Tere! Olen tagasi kahenädalaselt autoreisilt pealkirjas mainitud sihtkohta. Et enne reisi tutvusin päris innuga ka siinsesse portaali jäetud temaatiliste kommentaaridega ja tekkis tunne, et tahaks mõne neist ümber lükata, mõnda täiendada; sõnaga, muuta sellesse põnevasse sihtkohta reisijaid eesootavast teadlikumaks.
- Autoreis näis meile ka kohapeal enam-vähem ainuvõimaliku variandina, kui on soov näha maad selle mitmepalgelisuses, ent selleks pole aega kuid.
- Lonely Planeti giidi koostajatel OLI see aeg, seega on paljud teejuhatused ning ka raamatusse lisatud kaardid sobilikumad raudteejaamast jala orienteerujale kui autoroolis istujale või kaardilugejast kaasreisijale. Samuti on mitmed juhatused aegunud või ebasobivad, sest fanaatilistest tee-ehitajatest Rumeenlased on vajaliku tee üles kaevanud ja alternatiivset rada on praktiliselt võimatu leida.
- Siit kohe ka kutse kannatlikkusele: Rumeenias on teetööde tõttu palju teesulge, kust lastakse autosid läbi ühes suunas, seega tekib tihti seisakuid. Samas on teed ise suht-koht sõidetavad, igatahes mitte hullemad kui Tallinna magalarajoonide teed ning otseselt maasturit nende läbimiseks tarvis pole. ;)
- Autoliiklusest veel: sõitmine Rumeenias on "autokool profitasemele". Igav ei hakka rooli taga kohe kindlasti. (Eriti Bukarestis!) Samas tagab see hoogsa edasiliikumise hobuvankritest ning keerulistest liiklusplaanidest hoolimata.
- Taksoga tasub sõita vaid juhul, kui seal sees on taksomeeter ja puuvilju osta vaid kohtadest, kus hinnad väljas on ja kui hinnatase selge on.
- Öömaja on võimalik leida siltide järgi "hotel" "pensiune" ja "casare" (viimane võib esineda eramajadel). Hinnatase on seejuures suht samasugune. Ööbisime kõigis kolmes ning hinnatase jäi kõigis kolmes kena kahese toa eest nii 100 lei (ca 450 EEK) juurde. Ööbla osas võib konsulteerida nii LP kui kohalike reisibüroodega, kes oskavad vastavalt sinu hinnatasemele soovitada.
- Kauplemine ei ole kohalik stiil.
- Gulinaarset elamust otsima minejad võivad pettuda, sest sellist väljas söömise kultuuri või kohaliku toidu väärtustamist nagu näiteks Kreekas, ei esine.
- Kaasa ostetavate kingituste osas olime samuti suht nõutud - mõnel pool oli küll päris huvitavaid savinõusid, kuid üldjuhul nad meie kunstimeelt eriti ei ergutanud. Variant on veel igasugu punutised, puidust meened ja kõikvõimalikud asjad fiktiivse ja vähemfiktiivse tegelase Draculaga, kuid reklaamitud käsitööst on asi ilmselt kaugel - kõik ärid müüvad identseid asju. Maiustused polnud kah suuremad asjad, seega piirdusime peaasjalikult veinide kaasaostmisega. Need on end õigustanud.
- Keda veel minnes mõte Draculast ja Transilvaaniast erutas, tüdib sellest peagi - enam-vähem igast linnast võib leida hotelli nimega Dracula ja samanimelise restorani, lisaks kohtasime veel Dracula nimelist turismibürood, mitut poekest, baari ja mida kõike veel.
- Telkimine on üldiselt vägagi võimalik ja keegi kurjustama tõesti ei tule, ent näiteks Buchegi mägedes (Brašovi, Bušteni, Sinaia lähistel nt) seda teha küll ei soovita. Ja kui proovitegi, vaatavad kohalikud teid kui hulle. Nimelt elab selles mäestikus kuni 5000 karu, kellest paari ka ise nägime.
Positiivseim elamus: RUMEENLASED. Äärmiselt soojad ja sõbralikud, töökad, avatud ja tohutult abivalmid. Kui meil auto kinni jäi, tormas kohe kamp inimesi ilma, et me neid paluma oleks pidanud ja kukkus kohe askeldama ja rassima. Kui auto lahti sai kangutatud, kutsuti meid auto juurde tagasi, öeldi "You're welcome" ja mindi tagasi tööle, nagu poleks midagi juhtunudki. Eestis võiks vist sinna auto kõrvale ootama jäädagi. Samuti üllatas see, kui probleemivabalt nad turvalisusküsimustesse suhtusid: auto uksi ühe teenindusasutuse ukse juures lukustades saime kergelt iroonilise muige osaliseks ning viidati, et seda küll teha pole vaja. Olude sunnil proovisime seda paar korda ka ise järele (kord jäi auto aken lahti, kord uksed lukustamata ja ka mitu tundi hiljem naastes olid salongis laiali vedelevad fotokas, telefon, rahakott ja läpakas puutumata.
Negatiivseim elamus: PRÜGI. Vot sellest pole kohalikud veel aru saanud, et kõike ei visata joonelt maha/kraavi/looduskaitsealusesse veekokku ega jäeta randa. Tõsi ta muidugi on, et ka prügikasti leida on äärmiselt keeruline, aga seda, et hotell viskab suurte kottidega oma prügi mägiojja, ei vabanda küll miski.
Meeldejäänumad külastatud paigad:
- Ungari külad Transilvaanias (Huedini lähistel)
- Sigishoara linn ning seda ümbritsevad külad
- Sinaia, kus asub kaks kuninga residentsi. Suurem ehk Pelesi loss on vaatamistväärt oma toreduse ja viimistletuse tõttu, väiksem ehk Pelisori loss 20. sajandi alguse kunstistiilide huviilistele ning samuti selleks, et rohkem isikustada Rumeenia ajalugu.
- Brašovi imearmas kesklinn ja mõnus ööelu
- Buchegi mäed, eriti minnes köisraudteega üles Bustenist.
- Parlamendihoone alias Ceaucescu palee Bukarestis. Ahhetamapanevalt, ent samas ka õõvatekitavalt suur ja toretsev. Kindlasti tasub sisse vaadata ka teispool maja asuvasse moodsa kunsti muuseumi. Jala minek sinna võtab hoone suurusest tulenevalt aega ligi pool tundi!
- Musta mere äärsed kuurortid. Nädalavahetuseti see suisa pulbitseb elust ja peost. Rand on ilus, inimesed veel ilusamad; ainsaks probleemiks on juba varemmainitud prügi. :(
- Doonau delta. Sinna on vist küll rohkem mõtet minna kevadel või sügisel, sest linde on siis rohkem, ent paadituur mööda kanaleid annab ka suvel mõnusa ja rahustava looduselamuse.
- Ceahlau mäed ja "Tapjajärv" (Lacu Rosu) Lõuna-Moldaavia aladel (see tähendab tegelikult üht ala Rumeenias) - tõsiselt põnev autoga sõidetav mägitee, mis kohati kaob 300-kraadiste kurvide taha ning mägede alla, kohati jälle vaatab vastu 45-kraadiste tõusudena. Lacu Rosu on põnev selle poolest, et järveveest turritavad välja vanad puuköndid. Lisada sellele veel mägede vaikus ja rahu ja ongi üks reisi kustumatumaid mälestusi.
- Maramurese kandi puukirikud ja "lõbus surnuaed" Sapantas. Sealsete külade kiidetud keskaegsus ei paistnud küll esimestena külastatud Ungari küladega võrreldes niiväga silma.
PS: Vabandan võimalike kirjavigade ning ebatäpsete kohanimede kirjapiltide pärast. Kirjutamise hetkel polnud lähistel kaarti ega ka Rumeeniapärast klaviatuuri. :) Loodan, et saan andeks.
Rumeenia jättis meile parema mulje kui eeldada võis. Algul Ungarist Nadlaci piiripunkti kaudu Rumeeniasse sisenedes polnud pilt just kõige meeliülendavam. Arad ja Deva olid küllaltki tagasihoidliku heakorra ja teekatetega. Seevastu järjest enam sisemaale suundudes nägime väga ilusaid euroopalikke linnu. Eeskätt Sighishoara ja Brasov. Unustamatult kaunis on Peleši loss Sinaia linnakese juures (asub E60 ääres Brasovist Ploiesti ja Bucuresti suunas). Lossis suvitasid kuni 1947. aastani Rumeenia kuningapered. Tänaseni väga heas korras muuseumikompleks.
Üllatavaks kogemuseks kujunes Sovata kuurortlinn. Linna suurimaks vaatamisväärtuseks on Karujärv (Lacul Ursu). Maalihke tagajärjel 27.mail 1875 aastal kell 11 tekkinud järv mägede vahel on tugevalt soolane. Suviti võib päikeseliste ilmadega tõusta veetemperatuur 50-55°C. Rekord on olnud 1900. aastal, siis oli korra +71°C. Meil vedas, ilm oli vihmane juba mitu päeva, vesi jahe- nii 30 kraadi juures. Ujuda oli tõeliselt mõnus, 19 m sügavune tumedaveeline järv kannab kergelt peal. Saab veepinnal lesida. Ei soovitata pikemalt kui 20 min lastele ja 30 min täiskasvanutele. Ujumine on siiski tasuline. Lastega 5-liikmelise seltskonna eest tuli välja käia 110 leid. See eest on aga korralik päevitamisrand, duššid soola mahapesemiseks ja puhtad tualetid.
Sovatast 92 km kaugusel läbi Gheorgheni asub Punane järv (Lacu Rosu) ja fantastiline Bicaz Chei. Umbes 4-5 km ulatuses on kahel pool teed 200-250 m kõrgused kiviseinad, võib-olla kõrgemadki. Selle rahvuspargi kohta on palju videomaterjali üles laetud Youtube serveris. Piisab, kui need nimed sisse toksida ja naudi vaatepilti. Majakesed ja restoranid seal on sellised nagu varem olin Kõrg-Tatrates näinud. Ka mäed ise seal on maalilised. Kesk-Karpaatide kõrgus ületab 2500 meetrit. Teel mägedesse nägime kahes kohas mäetipus teeääres metsas päris ehtsaid mustlaslaagreid: telgid, hobused, lõkked ja kümned mustikamüüjad.
Sealne piirkond, mille keskus on Tirgu-Mures, on paljuski ungari-keelne. Sovatas olime kaks päeva taolises kodumajutuse peres. Väga lahke nooremapoolne pererahvas pakkus kahte maja ja kena varjualusega õue. Öömaja oli odavam kui mujal, sh Poolas, Slovakkias ja Ungaris. Nendega võib saada ühendust: szikszaizsigmond@yahoo.com tel.+40 745 970 585 või +40 745 859 712, Sovata, Privighetoarei utca nr.17 szam
Hiljem sai käidud ka suures Musta mere sadamalinnas Constanta, milles valitses Pirita teele iseloomulik mere(-lõhn)hais. Seevastu sealt edasi oli kaunis kuurort Mangalija ja särav-puhta vee ja kuldse liivaga Vama Veche. Tagasiteel oli ootus näha Tulcea juures Doonau deltas pelikane, paraku ajagraafiku muutuse ja pimeduse tõttu me seda ei näinud. Üllatus ootas hoopis Calatis, kus järsku lõppes tee ära ja edasi üle Doonau sai ainult praamiga. Kuna me olime seal alles kell pool üks öösel, siis plaanipäraseid reise enam polnud. Aga kõiges saab kokku leppida. Internatsionaalne seltskond: itaallased, kreeklased, prantslane, eestlased mõni kohalik rumeenlanegi tellisid „takso”. Algul küsiti 50 eur auto kohta, siis lepiti ka 20-ga, kuna teisel pool jõge ootas ka juba paras seltskond. Päevane ametlik pilet on vist 53 leid.
Ainus, mis Rumeenias tõsiselt häiris on nende liikluskultuur, õigemini kultuuritus. Rekkamehed ei hooli kellestki. Ka sõiduautojuhid teevad keelatud kohtades ohtlikke möödasõite. Kuue päeva jooksul nägime liiga palju liiklusõnnetusi. Mägiteede piirded on kõikjal kõverad, ka katki. Mõnes kohas, kus metall pole enam pidanud, on valatud raud-betoon piirdesein. Ka meie sõprade auto sõideti ühe hoolimatu veoautojuhi poolt vastu seina. Tundub, et ülevaatusel hinnatakse ainult helisignaali olemasolu. See on neil kõigil tõesti korras.
Inimesed aga, nagu siin foorumis varemgi kirjeldatud, on sõbralikud. Eestlastesse suhtutakse hästi, kuigi mitmed tunnistasid, et neil pole aimugi, kus Eesti ja Tallinn asuvad.
Rumeenia on tõesti külastamist väärt. Üllatasid need võrratud, "hooldatud" mäed! Uskumatu kuidas kohalikud nendel seinu meenutavatelt nõlvadelt suudavad heina teha!? Seetõttu tundub et kõik mäed on justkui spetsiaalselt turistidele pöetud. :) MIssugused vaated!? Suur tänu Anule Brasovist, et soovitasid teha üks ring mägistel külateedel (autoga ülikeeruline ettevõtmine!). Tsikliga SUPER! Nii heas kui halvas mõttes üllatas Rumeenia areng. Täiesti tänapäevane ja euroturistile sobiv riik reisimiseks. Halb on sellega kaasnev hinnatase mis Ukrainaga võrreldes tundub soolane. Siiski jäid teele mõned korralikud hotellid mõistliku hinnaga. Eriti tore oli Brasovis Anu juures! Suured tänud mõnusa-soodsa ööbimise ja hea infi "kuhu minna mida teha" eest!
Suur osa sellest suurepärasest riigist jäi veel nägemata. Seega on põhjust tagasi minna. :)
Käidud ka Rumeenias see aasta, õigemini läbi sõidetud. Sest, mis käimine see on, kui oled nii suures riigis kokku 4 päeva. Lisan siis oma arvamuse ka rumeeniast.
Meie reisi eesmärk oli minna Sunny Beachile puhkama nädalaks ning sinna ja tagasisõiduks võtsime ka nädala. Ehk mõlemal suunal 3 ööbimist. Teekond oli Eesti-Läti-Leedu-Poola-Slovakkia-Ungari-Rumeenia-Bulgaaria. Ning nendest riikidest jättis mulle kõige parema mulje Rumeenia. Miks? Sest see riik on huvitav. Seal võib kohata midagi sellist, mis on näiteks Saksamaal välistatud. Olgu see siis lehm veoauto kastis või kanalisatsiooniluugi suuruse diameetriga löökauk. See ongi ju see mille pärast minnakse reisima.
Üldiselt liikluskultuuri kohta võin öelda, et trip.ee-st lugesin enne sõitu mitmete inimeste kommentaare, et liiklus on katastroofiline. Tekkis kerge kõhedusetunne. Olles käinud Indias ning näinud New Delhi liiklust kujutasin midagi sarnast ette ka seal. Kuid tegelikult oli olukord täiesti normaalne. Natukene agressiivsem kui Eestis kuid kordagi ei tekkinud sellist olukorda, mis oleks võinud lõppeda suurema avariiga. Seega ütlen, et sõita tuleb ise silmad lahti ning ka kohalike hulludega arvestada.
Teedesse on seal riigis meeletult investeeritud. Kui meil tehtaks sama palju uusi teid nagu seal siis meil oleks kõik maanteed neljarealised juba. Teedöödesse sattusime vaid korra see oli lõigul Deva-Sebes ning sealt soovitan heaga kõrvale hoida. Saime seda mõnekümne kilomeetrist teetöödelõiku läbida nii umbes 4-5h. Ning üsna kehvad teed olid ka veel Oradea-Deva ning Bukaresti ringteel mis on tõesti suur katastroof igas mõttes. Sest linn kus elab 3 miljonit inimest võiks enda ringtee teha normaalse maantee mitte mingi külavahe uulitsa. Ülejäänud teed olid tõesti super, mägiteed nagu alpides ning maanteed nagu lääne euroopas. Korralik märgistus jne.
Loodus on tõesti seal super ning seda peab enda silmaga nägema. Ning ööbida soovitan ka kindlasti Anu juures. Väga tore koht.