Lõpuks ometi.
Valitsuse 7.01.2021 istung
6. 1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooniga ühinemine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korralduse alusel ühineb Eesti Genfi teeliikluse konventsiooniga (koostatud 19. septembril 1949).
Konventsiooniga ühinemine tähendab, et Eestis välja antud juhilube hakatakse täiendavalt tunnustama veel 40 riigis, muu hulgas Ameerika Ühendriikide kõikides osariikides; mitmetes Lähis-Ida, Aasia, Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Okeaania riikides. Vastavasse riiki reisides tuleb eelnevalt maanteeametist taotleda vastav rahvusvaheline juhiluba.
Täiendavad riigid, kes hakkavad tunnustama Eestis välja antud rahvusvahelist juhiluba: Alžeeria, Ameerika Ühendriigid, Argentiina, Austraalia, Bangladesh, Barbados, Benin, Botswana, Burkina Faso, Dominikaani Vabariik, Egiptus, Fidži, Guatemala, Haiti, India, Jaapan, Jamaica, Jordaania, Kambodža, Kanada, Kongo Vabariik, Laos, Lesotho, Liibanon, Madagaskar, Malaisia, Malawi, Mali, Namiibia, Paapua Uus-Guinea, Paraguay, Rwanda, Sierra Leone, Singapur, Sri Lanka, Süüria, Togo, Trinidad ja Tobago, Uganda ja Uus-Meremaa. Kuivõrd Genfi konventsiooni lepinguosalised riigid on ka Ühendkuningriik ja Portugal ning kuna Hiina esitas pärast Hongkongi ja Macau erihalduspiirkondade liitmist 1997. ja 1999. aastal deklaratsioonid, mille järgi jätkab konventsiooni kohaldamist ka nende suhtes, siis hakkaks Eesti juhiluba kehtima ka Hongkongis ja Macaus.
Eesti on ühinenud Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooniga, millega Eesti juhilube tunnustatakse 80 riigis. Lisaks saab Eesti juhilubadega sõita ka igas Euroopa Majanduspiirkonna ja Euroopa Liidu liikmesriigis ka juhul kui riik pole konventsioonidega ühinenud.
Lisaks ka:
https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/eesti-juhiluba-hakatakse-tunnustama-veel-40-riigis/
@ Sugram
Ainult et nüüd tead, et see ei ole enam probleem.
Mind aga huvitab näiteks, et kas Sri Lankal tuk-tuk'ga sõitmiseks on siis ikka vaja võtta see "3-wheel vehicle" kohalik juhiluba (maksis vist umbes 25 EUR, kehtivusaeg 1 aasta) või piisab nüüd ka selle jaoks lihtsalt rahvusvahelisest juhiloast?
2019 liikusin sellisega ringi ning lootsin, et saan ka veel 2020 sama paberit kasutada. Tänu covidile läks see plaan aga nihu ja tänaseks on see paber aegunud. Kui järgmine kord käesoleva aasta lõpupoole tagasi minna, siis peab ikka jälle uue tellima?
Kas seda papitükki on enam vaja, kui nüüd vajalik liitumine tehtud?
Jah, muidugi on vaja.
Rahvusvaheline juhiluba (nn. papitükk) on sisuliselt sinu juhilubade tõlge prantsuse, inglise, hispaania ja vene keelde, mis ühtlustab kõikide teiste osalisriikide (väga paljud erinevad) juhiload üheks ja ühiseks vormiks/standardiks ning sellisena ongi mõeldud lihtsustama politsei tööd.
Samuti on rahvusvaheline juhiluba ka Eesti riigi poolt välja antud tõend, mis kinnitab teistele konventsiooni osalisriikidele, et sinu algne juhiluba on tõesti kehtiv ja sellega on kõik korras.
Liitumine konventsiooniga annab ainult õiguse olla ametlikult roolis aga seda vaid juhul, kui sul on ette näidata nii oma juhiloa originaal kui ka nn. "papitükk". Kui viimast ei ole, siis sinu juhiluba reeglina väljaspool Euroopa Liidu majanduspiirkonda ei kehti.
Ei ole ju sinu juhiloal kuhugi kirjutatud, millise konventsiooniga selle väljaandja on liitunud. Rahvusvahelisel juhiloal on see aga selgelt kirjas ja igale maanteepolitseinikule arusaadav, muidugi kui ta viitsib selle vastu huvi tunda.
Mul tekkis aga veel küsimus.
Oletame, et kavatsen ette võtta reisi läbi mitme riigi, kus on nii AINULT Genfi kui ka AINULT Viini konventsiooniga liitunud riike. Ehk siis, vajan rahvusvahelist luba mõlemale konventsioonile, et saaksin kõigis soovitud riikides ametlikult liikuda.
Kas edaspidi hakkab IDP olema siis kahe eraldi dokumendina, mille eest tuleb tasuda Maanteametile kaks riigilõivu?
Erinevate konventsioonide juhiload on oma vormilt erinevad ning väga täpselt piiritletud vorminõuetega.
Või ühtlustatakse need standardid kuidagi üheks kokku?
E.T., et asja veelgi segasemaks ajada, siis tegelikult konventsioone lausa kolm :-) kolmas on 1926. aasta oma.
Tõsi ta on et need konventsioonid päris probleemivabalt ei ühildu. Nii näiteks ütleb 1949. aasta konventsioon et sellel alusel antav luba võib olla pikkusega kuni üks aasta, samas kui 1968. aasta konventsioon lubab väljastada lube kehtivusega kuni kolm aastat.
Mis puutub küsimusse mitme riigi läbimisest, siis tasub uurida vana koloniaalvõimu Suurbritannia kogemust. Nende välisministeeriumu andmetel tuleb eri konventsioone hõlmavate riikide läbimisel võtta erinevad load: If you’re travelling through more than one country, you might need more than one type of IDP., https://www.gov.uk/driving-abroad/international-driving-permit
Mis riigilõivu puutub, siis selle üle otsustab iga riik ise ja ka loa väljastamise korraldus on igal pool erinev. Ise elasin Belgias ja seal väljastasid IDPd kohalikud omavalitsused, hind oli 20€. Hollandis väljastavad neid autoklubid, hind 25€ 1968 ning 19€ nii 1949 kui 1926 IDP eest: https://www.anwb.nl/auto/rijbewijs/het-rijbewijs/internationaal-rijbewijs#hoe-lang-geldig?. Saksamaal väljastavad maanteeametid ja taotluses tuleb ise märkida, millise konventsiooni luba soovitakse, taks 15€: https://www.adac.de/verkehr/rund-um-den-fuehrerschein/fahren-ausland/internationaler-fuehrerschein/. Kui Eesti 1949 konventsiooniga liitumine on lõpule viidud (Eesti liitumisotsus ÜROs deponeeritud), siis eks MKM ka otsustab, kas ja millist lõivu nõudma hakatakse.
1926 a konventsioon meenutas mulle, et veel mitte väga ammu sai Saksamaalt autot tuues dokumendi, kus ka eestikeelne lehekülg. Seal olid sellised vanaaegsed väljendid nagu "kere tüübi ülestähendamine", "kolbede arv" või oli see mõõt., "tsindrite arv".Ja veel midagi, mis meelest läinud.
@ Buldooza
Selle 1926 aasta Pariisi rahvusvahelise mootorsõidukiliikluse konventsiooniga on üldse äärmiselt imelikud lood.
See kehtib praegu reaalselt rohkem kui 50-s riigis. Huvitavaks muudab selle aga asjaolu, et ka Eesti on juba 90 aastat tagasi teinud ja lõpule viinud kõik vajalikud protseduurid, et sellega liituda. Ning tegelikult siis ongi Eesti ju selle konventsiooni osalisriik.
Mingil arusaamatul põhjusel Eestit aga tegelikus osalisriikide nimekirjas ei ole. Nagu ka arusaamatul põhjusel ei ole siiani meil väljastatud IDP-d sellesama Pariisi konventsiooni alusel.
Praguseks ei ole sellel meile ilmselt enam suurt tähtsust. Viini ja Genfi konventsioonid kokku peaksid ära katma lõviosa riikidest, mis on liitunud Pariisi konventsiooniga.
Aga ikkagi - kuidas küll on selline rahvusvahelise tähtsusega fakt siinsetel ametiasutustel "kahe silma vahele" jäänud? Keegi on kuskil ikka kõvasti puusse pannud. Mina ütleks selle kohta - käkk.
Mul on selliseid arhailise tekstiga auto tehnilisi passe lausa mitu tükki järgi. Kahjuks ei leia kohe kiirelt neid üles. Muidu tsiteeriks veel neid väljendeid. Vist oli ka "karosserii nummer" olemas.
@E.T. Selle 1926. aasta konventsiooni osas püüdsin ka ise leida, et kas Eesti on sellega liitunud. Konventsioonil endal on Eesti esindaja allkiri olemas (https://treaties.fco.gov.uk/awweb/pdfopener?md=1&did=64295) ja nagu kirjutasid, siis Riigikogu selle ka ratifitseeris. Iseenesest võeti tollal vastu igasuguseid konventsioone (samal aastal Pariisis näiteks hügieeninõuete ning rahvusvaheliste messide konventsioon) ja see, et Eesti toonane liitumine täna enam aktuaalne pole, tuleb ilmselt sellest et Eesti liitus uuema, 1968. aasta konventsiooniga, mis koos Euroopa Liidu õigusega kattis enamuse 1926. aasta osalisriike, v.a. mõned eksootilised erandid nagu näiteks Egiptus.
Mõte mitme asemel ühe ühtse konventsiooni loomisest on väga eesrindlik, päriselus on aga olukord selline, et isegi 1968. aasta konventsiooniga pole veel kõik riigid liitunud. Näiteks Suurbritannia kirjutas sellele küll alla, ent ratifitseeris (s.t. muutis siseriiklikult siduvaks) alles 2018. aastal ehk lausa 50 aastat hiljem - rääkimata USAst, Indiast ja Jaapanist, mis pole tänaseni seda ratifitseerinud. Suurbritannia ratifitseerimise põhjustest annab aimu selle seletuskiri: https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/679996/EM_9570_Conv_Road_Traffic.pdf, kus on öeldud et liitumist peeti lõpuks vajalikuks ennekõike seoses isesõitvate autode tekkimisega, mis nõuab rahvusvahelist regulatsiooni. Miks nad varem ei liitunud - ju neil mingid takistused olid, näiteks näeb konventsioon piiriüleste vaidluste puhul seal ette Rahvusvahelise Kohtu jurisdiktsiooni ja see teaduspärast on brittidele väga vastukarva - nii nagu Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alt vabanemine oli üheks Brexiti põhiargumendiks. Lõpuks Suurbritannia liituski reservatsiooniga, et Rahvusvahelise Kohtu klausel neile ei kohandu.