Tahaks hoiatada varguste eest Mauritiusel

Nimelt varaste eest tahaks hoiatada. Käisime mais 12-liikmelise kambaga Mauritiusel ja ööbisime villas, mis oli renditud interneti kaudu. Villa nimi oli Rialto. Lisaks sellele, et koht ei vastanud väljareklaamitud standarditele (pidi olema luksusvilla, kuid kohapeal selgus, et pildid, mis internetis üleval, olid tehtud vaid paarist äsja remonditud toast. Ülejäänud maja oli täielik urgas, kus jooksid lisaks ringi hiired ja prussakad.) käisid meil mitu korda sees vargad. Esimesel korral varastasid verandalt, teinekord juba ronisid majja sisse. Kätte me neid tüüpe kahjuks ei saanud ja politsei ei viitsinud ka suurt midagi ette võtta.

Ühesõnaga - kuna meid seal kohapeal selle eest ei hoiatatud, siis mõtlesin igaks juhuks siin teada anda, et selline oht seal on reaalne. Alguses olime tõesti ise natuke hooletud (poleks tohtinud asju verandale vedelema jätta), kuid pärast esimest vargust panime alati kõik tuppa ja uksed-aknad lukku. Sellegipoolest leidsid tüübid võimaluse läbi akna trellide mingi tokiga öösel ühe käekoti pihta panna ja teise korruse aknast sisse ronida.

PS! Villa territooriumi ümber oli küll korralik aed aga see ei osutunud neile mingiks takistuseks.

Kui lugeda igatsugu reisikirjandust (muuhulgas ka Lonely Planet), siis loeb sellised hoiatused välja küll.
Mauritius on kõrge kuritegevuse tasemega riik, kus varguste levikule aitab kaasa vohav tööpuudus. Sinna juurde kuulub ka narkots ja ohter rummitarbimine.
Õhtuti ja öösiti ei soovitata turistidel äärelinnadesse ronida ja ka keskustes olla ettevaatlik ja käia võimalusel kambakesi. Väärtuslikke asju ja suuri rahasummasid pole mõistlik kaasa võtta.
Kui rendite auto, siis ei tohi midagi nähtavale jätta. Pigem kõik kaasa võtta ja näitamiseks, et kõik on tühi, jätta avatuks kindalaegas ja eemaldada pagasiruumi kate.
Ega ilmaasjata korralike hotellide territooriume betoonmüüriga piirata ja relvastatud turvameestega kaitsta.

Jutt India Ookeani pärlist ja paradiisist käib pigem looduse kohta. Ühiskond, inimeste tõekspidamised ja käitumine on nagu suures osas vaese elanikkonnaga arengumaal ikka. Loomulikult ei ole mõtet loota kohalikule politseile, mille põhiline funktsioon on teha trahve ja seeläbi riigi rahakotti täita (sageli rumalate turistide rahakottide arvelt).

Sama teema valitseb ju praktiliselt kogu Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas, mis seal ikka üllatavat.

Reaalne paradiis asub 240 km edelas - Reunion. Prantsusmaa provints - EU seaduste ja ühiskonnakorraga ja samuti paradiisliku loodusega. Erinevalt Mauritiusest ei tekkinud Reunionil kordagi kahtlust, et keegi ihkab Su maist vara omastada või igal võimalusel nahka üle kõrvade tõmmata.

Ega me keegi esimest korda välisreisil ei viibinud ja päris naiivsed ka selles osas polnud. Saarel ringi liikudes olime taskuvaraste muude pättide suhtes loomulikult kõik valvel. Minu hoiatuse mõte oli selles, et tuleks olla valmis aga öisteks murdvargusteks (vähemalt rendivillas viibides, viietärnihotellis ilmselt seda ohtu pole), mis meile tuli küll igatahes üllatavalt.

Politseile me loomulikult algusest peale eriti ei lootnud, kutsusime nad välja põhiliselt kindlustuse pärast (et varastatud asjade hüvitamist taotleda, oli tarvis vargusest ametlikult teada anda).

:( Mingil tasemel varuse vastu oled veel valmistatud, aga teise korruse aknast sisse ja tokiga käekoti ära varastamsit, ei oskaks küll ette näha.

Thanks! Et hoiatasid.

:)

Hotellides teeb tihti mõni inimene personali seast koostööd mingi organiseeritud jõuguga. Just sellisest hotellist kus käivad mitte nii väga rikkad külastajad kes tippi ei loobi. Vargad valivad välja mõned külastajad, jälgivad paari päeva jooksul nende harjumusi, käivad enne toas luurel (et kaardistada pagasi asukoht) ja siis sobivate juhuste kokkulangevusel teevad "asja ära"

Mauritiuse reisilugudest tean juhust kus vargad käisid toas öösel, sel ajal kui toaelanikud magasid. Kusjuures tuppa roniti 2. korruse rõdu kaudu. Rõduuks oli öösel nimelt lahti. Et ikkagi teine korrus ja turvaline.:)
Minema viidi laadima pandud telefonid, kellad, rahakotid sularaha ja krediitkaarditega, fotokad mis olid voodite kõrval öökappide peal.
Sedasorti vargus ei saa iial olla juhus vaid kindla peale välja minek.

Kusjuures varastel on olemas ka "omad joped" mõnes kohalikus poes, sest antud varguse ohvrid sulgesid enda krediitkaardid juba väga vara hommikul enne poodide avamist aga juba oli jõutud mitu tehingut teostada.

Nii, et kunagi kui ma käisin ühel pakettreisil ja reisisaatja soovitas magada pass ja rahakott padja all, siis ma muigasin....enam ma ei muiga, vaid teengi seda. Parem karta kui kahetseda.:)

Meie kusjuures seda kuritegevust eriti ei tunnetanud, vaesust küll... Eks me naersime küll, et kõrgete kiviseinte äärte peale olid liimitud katkised pudelipõhjad ja killud. Ju siis oli see puudu, mis teil just vaja oli :P
Öösel liikusime ka suhteliselt vabalt ringi. Mingi gäng mängis öösel prügikasti peal kaarte ja mees tahtis siis neist pilti teha. Keelitasin küll, et kahtlane värk ja ära parem torgi, aga ikka küsis. Mehed naersid sõbralikult ja isegi poseerisid, et paremini pildile jääda.
Küll aga tekkis mul endal kahtlus, kui olime mingis prantsuse restos ja siis omanik sebis ringi, väiksed tüdrukutirtsud niisama ema sabas mängimas. Mingil hetkel tuli must mees ja hakkas ühe tüdrukuga suhtlema. Ma ei pööranud sellele tähelepanu enam, aga kui lahkusime restost, siis oli juba pisipiiga mehe auto juures ja mees viipas umbes, et lähme sõitma, aga tüdruk raputas häbelikult pead. Siis oli küll tahtmine minna hooletu resto omaniku juurde ja öelda, et õu - näed ka, kus su väike tütar on või? Aga mees ütles, et pole midagi, et küllap on tuttav. Mul siiamaani kusjuures see lugu painab.

Kui veel majutusröövidest rääkida, siis veetsime osad ööd väga fänsis hotellis, mis oli keset suhkruroopõlde ja sellises laguniis, et ega võõrastel sinna asja polnud. Seal küll ei tekkinud mõtetki, et äkki pannakse midagi pihta.