Praktilist infot

ALUSTUSEKS:

Turistina on võimalik külastada ainult põhja Iraagis asuvat autonoomset Kurdistani regiooni. Lõuna poolsesse araablaste Iraaki turiste ei lasta ja sinna minemiseks on vaja teist viisat (mida turistidele ei anta). Kaks ameerika turisti olid üritanud iseseisvalt lõuna poolele minna, kuid juba esimeses linnas võeti nad võimude poolt kinni ja viimaste uudiste kohaselt ootavad nad kohut.

RIIKI SISENEMINE:

Türgist

Vähemalt mõni aeg tagasi oli võimalik lennata Austriast ja Stockholmist ka otse Erbili (Kurdistani pealinn), kuid mina valisin tunduvalt odavama võimaluse ja läksin maad mööda Türgist. Tallinnast Istanbuli võib saada üheotsa pileti Air Balticult alla 100 euro. Lõuna Türki (Iraagile lähim Dyarbakir) pakuvad lende Türgi odavlennufirmadest Onur Air, Pegasus Airlines ja Sun Express. Mina valisin sobivaima graafiku pärast viimase ja paar kuud ette bronnides sain pileti 25 euroga.
Dyarbakirist pidi olema igapäevane buss Erbilisse (30 eurot), aga ma üritasin võimalikult kiiresti liikuma saada ja hakkasin vahemaad läbima etappide kaupa. Võib öelda, et see oli viga, sest tihedad peatused ja klientide ootamised raiskasid liialt aega.

Dyarbakir -> Mardin 2 tundi, 9 Türgi Liiri = 4€
Mardin -> Silopi 3 tundi, 20 TL = 8,6€

Silopi ongi piiripunkt Iraagiga. Kohalikud taksod pakuvad umbes 3km pikkust küüti 41 dollari eest ja minu hilisemaks üllatuseks oli sama hinnaga silt väljas ka Iraagi poolel. Otsustasin mitte sellist summat maksta, kuid kui piirilie jalutasin, siis saatis Türgi pool mind tagasi ja ei lubatud jalgsi piiri ületada. Eks sellepärast ongi takso hind nii laes ja juhid üritavad su abitust ära kasutada. Õnneks õnnestus mul esimese iraaklaste auto peale hääletada ja see väike vahemaa tasuta läbida.
Piiril läks kiiresti. Viisatempli saamiseks pabereid täita ei olnud vaja. Seljakotti läbi ei otsitud ja toimus ka kiire vestlus minu tuleku põhjustest. Sõnad loeti peale kust maalt edasi minna ei tohi, sest muidu tapetakse ära.

Iraanist

Liikusin küll Iraagist Iraani, aga küllap on teistpidi sama lihtne. Erbilist lähevad hommikul bussid Iraani piiril asuvasse Piranshanri või ka edasi Tabrizi. Minu pilet piirini maksis 25 dollarit ja kestis umbes 6 tundi. Kui see on sinu esimene sisenemine Iraani, siis ei tasu ära kohkuda, sest õnneks erineb see tunduvalt ülejäänud Iraanist. Teekond Erbilist Iraani piirini on üllatavalt mägine ja ringi vaatamist jagus terveks teekonnaks.

VIISA:

10 päevase Kurdistani piirkonna turistiviisa saab piirilt tasuta ja vajadusel on võimalik pikendada Erbilis. Piiril templi saamise protseduur väga lihtne ja enda poolt peale passi muud vaja ei lähegi.

RAHA:

Kehtivaks rahaks on Iraagi dinaar, aga hotellides ja taksodes võetakse vabalt vastu ka dollareid. 1€ = 1523 Iraagi dinaari. Kuudavasti on Erbilis võimalik ka ATM kasutada.

MINU TEEKOND:

Ühest linnast teise liiguvad ainult ühistaksod. Oodatakse kuni kõik 4 kohta on täis ja minek. Teed on suhtelsielt heas korras ja liikumine kiire.

Silopi piir -> Zakho
Vahemaa väike ja takso hinnaks 1000ID (0,7€). Zakho pidi tüüpiline segadust täis piirilinn olema, kuid mulle jättis ta meeldiva mulje. Soovitan vähemalt päeva seal veeta, sest piiri ületades muutub ka Türgiga võrreldes olustik ja hea esimese mulje Iraagist saab juba siin kätte. Hotelle on lihtne leida, kuid kuna hinnad on krõbedad, siis käisin pool linna läbi enne kui peale pikka kauplemist 20$ toaga Zozk hotelli pidama jäin. Sellist sihtgruppi nagu üksik turist hotellidel ei ole ja igal pool on kahe või kolme voodilised toad. Hotellitoa keskmise hinna teebki Iraagis kalliks see, et pead kinni maksma kõik toas olevad voodid.

Zakho -> Duhok ~ 1h
Ühistaksod läksid täiesti suvalisest kohast ja hinnaks oli 5000 ID (3,3€). Jällegi täiesti meeldiv linn, kuid mingeid vaatamisväärsusi otsida ei tasu. Inimesed on ülisõbralikud ja kontakti kohaliekga luua on väga lihtne. Hotelli valisin hinna pärast hoolikalt ja Ashawa hotell oli lõpuks nõus 15000ID (10€) eest mind majutama. See oli ka selgelt madalaim hind mis ma leidsin ja tingida tuli päris pikalt, et hind alla saada. Muidu linnas hotellid igal tänaval.

Duhok -> Erbil ~3h
Ühistaksod stardivad kesklinnast ja hinnaks oli 15000ID (10€). Netis oleva info põhjal tuleb juhilt kontrollida, et takso ei sõidaks teele jäävalt Mosulist mööda liiga lähedalt. Mosul on juba araabia poolne Iraak ja absoluutne iga vestlus kohalikega viis jutuni, et kui sinna oma blondi pea ja siniste silmadega lähed tapetakse esimese viie minuti jooksul ära. Viimased aastad on Mosul ka nimetatud üheks maailma ohtlikuimaks linnaks. Taksod õnneks üldjuhul kasutavad kõrvalisi teid ja küllap teel olevad ohtrad kontrollpunktid poleks mind linnale täitsa ligidale laasknud.
Erbilisse sattusin kahjuks kohalike püha Nowruse (aastavahetus vist) ajal. Umbes kahekümnes esimeses hotellis sain vastuseks, et kõik kohad täis ja pühade ajal pole võimalik mul hotelli siin linnas leida. Olin juba leppimas ööga tänaval, kui üks inglise keelt kõnelev mees mu oma tuttava hotelli (Raekam) juurde viis, kus mul retseptsioonis magada lubati. Öösel olid hotelli koridorid magavaid inimesi täis ja kedagi õhtupimeduses tänavale ei jäetud. Mina sain lõpuks 30000ID (20€)eest vist mingi töötajate toa.
Erbilis käib kogu elu kesklinnas asuva kindluse ümber. Ümbritsevad tänavad on täis turge, kust on võimalik osta absoluutselt kõike.

HINNAD:

Ei ole näiteks Aasiaga võrreldes odav sihtkoht. Hinna ajavad kõrgeks just hotellid ja minul õnnestus kõva viitsimise ja kauplemise peale saada keskmisest odavamad hinnad. Söök on enamvähem mõistliku hinnaga, aga üldjuhul tähendab see sandwiche ja et tõelist kurdide sööke saada tuleb kohalikele külla minna.

Sandwich tänavalt – 1000ID (0,7€)
Keskmine lõuna söögikohas – 5000ID (3,3€)
Jäätis – 500ID (0,35€)
Interneti tund – 2000ID (1,4€)

ÜLDISELT:

Minule igati positiivne reisikogemus. Vaatamisväärsusi otsima minna ei ole mõtet, kuid kurdide külalislahkus on siiras ja mõnusa Lähis-Ida tunde saab kätte. Inglise keel ei ole väga laialt levinud, kuid need kes oskavad leiavad su ise ülesse. Poliitilistest vestlustest ma hoidusin, kuid iga kurd tahab sulle kindlasti rääkida, kui p____s ja ohtlik nende riik on. Kurdistani regiooni peavad kohalikud väga turvaliseks ja vähemalt viimaste aastatega pole turistiega ühtegi intsidenti toimunud. Tundub, et on õige aeg seda piirkonda külastada.

Minu reisipildid: http://www.martmyrkel.planet.ee/Galleries.html

Tänud Trip.ee toimetuse poolt asjaliku ülevaate eest!

Pole küll eriti populaarne teema aga täiendaks veidi värske infoga. Minibussid/taksod küsivad 20$ piiriületuse eest aga saab ka 20 türgi liiriga hakkama. Püüdsime ka hääletada aga kõik autod kes peatusid ütlesid, et võtaksime ikka selle sama minibussi ja lõpuks osutuski mõistlikumaks kuna paberimajandust ja jooksmist piiril ikka oli aga sellega tegelesid siis need taksojuhid.

ATM Iraagis kautada ei saa. Nii Maestro kui Mastercard on ametlikult suletud. Visa pole mingit ametlikku teadet teinud aga ei soovita lootma jääda.

Iraagist maad mööda Türki tagasi saamisega võib samuti raskusi olla. Meie puhul tähendas see siis 8 tundi piiril salakaubavedu. Takso oli nii seest kui väljast salasigarette täis peidetud ja peale igat kontrollpunkti tuli
kibekiiresti autosse joosta ja sõita järgmise kontrollpunktini, mis oli lõpuks isegi päris lõbus, kui peale umbes kolmandat tundi saime aru, et meil ei ole lootust veel nii pea Türki jõuda. Vahel aga võib ka lühema ajaga piiri ületa, kuid aega tasuks igaks juhuks varuda.
Seekordne reis jäi pisut lühikeseks sularahapuudumise (ebapiisava kodutöö) tõttu, kuid oktoobris olen taas minemas vähe pikemaks ja ehk siis on ka rohkem uut infot jagada.

Keele kohta veel ka nii palju, et kõige suurem katsumus oligi just suhtlemine. Kui Türgis saab veel türgi keelega hakkama siis peale piiri tundsin ennast ikka väga abitus seisundis.

Üldiselt, kerge maigu Iraagist sai suhu ja tegemist on tõepoolest äärmiselt huvitava kohaga ning isiklikult ootan juba väga uuesti minemist ja et saaks rohkem tutvuda selle eluga seal.

Huvitav. Sa valdad siis türgi keelt? Kas elad siis Türgis?

kas kurdid seal araabia keelt räägivad? või siiski ainult kurdi keelt?

Jah, elan hetkel Kagu-Türgis. Ei väidaks, et keelt valdan, kuid eks mõne kuuga hakkab miskit külge ka.
Araabia keelt oli palju kuulda ja ka näha. Aga näiteks ka kurdi keelel on seal mingi oma dialekt ning erineb pisut siinsest türgi kurdi keelest.