Reunion - matkamine jm

Vaatan, et on vähe teemasid Reunioni kohta, ehk on keegi käinud hiljuti ja oleks valmis värskeid muljeid jagama?

Olen minemas järgmisel nädalal peagi kahe aastaseks saava lapsega. Mõtlesin just, et kuidas oleks võtta ette mõni korralikum matk (ilmselt üks võimalus oleks pea 3000 m kõrguse vulkaani otsa matkamine). Kas keegi käinud? Võite soovitada matkaradu.  Millised on tingimused? St mulle pigem oleks oluline teada raskusaset ja seda millised on tingimused, kuna laps seljas (12-13 kg) ei tahaks väga kuristiku serval turnida. Samas kui normaalne matkarada, pole probleemi. 

Lisaks võib soovitusi anda (pole nüüd seotud otseselt Reunioniga), et mida eelistate, kas laps kõhukotiga selga, või see matkatool-seljakott. Mul on olemas mõlemad ja olen kasutanud mõlemaid. Esimene variant tundub ohutum, et laps rohkem kehaligi ja ei kõigu niipalju, teine on ilmselt mugavam lapsele, aga samas on see raskem (paar kilo lisaks kohe). 

Võib jagada kogemusi ka teede ja rendiauto osas. Mul hetkel võetud manuaal, ja suht pisike, kas tuleb toime ilusti? 

Samuti, kui on soovitusi tegevuste osas, on ka need teretulnud (arvestusega, et mul on kahe aastane laps kaasas, st sukelduma ei lähe just, aga muud ettepanekud teretulnud). 

Reunioni kohta midagi kahjuks kaasa rääkida ei oska sest meie Mauritiusel käies seda saart ei külastanud, kuid Mauritiusel oli teede ja tänavate märgistus 10 aastat tagasi küll 0, ise autoga pooli kohti üles ei leidnud ja ka kohalike juhatamine oli kummaline. Käisime sealse vulkaanikaatri juures taksoga ja El Teide ning St.Lucia vulkaanid jätsid sügavama mulje, kuid kui pole varem näinud siis kindlasti tasub muidugi minna. Mis puudutab matkakotte, siis USA-s käies oli meil rohkem ka matkamist ning sai kaasa võetud nii seljakott (kohapealt rendina, mida oli mehel parem ja mugavam kanda) kui ka kõhukott (mis ei kaalu ju suurt midagi lisaks pagasisse võtta) ning millega minul oli mugavam. Lisaks sai laps siis erinevaid vaateid ühelt ja teiselt poolt ja mis see mehel siis paar lisakilo matkal kanda, kui naised tavaliselt päevad läbi peavad last nii süles, seljas kui puusapeal tassima. Tsehhidel oli mingi väga äge matkaradade äpp, kus eesti omad olid igatahes kõik peal (ja nt. ka palju kanaaride radu), kuid kas neis ka nii kaugete saarte omad on, ei oska muidugi kosta.

Reunion on täielik Prantsusmaa ja Euroopa Liit, Mauritiusest selles suhtes veidi erinev. Siltide puudust seal ei täheldanud, aga matkaradu ei külastanud kahjuks. Siiski usun, et need on samuti korralikult märgistatud.

Mis autosse puutub, siis enamus kohalikke sõidavad sealsetel väga korralikel asfaltteedel peamiselt väikeste sõiduatodega, džiipe näeb pigem vähe. 

Oleme minemas detsembris, ole hea anna teada, kuidas teil läks, kui tagasi olete :) 

Matkamisest

Piton de la Fournaise madalam ja lihtsam aeg ajalt purskab,,Saab autoga lihtsalt ligi ja matka nagu jalutuskäigul.
Piton des neiges see kõrgem on juba 5 h korralikku maastikku vaja trampida ,et üles saada .
Auto sõit lihtne.Viidad ilusti Prantsuse keeles ja vahest ei saa aru kas näitab küla või mingit mäeküngast aga pole hullu.
Matkarajad on korralikult maha märgitud ja pole võimalik eksida
Mobiilside töötab hästi ja tasuta ,andmeside ei tööta üldse (EU oma).
Nädal Reunionil (ise olin)ei ole piisav aeg kogu asjade läbi matkamiseks


Olen nüüd kohal. Kui kellelgi kogemusi, palun soovitage, kust saab vaadata, kas matkarajad avatud ( vulkaan vist veidi purskab praegu) ja kui keegi on käinud vaalatuuril, siis selle kohta võiks ka infot jagada. Leidsin infot snorgeldamise kohta, aga kuna olen väikese lapsega, siis huvitaks just paadikruiis a la 2 h.

Sul on hetkel kõige lihtsam küsida neid asju kohalikelt muidu. Inglise keelt räägivad küll vähesed, aga nad on väga abivalmid. Mina sain omal ajal palju infot mobiilipoe müüjalt. Kui ta poleks tööl olnud, oleks kaasa tulnud ja ise teed näidanud. 

Ise küsin, ise vastan ka :) 

Jõudsin Reunioni saarelt tagasi nüüd. Kirjutan veidi teemade kaupa. 

Autorent on väga ok, saab kiirelt kätte, kuid veidi kallis (maksin 7 päeva eest 264 eurot), VW Polo (Sixt oli teenusepakkuja). Lapsetool oli tasuta, aga selline, mis meil ilmselt on keelatud kategoorias. 

Põhiteid on kaks, üks ringi ümber saare ja teine risti üle saare. Lisaks lähevad siis väikesed teed igale poole sisse jm-le. Tuleb arvestada, et kui minek mäe otsa, on ajakulu suur, sest teed on väga käänulised ja suhteliselt kitsad. Ühel pool 2m kraav, teisel pool kuristik. Kui minna hommikul vara mäe otsa, on härmatis ja jäide normaalne (vähemalt praegu, kui neil on n-ö talv), st tuleb arvestada libeduseohuga.

Mõned teed on väga hullud, ma olen igal pool maailmas sõitnud, aga päris nii räigeid tõuse kui nt ühel pisikesel teel, mis viis koskede juurde, pole nagu väga näinudki. Üherealine, sõidad ja vaatad taevasse ja loodad, et keegi vastu ei tule :)

Võibolla juhtus ainult minuga, aga tuli ka mööda serpentiine alla targurdada, kui turimibuss ühe rattaga üle serva oli sõitnud ja tee blokeerinud. Lisaks vulkaani juurde sõites oli viimased 10 km kohutav 5km/h tee (suured augud). 

Google maps offline on väga hea lahendus, sest netti pole (andmeside Eliisal puudus), muidugi näiteks Tele2-l polnud üldse telefoni levi, neil puudus lepingupartner täielikult. Aga google maps suunab automaatselt shortcutidele, mis on enam vähem kitsad teed läbi küla otse üles, neid õpib ajapikku vältima. 

Matkamine. Mina käisin lapsega siis Piton de la Fournaise matkarajal. Keegi väitis, et see on lihtne jalutamine - ei ole! Kokku võtab terve matkaraja läbimine ca 5 tundi, seda juhul kui oled heas füüsilises vormis. Algpunkt on ca 2300 m kõrgusel, kus on külm ja tuuline (temperatuur oli 7 kraadi), kuid päikeseline (kui kreemi ei pane kõrbed kindlasti ära). Sealt tuleb alguses teha paarsada meetrit (kõrguse mõistes) puhast laskumist, n-ö seinast alla. Jah, pärast tuleb minna lõpus sealt ka üles. Seejärel tuleb mööda laavat matkata vulkaani jalamile ja umbes 500 m puhast kõrgusesse tõusu (mitte distants aga kõrguste vahe). Klassifikatsioon on "raske" rajal. Arvestades, et mul oli seljas 13 kg laps, ning kõhupeal 7 kg kott (toit, vesi jm), siis 20 lisakiloga oli kurnav (pidevalt rohkem kui 2000 m kõrgusel ka).  Mina tippu ei jõudnud, koos lapsega oleks veidi raske olnud (polnud ka sobilik alla 2 aastasele ise kõndimiseks). Meie matkasime kokku 3h 45 minutit. Vulkaan on maailma kõige aktiivsem, purskas nädal enne meie külastust ja päev peale meie külastust. Läks napilt :)

Kindlasti on vahe, kas on kandekott või kõhukott seljal. Minu jaoks isiklikult oli oluline see 3 kg kaaluvahet (ei võtnud meest kaasa reisile selle jaoks :) ). Samas probleemiks oli see, et kõhukotiga selga last ise ei saanud, seega sellega pidin abi küsima. 

Ujumine. Ujumisega on veidi keerulised lood, sest Reunion on maailma kõige hairünnakute rohkem koht (nii nad väidavad). Paljudes randades on ujumine keelatud. Ujuda tohib seal, kus korallriif on ees. Seal saab ka sonrgeldada ning väga tõenäoliselt näeb kilpkonni. Samas ka nendes kohtades võib olla tugev hoovus, seega peab olema ettevaatlik. Soovituslikud on veejalanõud, sest teravaid korallitükke on ka rannas. 

Parkimine. Randades on alati kõik parkimiskohad täis. Tihti pargitakse mõned autod täiesti kinni ja enne õhtut neid kätte ei saa, sest perekonnad on randades täisvarustusega - lauad, toolid, telgid, võrkkiiged, grill jne. Kui näed vaba parkimiskohta, on ok lihtsalt oodata kas või 10 minutit kuni auto ära sõidab ja hoida niikaua liiklust kinni :)

Paaditripp. Meie võtsime 1 h hommikuse vaalatuuri. Oli 12 kohaline paat ja maksis umbes 17 eurot inimene (mõnusad suured lained ja paat hüppas lainelt lainele). Laps tasuta (sai ainsana ka päästevesti). Vaala ja vaalapoega  nägime. Kuigi veel paremini nägime vaala hiljem kaldalt, kui käisime kilpkonnapäästekeskuses (hüppasid välja korduvalt).