Palun kirjeldada neid kohti, kui jaanuaris Vietnami minek. Väikeste lastega. Nädal ühes ja nädal teises kohas. Soovime natuke ri ngi vaadata ja lihtsalt mõnusalt puhat. Millised piirkonna üldiselt on, kaubandus, vaatamisväärsused, rannad.
Tere
Vung Tau.Meri läbi ei paistnud,igasugu sodi täis.Sai korra sisse ja veel kiiremini välja.Bassein hotellis päästab.MuiNe oli väga tuuline,lained kõrged,ujumine keeruline.Rannapuhkuseks ei sobi.
See on muidugi minu kogemus,võibolla mul lihtsalt ei vedanud.Ise vedelen juba aastaid Phu Quocil.Venelasi on muidugi igal pool.
Head reisi
Mui Ne kohta ei ole samuti head tagasisidet kuulnud, samuti arvestades viimaste aastate ilmastikutrende, ei pruugi olla eriline rannailm HCMC-st kusgil põhjapool jaanuaris.
Rannapuhkuseks oli mõnus Con Dao saar, kuid muus osas seal, eriti lastega, palju tegevust ei ole, 1-2 rahvusparki ja väike linnake + rannaribal suuremad hotellid.
Phu Quoc-il kindlasti perepuhkuseks tegevust rohkem, aga ka jälle sellist tüüpilist kuurordi- ja hotelliläbu.
Mina olen söitnud siselennuga Nha Trangi , odav lend ja vöga ilus rand ,head hotellid jne , saab saartel käia ja mujal aega veetmas ,kui Phu Quoc ei sobi teile siis Nha Trang oleks hea valik selle asemel.
Endale mulle meeldis Phu Quoc kyll , selline mönus saar. Aga jah ,nagu mainitud siis venelasi palju seal igalpool
to tossitossi1 DaNangis ja selle ümbruses tegevusi jätkub, mulle seal meeldis. Nagu ma aru sain siis rannahooaeg algab sealkandis pigem märtsis, ise olin seal veebruaris ja siis merre igatahes küll ei saanud koguaeg olid kõrged lained ja ujumist keelavad lipud väljas aga ilm oli mõnus just paras, et ringi liikuda.
Da Nangi külje all on Hoi An, mis on selline "vanalinna" tüüpi värk - lahedad ajaloolised majad, poekesed. Aga vanalinnale kohaselt kõik ülehinnatud ja tuugalt Hiina ja muid turiste täis, nii et kõndimagi vahel ei mahu. Aga muidu oli üsna nunnu. Jaanuaris muidugi mõningalt kahtlane - käisime 2023 jaanuari lõpp-veebruari algus ja oli selline korralik padukas, kõige hullemal päeval kõrvaltänavasse hotelli keerates sai ikka üle pahluu märjaks, sügavamalt ei mõtlenud mis seal kõik hulpida võis. Toidukohad ja massaažid olid head, kuna konkurentsi sealkandis üsna palju.
Aga seega Da Nangis ka, tõesti, enne märtsi randa asja ei ole - viidadud ajal olid suured lained, tugev tuul ja vihm, keelavad lipud.
Iseenesest võiks seal vaatamisväärne olla Monkey Mountain - ilusad templid mäetipus, kus ümber elutsevad ka haruldasemat sorti languurid. Kahjuks siis, kui külastasime, oli sadu nii tugev, et isendid ei näidanud ennast isegi giidi huilgamise peale ja ainsad ahvilised mäel olid üles sõites nähtud kamp makaake prügihunniku kallal.
Hai Van pass - jällegi oleneb ilmast. Imeilusate vaadetega mägitee, mis lahutab riigi põhja- ja lõunaosa, super popp motikarändurite seas. Da Nangist alustades on enamasti sihtkohaks selline kohvik/vaatepunkt, kus üritatakse ehteid ja meeneid pakkuda. Aga pilves ilmaga suurt ei näe...
Marmormäed- ja koobas olid vihmaga ka päris lahedad. Mäetippu matkates uhke linnna- ja merevaade, mäe sees suured looduslikud templikoopad.
Kogu selle värgi tegime ühepäevase tuuriga, hotellist sai mõistliku (=odavam kui getyourguide) hinnaga bronnida.
Hoi An on super, kes oskab sellest lugupidada. Linn on alates 1999a. UNESCO maailmapärandi nimistus. Vanalinna sissepääs oli tasuline neile kes Hoi An "is ei elanud.
Põhiline oli arhitektuur. Vietnami, Hiina, Jaapani stiilis majad.
Rätsepatöökojad on igal sammul. Ülikonna, kleidi jne. saad 24 tunniga.
Isegi lasin valmistada 4 triiksärki.
Olime kolm paari, 4 ööd.
Randa jõudsime rolluga 15 min.
Tulime veebruaris Vung Taust. Päike ja kuumus hommikust õhtuni. Selline väike vaiksem linnake, kohalike suvituskoht. Paar mäeküngast, kuhu ronida vaadeteks, sh lõbustuspark. Kaubanduskeskus oli üks pisike. Ookeani vesi sogane, kuna jõgede suudmeala. Lained suht suured, pidevalt karjatati inimesi, et üle piirete ei ujuks.