Ei osanud teemat kuidagi sõnastada.
Lähme Air Balticuga Londonisse, aga plaani tehes hakkasin mõtlema, et tahaks ühe päeva kauem olla.
Olemasoleva pileti muutmine ühe päeva võrra läheks kallimaks kui London-Riia suunale järgmiseks päevaks eraldi uute piletite ostmine.
Igaks juhuks küsin, kas võiks tõrgeteta toimida plaan, et
Lendame olemasoleva piletiga Londonisse, aga tagasitulekuks seda ei kasuta.
Algselt plaanitud päevast järgmiseks ostan Air Balticult eraldi lennupiletid.
Jah, toimib küll. Teoreetiliselt peaks edasi-tagasi pileti korral ka viimase otsa lendama, praktikas aga võib alati näiteks väita et tuli suur lennuhirm või kõhuvalu peale vms. Kui olemas on mingi parem kindlustus ning viivituse põhjustab mõni kindlustussündmus, siis võib kasutamata jäänud osa isegi tagasi saada.
Oluline on see, et ühele ja samale lennule ei ole kahte piletit.
See on topeltbroneering, mis on keelatud ja mille avastavad lennufirmade robotid ünsa kähku -- tulemuseks võib olla mõlema pileti tühistamine. OSadel firmadel (näitek LOT) tuleb jälgida ka et ei ole samaks päevaks kahte ebaloogilist piletit (näiteks kahele järjestikusele TLL-WAW lennule).
Tähtis on ka meeles pidada, et ku imis iganest lennupiletist jätta vahepealt (või esimene) lend lendamata, siis sellega kaotab pilet kehtivuse ja ka järgmisi lende enam lennata ei saa (põhjuseks on see, et pileti tariif on seotud ainult konkreetse marsruudiga, ja üks pileti suund on nn married segments)
Airbalticuga tegelikult esimese otsa kasutamatajätmisel tagasitulekut ei tühistata. Mul täiesti läbi katsetatud eelmisel suvel. Ostetud olid piletid kahele Riia-London-Riia, aga minna sain õigel kuupäeval ainult mina. Kaaslane lendas päev hiljem hoopis Tallinnast järgi, aga tagasi tulime kenasti koos varem ostetud piletitega Riiga.
BA kohta ei tea. LH ja LO kohta aga tean lausa oma kogemusest.
Mida ma arvan LH uuest preemialndude poliitikast? Mitte midagi head.
Tõsi, mis määral see ka mind puudutama hakkab, ei ole keegi osanud selgitada ("konks" on selles, et HON-i üheks välja reklaamitud hüveks on kuni 4 reisijale kuni 15 päeva enne lendu äriklassi (või economy, kui seda tahtma peaks) preemialennupileti alati, kui samale lennule on võimalik veel raha eest piletit osta.)
Ise soetasin just kevadiseks koolivaheajaks 3 piletit Riosse -- raha eest oleks maksumus samadele lendudele samadel päevadel olnud kokku 27000 EUR. Senise info puhul peaks hüve alles jääma ning sellesama tabeli järgi, mis siis 3.juunist kehtima hakkab.
See, et midagi kallimaks läheb, on paraku üsna paratamatus. Aga igasugune "dünaamilisus" on juba next level...
Kuna täna on preemialennupiletid full flex (va 50 eur per pilet), siis on endalgi plaan oma 1,5 miljonist miilist vähemasti pool ette "mehele panna". Osta saab lennupileteid ca aastaks ette.
Air Balticu piletireeglid on siin: https://www.airbaltic.com/et/reeglid-ja-eeskirjad/reisijate-ja-pagasiveo-tingimused ja punkti 4.6 alusel võib tõepoolest maksud tagasi küsida. Ning mis lennu ühe otsa tühistamisesse puutub, siis AB kasutab nn kupongide süsteemi (tingimuste ptk 5), kus ühe osa lendamata jätmine automaatselt piletit kehtetuks ei muuda, küll aga võib mõjutada piletihinda.
Tühistades saad tagasi vaid teatud osa lennujaama maksudest. Sellised, mis on seotud konkreetselt isikuga, näiteks turvatasu jms. Kõiki makse tagasi ei saa ja enamasti on tagastatav osa suhteliselt väike võrreldes kõigi maksudega. Tagasi ei saa ka igasuguseid kütuse lisatasusid jms, mida mõned firmad lisavad ohtralt piletihinnale. Loomulikult ei saa tagasi ka riigimakse jms. Seega rida taxes ei näita reaalselt midagi antud juhul. Osadel firmadel saad arvelt isegi kõik tasud eraldi ridadena ise järgi vaadata, aga ka sealt ei saa sa oma loogikaga eeldada, et mis sa reaalselt tühistades tagasi saaksid. Reaalselt saad sa summa teada ainult lennufirmast küsides või juba tühistamist tehes.
Vatsega üldiselt nõus, aga täpsustan et ka riiklikud maksud on tegelikult tagastatavad, näiteks käibemaks või mõnes riigis kehtiv lennundusmaks. Tegemist on isiku- ja teenusepõhiste maksudega, mille maksmise eelduseks on isiku osalemine lennureisil. Võtame näiteks käibemaksu. Kui inimene lennule ei lähe ja tühistab veolepingu, siis käivet KMS § 4 mõistes ei teki (teenust ei osutata, vt https://www.riigiteataja.ee/akt/111122024009) ning seetõttu puudub riigil ka alus selle pealt käibemaksu nõuda, kui aga reisija on selle siiski ettemaksuna lennuettevõtjale üle kandnud, siis on tal ka õigus antud summa alusetu rikastumise põhimõtete alusel tagasi nõuda. Siin vastav info nt Transavia lehel: https://www.transavia.com/help/en-eu/flight-changes-cancellation/cancel-booking/refund-taxes