Tere! Mul on selline mure, et sooviksin endale leida n-ö uut kodumaad. Asju, mis mind Eestis häirivad, on palju ja need on üldtuntud: siinsete inimeste mentaliteet, poliitilise-, sotsiaalse- ja majanduselu „iseärasused“ jne jne. Sellest kõigest siin rääkida läheks pikaks. Olen 25. aastane, kevadel lõpetan eeldatavasti ülikoolis magistriõpingud ning olen kaotanud ka lootuse, et ma seal õpitu alal võiksin siinmail mingit püsivat rakendust leida. Aga turva-, vabriku- vmt tööd oleksin ma valmis parema meelega tegema ilmselt juba kuskil mujal (eeldades muidugi, et midagi ka sellest kategooriast siinmail leida õnnestuks). Kuuldes vahel lugusid, kuidas inimesed on Eestist enam-vähem samadel kaalutlustel lahkunud ning mujal leidnud selle, millest nad siin puudust tundsid, tekib paratamatult küsimus, et miks mitte ka ise proovida. Äkki oskaksite soovitada mõnda riiki, kus oleks (vähemalt Eestiga võrreldes) sotsiaalne-, majanduslik- ja ühiskondlik stabiilsus, mõistvad ja sõbralikud inimesed jmt, kus ei peaks ennast erinevalt Eestist tundma, nagu elaks džunglis ning kus sisserändaja ka vastu võetaks? Üheski riigis mul seni kogemusi ja sidemeid ei ole, et oleks selles mõttes seal kergem alustada. Vaid Soomet ja sealseid olusid tunnevad mõned mu tuttavad rohkem. Lahkuma oleksin valmis niipea, kui olen suutnud veidi n-ö stardikapitali koguda ja potentsiaalse sihtkohamaa kohta veidi rohkem infot hankida.Valdan inglise keelt kesktasemel, lisaks saan meeldetuletamise korral hakkama ka saksa keelega. Kui vaja, olen valmis ka veel mõnda keelt juurde õppima. Ette tänades, T. O.
Minu soovitus teemaalgatajale on hoopis selline:
Sa oled oluliselt paremas seisus kui mõni teine "äramineja". Seega: jäta magistritöö kaitsmata ja lükka lõpetamist ühe aasta võrra edasi. Kandideeri mõnele välisriigi stipendiumile. Ma pole kindel, kas näiteks Erasmuse stippidele kandideerimise aeg on juba läbi, aga sinna pole kindlasti raske kohta saada. Kui sind Saksamaa huvitab, siis nende ülikoolidega on lepinguid päris palju.
Sellise teguviisi plussid: kevadeks oled aasta aega elanud täiesti teises keskkonnas. Saanud ennast täiendada, parandada oma keeleoskust ja mis peamine - aastaga saab päris hästi aimu, kas antud riigi elu-olu sulle ka pikemas perspektiivis sobiks. Õppimise kõrvalt on reeglina täiesti võimalik endale ka mingi tööots leida. Lisaks saad teiste välisüliõpilaste näol endale tuttavaid tervest Euroopast - nii on juba palju lihtsam hiljem kuhugi edasi minna.
Jõudu igatahes :)
Keegi ei tea, milline maa sulle sobib ja on täiesti arusaadav, et sa ise ka ei tea, kuniks sa pole seal olnud. Kõige õigem oleks võtta näiteks üks aasta ja reisida ringi ning otsida see omale sobiv paik üles. Mujal maailmas on väga tavaline, et noored lõpetavad ülikooli ja enne seda kui ennast päriselt töökohaga, kodulaenuga, perekonnaga koormavad, võtavad omale 1 aasta reisimiseks ja maailma vaatamiseks. Käi kõik need kohad, mis sind huvitavad läbi aga mitte tava-turistina vaid ööbi kohalike juures ja suhtle nendega, ole paigal pikemat aega kui paar päeva ning tee juhutöid või tutvu muul viisil kohalikega ja käi seal, kus tavalised inimesed käivad.
See 23 parimat maad elamiseks-töötamiseks, annab hea nö ametliku pildi: http://www.theatlantic.com/business/archive/2012/01/the-23-best-countries-for-work-life-balance-we-are-number-23/250830/#slide23