Olen siin mitmetes foorumipostitustes lugenud ikka ja taas, kuidas kaheldakse, et kui minna kuuks ajaks (või ka lühemaks/pikemaks ajaks) reisima väljaspoole Euroopat, et kas siis ikka on nii väga vaja enne reisi läbida Reisimeditsiini kabinet ( http://www.ltkh.ee/?id=680 ) ja kulutada seal 800! krooni (või veidi rohkem/vähem) mõnele olulisemale vaktsiinile. . Soovitan sel juhul vaadata asja veidi laiemalt kui ainult see 800krooni: .
- mõtle järele, kas sa soovid RISKIDA nende haiguste poolt põhjustatud tagajärgedega sinu tervisele?! (selle tarvis võid järgi uurida, mida antud haigused endaga kaasa toovad KUI nendesse haigestutakse) .
- kaalu ka varianti, et kui sa haigestud ka mõnda kergemasse haigusesse, mis möödub nädala paariga - kui väga oled sa nõus makstud reisi asemel kuskil hotellis/med.asutuses need paar nädalat oma reisist maha vedelema. . Aga kui sulle 800krooni (või veidi rohkem/vähem) on suur raha - siis mine sõida parem Jurmala veeparki mitte kuskile kaugemale. Selge see, et mida kaugem koht seda suuremad kulutused ja mõnesaja krooni koonerdamine siin võib võimenduda mõnekümneks tuhandeks seal!
lisan siia ka just täna avaldatud uudise eestlaste malaariasse (http://en.wikipedia.org/wiki/Malaria) haigestumisest Goa's (Indias).
http://www.epl.ee/artikkel/370499 Toomas, on üks kolmest eestlasest, kes möödunud aasta lõpus nakatus Indias malaariasse, kirjutab Eesti Ekspress. . Toomasel vedas - ta jäi ellu. Ta põdes neljast malaaria vormist raskeimat. Elus on ka teised kaks Indias malaariasse nakatunut, kellest üks sai haiguse samas kohas, kus Toomaski. . Läänerannikul asuvas Goas on detsembris-jaanuaris malaariasse nakatunud ka kaks sakslast, üks rootslane ja taanlane. Nakatumised on toimunud troopiliste vihmade, monsuunide puudumise ajal, mil malaariat tavaliselt selles piirkonnas ei esine. . Igal aastal nakatub malaariasse 12 000 troopikariike külastanud Euroopa Liidu kodanikku, neist umbes 120 sureb.
. Pikem lugu ise on siin: http://www.ekspress.ee/viewdoc/6E46C8944E87CF3BC22572650035E0B5
Värsked uudised hepatiidirindelt: „Eestis on tänavu registreeritud kokku juba 141 viirushepatiidi juhtu, neist 15 A-viirushepatiidi, kümme B-viirushepatiidi ja 44 C-viirushepatiidi juhtu. ... „Eestis on sel aastal 18. mai seisuga kinnitust leidnud 15 A-viirushepatiidi esinemist, millest 12 on sissetoodud välismaalt: Egiptusest seitse, Indiast neli ja Lätist üks,” ütles Kutsar. Pikemalt http://www.epl.ee/artikkel/469003