Rumeenia 2008

Tere!
Olen tagasi kahenädalaselt autoreisilt pealkirjas mainitud sihtkohta. Et enne reisi tutvusin päris innuga ka siinsesse portaali jäetud temaatiliste kommentaaridega ja tekkis tunne, et tahaks mõne neist ümber lükata, mõnda täiendada; sõnaga, muuta sellesse põnevasse sihtkohta reisijaid eesootavast teadlikumaks.

  1. Autoreis näis meile ka kohapeal enam-vähem ainuvõimaliku variandina, kui on soov näha maad selle mitmepalgelisuses, ent selleks pole aega kuid.
  2. Lonely Planeti giidi koostajatel OLI see aeg, seega on paljud teejuhatused ning ka raamatusse lisatud kaardid sobilikumad raudteejaamast jala orienteerujale kui autoroolis istujale või kaardilugejast kaasreisijale. Samuti on mitmed juhatused aegunud või ebasobivad, sest fanaatilistest tee-ehitajatest Rumeenlased on vajaliku tee üles kaevanud ja alternatiivset rada on praktiliselt võimatu leida.
  3. Siit kohe ka kutse kannatlikkusele: Rumeenias on teetööde tõttu palju teesulge, kust lastakse autosid läbi ühes suunas, seega tekib tihti seisakuid. Samas on teed ise suht-koht sõidetavad, igatahes mitte hullemad kui Tallinna magalarajoonide teed ning otseselt maasturit nende läbimiseks tarvis pole. ;)
  4. Autoliiklusest veel: sõitmine Rumeenias on "autokool profitasemele". Igav ei hakka rooli taga kohe kindlasti. (Eriti Bukarestis!) Samas tagab see hoogsa edasiliikumise hobuvankritest ning keerulistest liiklusplaanidest hoolimata.
  5. Taksoga tasub sõita vaid juhul, kui seal sees on taksomeeter ja puuvilju osta vaid kohtadest, kus hinnad väljas on ja kui hinnatase selge on.
  6. Öömaja on võimalik leida siltide järgi "hotel" "pensiune" ja "casare" (viimane võib esineda eramajadel). Hinnatase on seejuures suht samasugune. Ööbisime kõigis kolmes ning hinnatase jäi kõigis kolmes kena kahese toa eest nii 100 lei (ca 450 EEK) juurde. Ööbla osas võib konsulteerida nii LP kui kohalike reisibüroodega, kes oskavad vastavalt sinu hinnatasemele soovitada.
  7. Kauplemine ei ole kohalik stiil.
  8. Gulinaarset elamust otsima minejad võivad pettuda, sest sellist väljas söömise kultuuri või kohaliku toidu väärtustamist nagu näiteks Kreekas, ei esine.
  9. Kaasa ostetavate kingituste osas olime samuti suht nõutud - mõnel pool oli küll päris huvitavaid savinõusid, kuid üldjuhul nad meie kunstimeelt eriti ei ergutanud. Variant on veel igasugu punutised, puidust meened ja kõikvõimalikud asjad fiktiivse ja vähemfiktiivse tegelase Draculaga, kuid reklaamitud käsitööst on asi ilmselt kaugel - kõik ärid müüvad identseid asju. Maiustused polnud kah suuremad asjad, seega piirdusime peaasjalikult veinide kaasaostmisega. Need on end õigustanud.
  10. Keda veel minnes mõte Draculast ja Transilvaaniast erutas, tüdib sellest peagi - enam-vähem igast linnast võib leida hotelli nimega Dracula ja samanimelise restorani, lisaks kohtasime veel Dracula nimelist turismibürood, mitut poekest, baari ja mida kõike veel.
  11. Telkimine on üldiselt vägagi võimalik ja keegi kurjustama tõesti ei tule, ent näiteks Buchegi mägedes (Brašovi, Bušteni, Sinaia lähistel nt) seda teha küll ei soovita. Ja kui proovitegi, vaatavad kohalikud teid kui hulle. Nimelt elab selles mäestikus kuni 5000 karu, kellest paari ka ise nägime.

Positiivseim elamus: RUMEENLASED. Äärmiselt soojad ja sõbralikud, töökad, avatud ja tohutult abivalmid. Kui meil auto kinni jäi, tormas kohe kamp inimesi ilma, et me neid paluma oleks pidanud ja kukkus kohe askeldama ja rassima. Kui auto lahti sai kangutatud, kutsuti meid auto juurde tagasi, öeldi "You're welcome" ja mindi tagasi tööle, nagu poleks midagi juhtunudki. Eestis võiks vist sinna auto kõrvale ootama jäädagi. Samuti üllatas see, kui probleemivabalt nad turvalisusküsimustesse suhtusid: auto uksi ühe teenindusasutuse ukse juures lukustades saime kergelt iroonilise muige osaliseks ning viidati, et seda küll teha pole vaja. Olude sunnil proovisime seda paar korda ka ise järele (kord jäi auto aken lahti, kord uksed lukustamata ja ka mitu tundi hiljem naastes olid salongis laiali vedelevad fotokas, telefon, rahakott ja läpakas puutumata.

Negatiivseim elamus: PRÜGI. Vot sellest pole kohalikud veel aru saanud, et kõike ei visata joonelt maha/kraavi/looduskaitsealusesse veekokku ega jäeta randa. Tõsi ta muidugi on, et ka prügikasti leida on äärmiselt keeruline, aga seda, et hotell viskab suurte kottidega oma prügi mägiojja, ei vabanda küll miski.

Meeldejäänumad külastatud paigad:

  • Ungari külad Transilvaanias (Huedini lähistel)
  • Sigishoara linn ning seda ümbritsevad külad
  • Sinaia, kus asub kaks kuninga residentsi. Suurem ehk Pelesi loss on vaatamistväärt oma toreduse ja viimistletuse tõttu, väiksem ehk Pelisori loss 20. sajandi alguse kunstistiilide huviilistele ning samuti selleks, et rohkem isikustada Rumeenia ajalugu.
  • Brašovi imearmas kesklinn ja mõnus ööelu
  • Buchegi mäed, eriti minnes köisraudteega üles Bustenist.
  • Parlamendihoone alias Ceaucescu palee Bukarestis. Ahhetamapanevalt, ent samas ka õõvatekitavalt suur ja toretsev. Kindlasti tasub sisse vaadata ka teispool maja asuvasse moodsa kunsti muuseumi. Jala minek sinna võtab hoone suurusest tulenevalt aega ligi pool tundi!
  • Musta mere äärsed kuurortid. Nädalavahetuseti see suisa pulbitseb elust ja peost. Rand on ilus, inimesed veel ilusamad; ainsaks probleemiks on juba varemmainitud prügi. :(
  • Doonau delta. Sinna on vist küll rohkem mõtet minna kevadel või sügisel, sest linde on siis rohkem, ent paadituur mööda kanaleid annab ka suvel mõnusa ja rahustava looduselamuse.
  • Ceahlau mäed ja "Tapjajärv" (Lacu Rosu) Lõuna-Moldaavia aladel (see tähendab tegelikult üht ala Rumeenias) - tõsiselt põnev autoga sõidetav mägitee, mis kohati kaob 300-kraadiste kurvide taha ning mägede alla, kohati jälle vaatab vastu 45-kraadiste tõusudena. Lacu Rosu on põnev selle poolest, et järveveest turritavad välja vanad puuköndid. Lisada sellele veel mägede vaikus ja rahu ja ongi üks reisi kustumatumaid mälestusi.
  • Maramurese kandi puukirikud ja "lõbus surnuaed" Sapantas. Sealsete külade kiidetud keskaegsus ei paistnud küll esimestena külastatud Ungari küladega võrreldes niiväga silma.

PS: Vabandan võimalike kirjavigade ning ebatäpsete kohanimede kirjapiltide pärast. Kirjutamise hetkel polnud lähistel kaarti ega ka Rumeeniapärast klaviatuuri. :) Loodan, et saan andeks.

Ma tänan selle info eest,päris palju kasu on sest lähen ka 2 nädala pärast rumeeniasse

Tänud minugi poolt,stardime sinnasamasse kanti 15.08,kuigi kavatseme minna läbi Ukraina.Ei tea kas hea mõte?

Ise sõitsime sinna läbi Slovakkia ja Ungari, nende kahe riigi läbimine võttis aega umbes poole päeva jagu. Algul oli plaan tulla tagasi läbi Ukraina, kuid olles lugenud siin avaldatud kogemusi (altkäemaksu pommivad politseinikud ja 3-tunnised piirijärjekorrad), siis otsustasime, et pigem maksta vinjettide eest ja saada kähku koju tagasi. :) Juba Rumeenia on eestlase jaoks suhteliselt eksootiline; reisi lõpuks ma Ukraina-kogemuse järele küll enam igatsust ei tundnud.
Kui aga plaan ikka nii minna, siis ehk muljetad hiljem, kuidas autoga Ukrainas on... Mulle on soovitatud seal küll eeskätt rongiga reisida.

Läbi Ukraina ei soovita.
Läbi Slovakkia ja Ungari saab ikka tunduvalt kiiremini.
Puhast sõiduaega Tallinnast Mamaiasse tuleb ca 28-30 tundi.
Ise eelmisel reedel saabusin juba neljandalt Rumeenia tripilt autoga:)))
Rumeenia on vägev.........

Me kah 20 juuli sinnapoole sõitmas, läbi Slovakkia ja Ungari. Augustis võin muljetada.

Omad muljed Rumeeniast:
Loodus ylevalpool Bukaresti kena ja suht 'naturaalses' seisukorras. Ehk tänu mägisele pinnasele kolhoosipöllumajandus puudub (seda ei saa öelda löuna-Rumeenia kohta), sellest ja vaesusest tingituna harrastatakse meiemöistes 'mahepöllumajandust' - hobused, eeslid, vikatiga heinategu - linnainimesele ahhniiromantiline vaatepilt :-) Maa elab, söltumata EU-st ja Brysseli käskudest, täiesti oma elu.
Ingliskeele oskajad vöib seal riigis yhe käe sörmedel yles lugeda.
Rongiliiklus - eriti toimiv, rööbastel liigub igatsorti tehnikat. Kuna kuulutused ja tekstid ainult kohalikus keeles, tasub jälgida kella ja kaarti, vajadusel kysida kohalikelt, et teada saada öige asukoht. LP soovitust pilet eelmyygist osta vöib vabalt ignoreerida.
Bussitransport - ei proovinud, selle kohta ei oska midagi öelda.
Autoliiklus - on, mida on. Suur positiivne yllatus oli ylekäiguraja austamine. Tasus heita pilk sebra suunas ja kogu liiklus seisis. Bukarestis on omad reeglid.
Teenindus - 'tere tulemast sovjetismi'. Önneks on nöukogude aeg omal nahal läbi elatud ja seepärast sealne teeninduskultuur ei tootnud erilisi yllatusi. Restoranides kehtis nähtavasti kirjutamata reegel 'iizi going'.
Majutusasutused - mida kaugemal Bukarestist, seda parem hinna-kvaliteedi suhe. Hotellidest leiduvad ka need vähesed ingliskeele oskajad.
Inimesed - nagu köikjal mujalgi maailmas. Mida vaesem, seda söbralikum ja vastutulelikum. Vanemad inimesed kövad juttu vestma, mis siis, et sa nende keelt ei jaga, nad lobisevad sinuga ikkagi. Minu jaoks keeruliseks tegi asja see, et rumeenia keel ei meenutanud mulle midagi senituntutest, millest oleks vöinud abi otsida. Kohutavalt kahju neist vanuritest, kes oma hinge seeshoidmiseks tänaval kerjavad (vöi mine sa tea, milline bizniz sellegi taga tegelikult on).
Linnadest:
Oradea - esimene linn, kus Slovakkiast tulles peatusime. Esimene mulje - nagu taga-Kopli slumm. Pisitasa linn avanes kui räpane teokarp, kus on päikeses sillerdav pärl. Äärmiselt elegantne rumeenia juugend. Öömajaks 'Atlantic', nelja numbritoaga intiimne hotell kesklinnas. http://www.hotelatlantic.ro/index_en.htm
Oradea lähedal Baile Felix, termaalspaa, kohalike Serena. Taas kord tuli nöuka-aegne fiiling: nii mönus oli kuumas vees oma pikast reisist väsinud konte soojendada ja betoonbunkreid (sic, hotelle) imetleda :-) Basseine igale vanuseryhmale. Sinna pääseb bussiga Oradea 'bussijaamast', mis meenutab rohkem suvalist turutagust parklat. Busside väljumisajad ja peatused saab teada kohalikelt kysides.
Cluj Napoca - eelmisega vörreldes rohkem 'linna' moodi, elavam, kirevam ja kiirem. Väike vanalinn. Ei midagi erilist. Meelde jäi väga kena botaanika-aed. Majutus 'Fulltonis'. Muidu ok, aga tuba liiga väike. http://www.fullton.ro/en/despre_noi.htm
Sigisoara - minu meelest köige rumeenialikum linn. Kompaktne ja yhtlane. Erilise fluidumiga, töeliselt kaunis ja arhailine. Iga pöiktänav avastamist väärt. Ehk ainus paik, kus Rumeenia meenetetööstust on osatud ära kasutada, seda tänu Bram Stokerile ja Bela Lugosile. Majapaigaks sattus täiesti koba peale (LPs mainitud penziun oli kusagile haihtunud) kolm nädalat värske hotell 'Penzion am Schneiderturm'. Suunatud kvaliteediteadlikele sakslastele. Sobib eriti hästi allergikutele ja ökoaktivistidele. Söögilaual mahepöllundustooted. http://schneiderturm.ro/ Öömajapakkujaid (nagu Horvaatias) leidus juba raudteejaamast.
Brasov - meie jaoks ainus Rumeenia paik, mida meenutades ei tule midagi erilist meelde. Kahjuks.
Sinaia - kaunis väikelinn fantastilises paigas. Tee nähtavusteni paras golgata :-) Pelesi jahiloss, millest eelpool juttu, selline tagasihoidlik yheperesuvila, on rumeenia puuseppade kutsemeisterlikkuse etalon. Pärliteks Gustav Klimti freskod. Ainus miinus - köikjal ringihulkuvad koerakarjad. Kui on yks önnetu näljane kodutu koer tee ääres, läheb syda haledaks; kui neid on su ees yhtäkki kymmekond, köigil hambad irvis, siis tekib tahtmine nad yhe tehtega maha lasta. Ööbimisime hotellis 'Economat'. Kompleks on vist omal ajal ehitatud lossi teenindava personali majutamiseks. Hooneid igas hinnaklassis. Nädalalöpust johtudes ainus vaba tuba oli jaetud peldiku ja dushiga. Askeetlik ja toimiv. Millegipärast töi meelde pioneerilaagri.
Bukarest - sotsialistlik öudus kuubis. Balkani moskva. Proovisin sellest linnast midagi ilusat leida, aga no ei önnestunud. Yldmulje hall (tänu köikjal kasutatud kohalikule kivile ja betoonile), räpane, koostlagunev. Ilusaid maju leidub, aga praeguses olukorras näevad nad välja kui tavalised, vanad koledad monstrumid. Vajab hädasti survepesu, tsementi ja mörti. Kohalikud on muutnud suuremad tänavad automagistraalideks, kus vöetakse autost viimast. Autode mass on selline, millest Rumeenia vöimud vist jagu ei saa vöi ei taha saada. Neid on absoluutselt köikjal. Pargitakse, kuhu jumal juhatab ja sellest johtudes linnas liikumine (nii jala kui autoga), raskendatud. Hulkuvaid koeri siingi hordide kaupa. Kerjused on vist kaikaga kesklinnast välja pekstud. Linna yhistransport uus ja eriti töhus, metroo teeb maapealsele liiklusele 1:0. Pargid hoolitsetud ja puhtad, v.a Bukaresti botaanika-aed, mis on täiesti omapead jäetud, vössakasvanud tagapajula. Iga söökla/restorani kohustuslikku menyysse kuuluvad pitsa ja makaronid. Parlamendihoone monstrumis tehakse orgunnitud trippe iga poole tunni tagant. Giidi puuingliskeelest on kohati raske aru saada, aga ega maja eriti seletusi vajagi, yhe mehe ahnust ja rahva raha raiskamist näeb ilma seletustetagi.
Ööbimiseks hotell 'Carpati'. http://www.hotelcarpatibucuresti.ro/ Väga hea asukoht, 'kalliste' hotellidega samal joonel ja köikide tähsamate nähtavuste lähedal. Ylehinnatud.

Bucarestis meeldis mulle ainukesena KFC, ehk siis Kentucky Fried Chicken:)
Seal väga maitsvad paneeritud kanatiivad.
Asub täpselt linna südames (kui selleks saab nimetada linna keskel teede ristumiskohas asuvat suurt kaubanduskompleksi).
Ülejäänud linn jama:))))

Aga ülejäänud Rumeenia...mmmmmm.....mõnus.....megamõnus ja lahe.

Kas Rumeenias tuleb maksulistel teedel sõitmiseks vinjett osta või tuleb münte automaati panna?

Rumeenias tuleb osta vinjett aknapeale, nädal aega 3 eurot, kuu 7 eurot.

Tere!
Nagu lubatud panen siia väikese kokkuvõtte Rumeeniast.
Esmamulje, mis Rumeeniast jäi olid meeletud tee tööd. Seega palun varuge aega, sest väga palju pidi sõitma 40, 50, 60 km/h kiirusega.
Teiseks jäid kohe silma hulkuvad koerad. Neid on seal nii palju! Üksikult on nad ohutud ja isegi sõbralikult, karjas võivad ohtlikud olla ja rünnata. Tihtipeale olid teeäärsed koeralaipu täis. Algul oli tõeliselt kahju neist, aga hiljem tundus see nii tavaline.
Loodus on sõna otsesesmõttes mägedes hingemattev! Rumeenias ollest lihtsalt TULEB mägedes üks rännak teha! Rumeenlaste peamine liiklusvahend tundus olevat Dacia või hobuvanker (maakohtades siis). Meeletud päevalillepõllud ja teeääres müüakse palju odavaid ja värskeid puuvilju. Näiteks kilo virsikuid oli 2 LEI (u 5 krooni).
Transilvaanias hoiatatakse karude eest igal sammul, seega sealpiirkonnas suvalisse kohta telkima ei maksaks minna! Wikipediast ma lugesin, et 40% kogu euroopa huntidest ja 60% karudest elab Transilvaania mägedes:)
Kohlikud on väga sõbralikud, kuid samas ei oska seal keegi inglise ega ka muid võõrkeeli rääkida:) Seega palun muretsege endale rumeenia vestmik või sõnastik, eriti tundsime puudust sellest kui süüa soovisime tellida restoranis, sest menüüd on kohalikus keeles:) Saime lõpuks selgeks et pui on kana, pork on siga ja rosii tomat:)
Samas puutusime kokku ka Rumeenia politseiga. Uskumatu kui sõbralikud nad olid. Kuna meil löödi öösel bussi aken sisse ja varastati GPSi seade (loe Anu hoiatust foorumis), siis politsei oli tõeliselt abivalmis ka uue bussiklaasi leidmisel. Eks omajagu paberi bürokraatiat oli, aga see valmistas pigem nalja, sest avaldus mida politseile esitasime pidi olime stiilis: Tiina Kask, Valduri ja Maie tütar (ei mingeid vanemate perekonna nimesid)....palun Rumeenia politseil võtta pätid kinni. :) Me lisasime ka kirja lõppu:...ja panna vangi:)
Esimesed ööd veetsime Brasovis Anu juures (kes ka oma majutust siin foorumites on reklaaminud). Anu juures oli tõeliselt tore olla, koduvein oli lausa supper! Anu oskab anda nõu ka kuhu minna ja mida teha. Väärt info kohapeal elava eestikeelt kõneleva inimese käest!
Brasov on väga tore linnake. Hämaruse saabudes tulevad karud linnapiiril olevatesse mägedesse süüa otsima. Seiklusi ei maksaks sinna siis otsima minna. Käisime päeval seda kohta vaatamas ja linna ülevalt mäeotsas kaemas. Kena punaste katustega linnake. Brasovi vanalinn on juba selline väike ja armas.
Kell 12 öösel suletakse pea enamus baarid. Raekoja ääres olev šotibaar on avatud kella 2ni öösel. Pärast seda tasub minna Tequila Bowlingusse pidutsema. Peod on metsikud. Miinuseks on see, et seal lubatakse siseruumides suitsetada. Kui juba linna satute siis soovitan liikuda taksodega, sest see on mega odav! Taksohind jääb alla 2 LEI/km. Seega soovitan soojalt ka Brasovis käia.
Brani lossis tasuks kah ära käia, mis on seal lähedal linnast välja sõites. Tegemist on siis Bran Stokkeri väljamõeldud Dracula lossiga. Turistika koht.
Samuti otsisime üles ka päris Dracula lossi, millest on alles ainult varemed. NB! olge valmis mitu kilomeetrit mööda treppe mäkke ronima, kui seda kohta näha tahate! Aga see ronimine oli seda väärt, sest vaatepilt, mis sealt avaneb on tõeliselt ilus!
Külastasime ka Peles Castle't, mis oli tõeline muinasjutu loss. Soovitan käia.
Kindlasti tasub ära käia Vama Veches, mis asub Rumeenia lõuna osas, Bulgaaria piiri ääres. Tegemist on siis hipide ja nudistide rannaga, kus võib telkida otse randa ja see on tasuta! Kohalikud teadsid rääkida, et Rumeenia valitsus tahab selle hippilaagri sealt järgmisest aastast ära kaotada. Veetsime seal 3 väga toredat päeva. Peod on seal 24/7, palju rannabaare igale maitsele.
Bucaresti tasuks kah külastada juba sellepärast, et tegemist on pealinnaga. Kaesime Ceausescu ära, mis on tõesti mega suur Rumeenia senati hoone.
Veel külastasime Sibiu linnakest. See oli tõeliselt armas väike linnake, mis sai 2007 aastal Euroopa kultuurilinna tiitli. Käige kindlasti seal vanalinnas ära!
Kahjuks ajaliselt me rohkem ei jõudnud läbi käia. Paljud asjad jäid veel vaatamata, aga siis ongi põhjus tagasi minna, et veel külastada Singishoara linna, Doonau Deltat ning otsida üles ka Borati koduküla (film tehti kesk-Rumeenia mustlaskülas)jpm.
Kui kellelgi tekkis küsimusi, siis olen meeleldi valmis neile vastama.

Lisamärkus Millapiima kommentaarile Vama Veche kohta, et mina käisin seal viimati 2002a. suvel, ka siis parkisime auto otse rannaliivale 50m veest, telk sinna kõrvale ja öösel kolistasime mööda kohalikke pidusid. Ja ka siis liikus sügise poole jutt, mis jõudis isegi teleris uudistesse, et "järgmisest aastast" seda palagani seal enam olema ei saa, politsei lööb korra majja. Aga nagu näha, rumeenlastele ja ka teistelegi see palagan meeldib ja pole ju vaja kiirustada kuhugi....

Teetööd teetöödeks,aga palju ajaliselt võttis sõit piirilt kuni Brasovini,ja milline on üldine liikluskultuur.Meil sama tee ees algusega 15.08 stardiga Rakverest.Rumeenia piirile planeerin jõuda laupäeval 16.08 pärastlõunal.Ja millised on Borati "koduküla" koordinaadid,umbkaudugi oleks huvitav teada.Tänud

Rumeenia piirilt Brasovisse läks meil ligi 9 tundi aega. Sisenesime Oradea kaudu Rumeeniasse (kuigi tagasi tulime Aradi kaudu ning tundus, et seal oli teetöid vähem). Takistuseks ikkagit liikluspiirangud teetööde pärast,pimedas sõitmine ja lisaks veel mäed. Liiklus Rumeenias tundus viisakam kui Eestis. Suurlinnades natuke agressiivsem (signaalitavad linnades rohkem), aga peavad ikka üldjuhul nendest kiiruspiirangutest kenasti kinni.
Borati kodukülakohta loe Wikipediast http://en.wikipedia.org/wiki/Glod%2C_D%C3%A2mbovi%C5%A3a

Kaesime Ceausescu ära, mis on tõesti mega suur Rumeenia senati hoone. - irv!!! Ma saan aru, et sa oled veel oma reisist vaimustuses ja täielikus tuhinas, aga enne kui jutu avaldad, loe tekst läbi ja paranda absurdsused ära, palun! Sh ka öigekirjavead :-)

tänud Porilane, ikkagit eestlane! :)

Rumeenia jättis meile parema mulje kui eeldada võis. Algul Ungarist Nadlaci piiripunkti kaudu Rumeeniasse sisenedes polnud pilt just kõige meeliülendavam. Arad ja Deva olid küllaltki tagasihoidliku heakorra ja teekatetega. Seevastu järjest enam sisemaale suundudes nägime väga ilusaid euroopalikke linnu. Eeskätt Sighishoara ja Brasov. Unustamatult kaunis on Peleši loss Sinaia linnakese juures (asub E60 ääres Brasovist Ploiesti ja Bucuresti suunas). Lossis suvitasid kuni 1947. aastani Rumeenia kuningapered. Tänaseni väga heas korras muuseumikompleks.

Üllatavaks kogemuseks kujunes Sovata kuurortlinn. Linna suurimaks vaatamisväärtuseks on Karujärv (Lacul Ursu). Maalihke tagajärjel 27.mail 1875 aastal kell 11 tekkinud järv mägede vahel on tugevalt soolane. Suviti võib päikeseliste ilmadega tõusta veetemperatuur 50-55°C. Rekord on olnud 1900. aastal, siis oli korra +71°C. Meil vedas, ilm oli vihmane juba mitu päeva, vesi jahe- nii 30 kraadi juures. Ujuda oli tõeliselt mõnus, 19 m sügavune tumedaveeline järv kannab kergelt peal. Saab veepinnal lesida. Ei soovitata pikemalt kui 20 min lastele ja 30 min täiskasvanutele. Ujumine on siiski tasuline. Lastega 5-liikmelise seltskonna eest tuli välja käia 110 leid. See eest on aga korralik päevitamisrand, duššid soola mahapesemiseks ja puhtad tualetid.

Sovatast 92 km kaugusel läbi Gheorgheni asub Punane järv (Lacu Rosu) ja fantastiline Bicaz Chei. Umbes 4-5 km ulatuses on kahel pool teed 200-250 m kõrgused kiviseinad, võib-olla kõrgemadki. Selle rahvuspargi kohta on palju videomaterjali üles laetud Youtube serveris. Piisab, kui need nimed sisse toksida ja naudi vaatepilti. Majakesed ja restoranid seal on sellised nagu varem olin Kõrg-Tatrates näinud. Ka mäed ise seal on maalilised. Kesk-Karpaatide kõrgus ületab 2500 meetrit. Teel mägedesse nägime kahes kohas mäetipus teeääres metsas päris ehtsaid mustlaslaagreid: telgid, hobused, lõkked ja kümned mustikamüüjad.

Sealne piirkond, mille keskus on Tirgu-Mures, on paljuski ungari-keelne. Sovatas olime kaks päeva taolises kodumajutuse peres. Väga lahke nooremapoolne pererahvas pakkus kahte maja ja kena varjualusega õue. Öömaja oli odavam kui mujal, sh Poolas, Slovakkias ja Ungaris. Nendega võib saada ühendust: szikszaizsigmond@yahoo.com tel.+40 745 970 585 või +40 745 859 712, Sovata, Privighetoarei utca nr.17 szam

Hiljem sai käidud ka suures Musta mere sadamalinnas Constanta, milles valitses Pirita teele iseloomulik mere(-lõhn)hais. Seevastu sealt edasi oli kaunis kuurort Mangalija ja särav-puhta vee ja kuldse liivaga Vama Veche. Tagasiteel oli ootus näha Tulcea juures Doonau deltas pelikane, paraku ajagraafiku muutuse ja pimeduse tõttu me seda ei näinud. Üllatus ootas hoopis Calatis, kus järsku lõppes tee ära ja edasi üle Doonau sai ainult praamiga. Kuna me olime seal alles kell pool üks öösel, siis plaanipäraseid reise enam polnud. Aga kõiges saab kokku leppida. Internatsionaalne seltskond: itaallased, kreeklased, prantslane, eestlased mõni kohalik rumeenlanegi tellisid „takso”. Algul küsiti 50 eur auto kohta, siis lepiti ka 20-ga, kuna teisel pool jõge ootas ka juba paras seltskond. Päevane ametlik pilet on vist 53 leid.

Ainus, mis Rumeenias tõsiselt häiris on nende liikluskultuur, õigemini kultuuritus. Rekkamehed ei hooli kellestki. Ka sõiduautojuhid teevad keelatud kohtades ohtlikke möödasõite. Kuue päeva jooksul nägime liiga palju liiklusõnnetusi. Mägiteede piirded on kõikjal kõverad, ka katki. Mõnes kohas, kus metall pole enam pidanud, on valatud raud-betoon piirdesein. Ka meie sõprade auto sõideti ühe hoolimatu veoautojuhi poolt vastu seina. Tundub, et ülevaatusel hinnatakse ainult helisignaali olemasolu. See on neil kõigil tõesti korras.

Inimesed aga, nagu siin foorumis varemgi kirjeldatud, on sõbralikud. Eestlastesse suhtutakse hästi, kuigi mitmed tunnistasid, et neil pole aimugi, kus Eesti ja Tallinn asuvad.

Rumeenia on tõesti külastamist väärt. Üllatasid need võrratud, "hooldatud" mäed! Uskumatu kuidas kohalikud nendel seinu meenutavatelt nõlvadelt suudavad heina teha!? Seetõttu tundub et kõik mäed on justkui spetsiaalselt turistidele pöetud. :) MIssugused vaated!? Suur tänu Anule Brasovist, et soovitasid teha üks ring mägistel külateedel (autoga ülikeeruline ettevõtmine!). Tsikliga SUPER!
Nii heas kui halvas mõttes üllatas Rumeenia areng. Täiesti tänapäevane ja euroturistile sobiv riik reisimiseks. Halb on sellega kaasnev hinnatase mis Ukrainaga võrreldes tundub soolane.
Siiski jäid teele mõned korralikud hotellid mõistliku hinnaga.
Eriti tore oli Brasovis Anu juures! Suured tänud mõnusa-soodsa ööbimise ja hea infi "kuhu minna mida teha" eest!

Suur osa sellest suurepärasest riigist jäi veel nägemata. Seega on põhjust tagasi minna. :)

Mul homme minek autoga Rumeeniasse ja tekkis küsimus, et kust saab vinjeti, kas piirilt?

salmiakki.
Peale piiri esimesest bensukast.

Käidud ka Rumeenias see aasta, õigemini läbi sõidetud. Sest, mis käimine see on, kui oled nii suures riigis kokku 4 päeva. Lisan siis oma arvamuse ka rumeeniast.

Meie reisi eesmärk oli minna Sunny Beachile puhkama nädalaks ning sinna ja tagasisõiduks võtsime ka nädala. Ehk mõlemal suunal 3 ööbimist. Teekond oli Eesti-Läti-Leedu-Poola-Slovakkia-Ungari-Rumeenia-Bulgaaria. Ning nendest riikidest jättis mulle kõige parema mulje Rumeenia.
Miks?
Sest see riik on huvitav. Seal võib kohata midagi sellist, mis on näiteks Saksamaal välistatud. Olgu see siis lehm veoauto kastis või kanalisatsiooniluugi suuruse diameetriga löökauk. See ongi ju see mille pärast minnakse reisima.

Üldiselt liikluskultuuri kohta võin öelda, et trip.ee-st lugesin enne sõitu mitmete inimeste kommentaare, et liiklus on katastroofiline. Tekkis kerge kõhedusetunne. Olles käinud Indias ning näinud New Delhi liiklust kujutasin midagi sarnast ette ka seal. Kuid tegelikult oli olukord täiesti normaalne. Natukene agressiivsem kui Eestis kuid kordagi ei tekkinud sellist olukorda, mis oleks võinud lõppeda suurema avariiga. Seega ütlen, et sõita tuleb ise silmad lahti ning ka kohalike hulludega arvestada.

Teedesse on seal riigis meeletult investeeritud. Kui meil tehtaks sama palju uusi teid nagu seal siis meil oleks kõik maanteed neljarealised juba. Teedöödesse sattusime vaid korra see oli lõigul Deva-Sebes ning sealt soovitan heaga kõrvale hoida. Saime seda mõnekümne kilomeetrist teetöödelõiku läbida nii umbes 4-5h. Ning üsna kehvad teed olid ka veel Oradea-Deva ning Bukaresti ringteel mis on tõesti suur katastroof igas mõttes. Sest linn kus elab 3 miljonit inimest võiks enda ringtee teha normaalse maantee mitte mingi külavahe uulitsa. Ülejäänud teed olid tõesti super, mägiteed nagu alpides ning maanteed nagu lääne euroopas. Korralik märgistus jne.

Loodus on tõesti seal super ning seda peab enda silmaga nägema.
Ning ööbida soovitan ka kindlasti Anu juures. Väga tore koht.