oki :)

Tavaliselt olen pool puhkusetuuri hinnast maksnud just selleks, et kõike seda pulli näha, kogeda. Ega keegi ju su taskust vägisi raha ära ei võta. Põhilised hinna suurusjärgud selgeks teha ja igasugu nänniga tead ju ise, mis raha eest sa seda soovid.Tegelikult saab ju tagasilennu eel lennujaamast kõigile suveniirid hankida. Hinnad normaalsed ja suht paigas.

Kuna teema on siin petuskeemid Egiptuses siis räägin enda omadest :P minu esimesed egiptusekeelsed sõnad olid - anna aisa hena. Pidin suutma neid lausuda unepealt ladusalt ja veatult. Tõe ilmsikstuleku oht oli väidetavalt olematu, sest peale selle lausumist ei olla enam kellegi õigus mulle vähimatki tähelepanu osutada ja minul ei olla enam mingit kohustust kellelegi midagi selgitada. Aga praktikas jäi võlusõnade toime testimata, kuna ma nt dokumentide kontrollijatele olin nagunii nagu õhk. Teise petuskeemi avastasin endalegi üllatuseks - kuidas mind kohalikuks hakati pidama. Selleks on tarvis seljakott seljas (st ilmselt töötab kohapeal) minna poes ilma pikema vahtimiseta ja seletamiseta selle kauba juurde, mida vajad, ning olla seejuures tõsine ja asjalik (mul oli kõrge palavik, säästsin energiat). Aga kui tahad kohalikke petta ja jätta muljet, nagu oleksid turist, siis säti hotelli randmepael hästi nähtavale kohale, liigu ringi aeglaselt ja vahtides. Suheldes ilmuta hirmu ja kimbatust kammerdudes enda käekoti külge. Ja lustimise suurendamiseks võid väita, et oled min masry või aisha hena või mida iganes :D

Uudiseks siis niipalju, et moororratturivennad olla kohalike poolt mättasse löödud. Omakohtu korras siis..sellised seadused nüüd :)

olen 7 korda olnud Hurghadas ja lähen sinna tagasi. Probleemsemad ajad olid 2011 ja 2012. Tänavu oli väga rahulik. Hinnad võib alati fix poes selgeks teha ja poundi või kaks võib alati hea teeninduse juures juurde maksta. Käin äärelinna poodides ja nägu ja nimi on juba kohalikel juba meeles. Probleemid on tavaliselt peatänava juures.(Sakala)

Ahoi! Mõtlesin, et kirjutan siis ka siia kui asjad veel värskelt meeles. Meie muud petuskeemi ei täheldanud, kui vaid raha valesti tagasi andmist ja taksojuhid. Samas, see rohkem su enda viga kui raha ei oska lugeda. Nt esimestel päevadel käisime jalutamas ja leidsin ühe mänguasja poe. Kuna just sealt nägin seda mida mu laps väga fännab, ostsin selle ära. Tagasi sain mündid ja no muidugi sain 5 poundsi vähem. Ok, ei ole nii suur asi ja arvestades asja kogumaksumust, jäin summaga ikkagi väga rahule. Hiljem olin juba rahaga rohkem tuttav ja oskasin vaadata. Teine asi olid taksojuhid. Et meie läksime samuti pigem kultuuri vaatama, siis enamjaolt jalutasime mööda piirkonda ringi. Sattusime mingile tiheda liiklusega tänavale ja sammusime seda mööda. Hea lahe oli, keegi ei võtnud sul varrukast kinni või hüüdnud järgi "krasivaja shopa". Kuid, märkasime ka, et pole turiste. Samas kohtasime üldse väga vähe ringi jalutavaid turiste, seega ei pööranud tähelepanu. Kuni tuli taksojuht, vene keeles, et teate, siin ei ole turistidele koht. Et siin on ohtlik. Hakkasin küsima, et miks ohtlik ja seletas, et tulevad kambad, küsivad suitsu ja varastavad paljaks. Ma naeratasin, et me tulimegi jalutama mitte shoppama, seega ei võtnud kaasa raha ega fotokat vaid seljakotis vesi. Hetkega kaotati meie vastu huvi. Ilmselgelt olime objekt, keda hirmutades saab autosse istuma ja sõidutada "turvalisse" paika. Samas ma natuke pettusin selles linnas, lugesin ja igal pool mainitakse, et väga sõbralikud kohalikud. MMM, mul vist sõbralikkusest erinev arusaam, igatahes meie oma ringkäigul "eksime" kuskile turule. Ja seal kargas meile ligi mingi kaupmees kes sõna otseses mõttes mõnitas. Oli palav ja mul oli rätik peas, seotud nagu meie rahvas ikka seob. Ja see ei sobinud talle, irvitas ja püüdis teisi kaasata. Õnneks keegi ei reageerinud. Käis meil pikalt järgi. Ehk oli veidi kiiksuga või ehk kultuuri tundmata olin sündsusetult kasutanud rätikut....ei teagi. Kaubelda ma ei oska ja seega läksime kindla asja järgi arvestades umbkaudselt, palju selline nodi eestis maksaks. Kui vedu ei võtnud, langes hind iseenesest sinna kuhu meile sobis. See oli Hurghadas ja esimene kord Egiptuses. Ahjaa, sai turismibürooga võetud Hotel Beirut, mis pidi olema halva kuulsusega. Seda rääkis meile üks taksojuht ja tema juttu ma täitsa uskusin. Hotelli baaris pakuti meile narkotsi ja muud kama, osad toad olid võtnud kohalikud kes õhtul napsiseid venelannasid oma numbrituppa tarisid - üks õhtu kuulsin pikalt kuidas venelanne karjus "otpustite menja". Hästi mõnus oli mingis kohalikus söögikohas süüa. Kana oli väga maitsvalt tehtud ning teenindus oli seal tõesti väga sõbralik. Muidugi vaatasid meid kõik, aga pidevalt küsiti, et kas on kõik hästi jne. Hind oli umbes sama kui meil, kuid praed oli megasuured. Et, esmane tutvus tehtud, järgmine kord läheme Sharmi ma arvan.