Väike palve

Tean, et teema pole ehk kindlasti siia foorumisse asjakohane, kuid vaja oleks võimalikult erinevate inimeste arvamust ning leidsin selle koha selleks ideaalseks. Ehk leiate hetk aega minu uurimistöö jaoks vajaliku küsitluse täitmiseks: https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?hl=en_US&formkey=dEljVTYxSnZvVEFVZjN0eW5qNjAzaHc6MQ#gid=0
Suured tänud!

Teised usundid
Nojah, peale kiriku on ka teistel usunditel oma pühakojad: templid, mosheed ega ainult kirikus pea teenistusel käima.
Ja ateist on ka usklik (usub et jumalat pole), sellega võiks samuti arvestada.
Religioon tänapäeva ühiskonnas on märksa keerukam küsimus, kui siin pakutud variandid. Ilma korraliku põhjenduseta Jah/Ei juures ei anna selle küsimuse esitamine suurt midagi. Ma võin toetada igaühe usuvabadust, uute pühamute rajamist, meeleldi käin ka eri religioonide pühamutes, aga usu/religiooniõpet koolis ma ei toeta - kuidas ma peaks siis vastama.

Sinise leegi hoidja vist oli ka listist puudu .)

Test oli liialt kristluse-keskne, et sellest mingit uurimust saaks teha. Huvitav, mis tunnis sellist koolitööd tegema peab?
Valikust puudus ka hinduism, millel on maailmas miljard järgijat (wikipedia andmetel). Samuti oleks võinud valikusse lisada ka new age'i, mis on algselt tekkinud alternatiiviks kristlusele.
Võib-olla selleks peakski olema koolis religiooniõpe, et õpilaste maailmapilt avarduks ja nad teaksid vähemalt suurimaid maailma religioone nimetada ning ei arvaks, et pühakojad on vaid kristlikud kirikud.

Tegin ära, aga mulle ka tundub see küsimustik kuidagi üheülbaline ja lisalahtrivaene. Religioon on liiga keeruline valdkond, et nii väheste küsimuste ja lakooniliste vastuste abil mingeid põhjapanevaid järeldusi või analüüse teha.

Täitsin ankeedi ja ühinen nendega, kes ütlevad, et nii pealiskaudsete küsimustega ei saa teha mingit järeldust. Isegi valitavate usundite loetelu pole täielik ja puudub võimalus selgitusteks. Näiteks mina olen sügavalt usklik (kristlik ateist), kuid minu usundis polegi olemas ei kirikut ega mošeed. Näiteks õigeusklikud teevad väga selget vahet nii Moskva kui ka Konstantinoopoli patriarhhil. Neid ühte panna panna oleks jumala teotus. Katoliiklus jaguneb nii Rooma kui ka Kreeka katoliikluseks. Eestis on esindatud Rooma katolik kirik ja Ukraina Kreeka katolik kirik (mida see ka iganes ei tähenda). Poliitiliselt kirjaoskamatu jaoks on islamist islamist, kuid tegelikult jaguneb islam väga paljudeks erinevateks harudeks. Mina nende erinevusi ei tea, kuid islam võib olla veel kirjum kui ristiusk. Sain kunagi ühe kurdiga kokku ja see ei pidanud türgi mullat mitte kellekski ja seega ka nende usku mitte tähelepanu väärivaks. Siis ta seletas veel midagi, kuid oma olematu keeleoskuse tõttu ei saanud ma aru kurdi ja türgi islami erinevustest.
Loodame, et üks suurim jumalateotus jääb märkamata. Kui Wiesenthali keskus saaks teada, et nimekrijast on jäetud välja judaism (mis pole minu suurimaks imestuseks kristlus) oleks siit tulemas üks priske kohtuasi.
See on puhtalt minu arvamus, kuid esmamulje järgi pole küsimustiku koostajal usunditest kuigi suurt ülevaadet. Aga oleme arusaajad: noor inimene alles avastab oma maailma.

Küsitlusele ma üks päev vastasin. Aga tahaks veidi heietada sel teemal, et osad inimesed (siin teemas näiteks postitaja MkM) rõhuvad ateismile kui usule (et jumalat ei ole).

Wikipedia sõnastab ateismi mõiste nii: "Atheism is, in a broad sense, the rejection of belief in the existence of deities. In a narrower sense, atheism is specifically the position that there are no deities. Most inclusively, atheism is simply the absence of belief that any deities exist."

Selle definitsiooni järgi ma ütleksin, et ateisti saab usklikuks nimetada ainult sel kitsamal juhul, kui inimene spetsiaalselt rõhutab, et ühtegi jumalat ei ole. Igasugune laiem ateismi mõiste käsitlus hõlmab ka seda, et inimene keeldub (ilma tõendust saamata) uskumast jumalustesse. Ja see, kui inimene keeldub uskumast jumalustesse, ei tähenda veel seda, et ta usuks kindlalt igasuguste jumaluste puudumisse (mida saaks nimetada siis usklikkuseks).

Äkki keegi oskab nimetada mingi pädevama mõiste "ateisti" asemele, mida võiks enda kohta kasutada inimene, kes enda kohta ütleb "ma ei usu ühtegi jumalust ilma, et see minu jaoks veenvalt ära tõestataks"? Agnostik selleks sõnaks ei kõlba, kuna kehtib pigem sellise "fifty-fifty" inimese kohta, kes ütleb, et "võib-olla on jumal, võib-olla ei ole ka".

Tõesti ei oska soovitada, kuidas siis nimetada.
Kõige lihtsam on siis vast asuda Teele, Seitsme Maa ja Mere Taha, et ise selgusele jõuda...Mis on ja mida pole.

.)

Ma ise nimetaks (parema nimetuse puudumisel) siiski ateistiks, kuid ei peaks ateismi usuks. See soovitus seitsme maa ja mere kohta meenutab aga anekdooti politseinikust, kes leitud laiba teisele tänavale lohistas, kuna ei osanud esimese tänava nime protokolli kirjutada.

Uue Testamendi Heebrea kirjades (11:1) kirjutatakse, et "usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus", st. usklik ei vaja tõendust või tõestamist selleks, et uskuda:) Aga jah, paljud on vist sellised 50-50 uskujad (poolusklikud?), samas mõned kummardavad jalgpalli (mängu või konkreetseid mängijaid), staare, pudelit...