse? Seal suht vähem rahvast kohati, rääkimata siis Albaaniast:) Soovitan täitsa:)

Ok, nüüd kohad, mis on minu isiklikud lemmikud Horvaatias:

Vrbniku linn Krki saarel - kõige parem ujumiskoht terves Euroopas, vanalinn on ka kena, aga Krki linn on ilusam arhidektuuriliselt.

Parima panoraamvaate merele saab, kui sõita alla Põhja-Velebiti rahvuspargist lõunapoolset teed pidi (seal ainult 2-3 sõidetavat teed ongi, lihtsalt nii kõrge mägi ju).. Kivist saar sinises meres, tavaliselt tohutu tuul puhub mäe otsas...

Paklenica looduspark - tohutu ilus kanjon, koobas ilmatuma kõrgel mäe otsas (avatud 9-13), pilet rahvusparki 40 kn inimene.

Telkimiskoht Krka kanjoni serva peal - Knin'ist sõita Krki kanjonite suunas, esimene tee, mis läheb all kanjonisse, üleval tasuta telkimisplatsid (kuigi silti enam ei ole)

Parim mägijõgi - Cetina. Ametlik sildiga tasuta telkimiskoht grilliga ja ujumiskohaga asub Trnbusi külas, Sinj-st tulles 2 km enne Dugopoljet keerata Bisko peale, 24 km umbes sõita. Ainus asi on tegelikult selles, et Sinj poolt ei näita seda teed ükski silt nii et tuleb seljataha silte vaadata:)

Zuljana Peljesaci poolsaarel - Väike armas külakene mere ääres piltiusa veega, suhtodavate kämpingutega, hästi ilus ja turistivaene, kohalik paadimees korraldab reise Mljeti ja Koršula saartele - soodne hind ja superlahe meresõit:) Head veinid kah.

Mõnus ööbimiskoht teel Splitist Dubrovnikusse - Igrane linnast umbes 5 km edasi, tee ääres 3 kämpingut ja siis 200 m pärast läheb tee otse mere äärde alla. võib ära ehmatada, aga tegelikult, kui auto just kõige madalam ei ole, siis ei mõlgi põhja ära.

Biševo koopad (Visi saare lähedal) - ei ole ise käinud, aga olen kõvasti uurinud ja tõesti, ilusamaid koopaid enam olla ei tohiks.............

Gracac'i koopad - tohutu kenad koopad, sõita Gracaci linnast 4 km Spliti suunas, paremal pool teed, pruun teeviit (koopa reklaamviit) näitab õiget suunda:)

Praegu rohkem ei jõua kirjutada, aga noo neid kohti on ikka veel ja veel...

Aga mina tõsiselt soovitan hüpata läbi Monte Negrost, täitsa ohutu ja väga ilus, seal on pealegi väga head sildid vaatamisväärsuste kohta tee ääres, ainult vaja sõita!:) Eelkõige mainiks ma sealseid fjorde ja Kotori linna:)

Mõnusat reisimist soovides,

Helkur

Mis on elu eesmärk? armastada, elada ja seigelda:)
Ja mitte kunagi jätta midagi tegemata - me elame vaid kord;)

Eks siis vaatab mõned soovitused siis järgmisel nädalal järgi kah :)

kas kellegi on veel nõuandeid, kes sel aastal käinud?

ise tahan augustis minna

kui võimalik siis mine aug lõpus septembri alul, augustialgupool on siin ikka päris tihe rebimine-tunglemine.
raha koha pealt-kui võtad ainult eurod kaasa siis nendega saab reeglina igal pool maksta, kui vaja siis vaheta kohal olles pisut kunasid.
cresi ja pagi saartele tasub minna, kohalikes veinikülades ringi uurida (istrias neid igal nurgal), pakuvad osad ka ööbimist, mis mõistlik.
aga mis su reisiplaan muidu on, rohkem rannikul või ringi sõites, sel ajal pole öömaja leidmine kõikse lihtsam.
räägi lähemalt, siis oskan äkki nõu anda, kuna ise elan sloveenias ja horvaatias veedan päris palju aega

kavatseme jõuda umbes 12-13 juuni paiku horvaatiasse. Plaanis sõita mööda rannikut ja nautida seal võimalikult paljukiidetud loodust. Plaanis ööbida käpmsides, telkides. Esialgne plaan on olla Horvaatias u nädal. Eelmine aasta sai oldud ainult paar päeva ja nähtud Pula ja Rijeka ümbrust. Äkki oskad mingeid vaatamisväärsuste , marsruutide ja ööbimiskohtade soovitusi anda. Edasi kavatseme minna praamiga Itaaliasse, äkki tead sellisest minekust kah midagi...

sel ajal kui te tulete pole kõikse ägedam turismihooaeg veel pihta hakanud, niiet mõned päevad võikisite olla istrias.
porec paar päeva, vaadake limski kanalit ja selle ümbrust pisut (porecist läheb ka praam veneetsiasse, samuti nagu Umagost, see SLO-HR piiri lähedal pisike linnake, samas oleneb kust te tulete, kas läbi SLO etc, siis SLOs võiks peatuse teha Postojna koobastes, need jäävad teile sellisel juhul tee peale), porecist alla sõites käite läbi pula (seal brijuni rahvuspark, kus auväärt tito pesitses, mu maitsele väga pole, aga tükki küljest selle vaatamine ka ei võta), ühed ilusamd rannad on Premanturas (siis Pulast hakkate jälgima Premantura märki) ja seal olles Kamenjak. Randa tasub minna hommikul vara et parimad paigad endale saaks hõivatud. Seal olles oleme elanud Banjoles (Villa Diana) tore neegrinaine peab seda ja apartmendid ok. siis edasi sõidate rijeka peale üles ja hakkate all lõunasse sõitma mööda rannikut, sinna jääb täitsa ilus mägedevärk Velebit, nii suund Zadari peale ja enne zadarit on Paklenica looduspark (seal üks ilus u. 2 tunnine tee üles mägimajadesse), Starigrad kohe seal külje all ja seal võib ühe öö veeta aga mu meelest rannad Starigradi juures jamad.
terve tee alla lõunasse on vaatepiltide poolest mõnus, split on split aga peale spliti tuleb Makarska kus Biokova mäi, sinna ülesse minnes saab ilusaid vaateid. aga zadarist võib paadi võtta ja saarte vahele sõitma minna, see vägev elamus. Sibeniku juurde jääb KRKA looduspark, mis ilus ka, seda võite teha ka tagasiteel nagu ka Plitvicka LP. Ühesõnaga, sa parem ütle mida te täpsemalt näha tahate ja mis marsruuti pidi sõita, siis mul lihtsam rääkida.

mul plaan olla kokku teel 3 nädalat. ca 10st augustist alates.
sõita läbi poola ja ungari ja slovakkia horvaatiasse (läbi varazdeni). sealt (kaarti pole hetkel siin kaasas, ei saa täpselt linnade nimesid vaadata :) ) sõita rannikule ja mööda rannikuserva kuni dubrovnikuni välja.

võimalik, et tahaks käia ka krk'i saarel. siis tasapisi sealt uuesti üles sõita ja läbi sloveenia veneetsiasse. sealt ilmselt päev-kaks ja siis austria (graz, viin) kaudu läbi tshehhi ja poola jälle eesti poole tagasi.

mida näha tahan?
ilusat loodust.
soovitavalt neid kohti, mis ei ole ülerahvastatud, kuigi see vist ei ole sel ajal seal võimalik.
merd
loodust, vaikust ja rahu :)
kuna liigun autoga ja ööbimise suhtes piiranguid pole (suur mahtuniversaal, kus asemed sees), siis olen suhteliselt vaba liikuma.

tahaks nii puhata - veidi peesitada, ujuda kui ka loodust ja huvitavaid-ilusaid kohti näha.

iseenesest on marsruut suhteliselt lahtine - kuhu minna soovitatakse, eks selle järgi selle marsruudi koostan. ise enne käinud ei ole, seega ei oska midagi arvata ega eelistada.

põhimõtteliselt arvan, et horvaatiasse välja sõidab 2-3 päevaga (pool päeva poola chestochowa(?) kloostris ja ungaris ka kokku vast 1 päevane peatus vms). siis horvaatias kohapeal ca 1 nädal. siis sloveenias (kui on, mida vaadata) ka 1-2 päeva. veneetsias 1-2 päeva. ja siis austria kaudu tagasi, arvestades ca 1 päev grazile ja 1 päev viinile.
siis peaks 3 nädalaga jõudma küll.

kui horvaatias-sloveenias midagi selle marsruudi piirkonnas oskad soovitada, olen väga tänulik. võibolla KÕIGE kõrgemaid ja käänulisemaid mägiteid ei oleks vaja, kuna kaaslane ei talu eriti kõrgust ja mägiteid :)

võib ka meilile kirjutada