WizzAiri kohta võib siit ja mujaltki enamasti negatiivset lugeda. Paneks siia tasakaaluks ka ühe positiivse kogemuse kirja.
Tekkis vajadus ootamatult (sisuliselt eile selgus, et täna vaja lennata) lennata marsruudil Malaga-Viin. Lõin siis Momondosse otsingu sisse nagu ikka ja WizzAiri otselennu pakkumine oli kordades soodsam kui ükskõik mis teise firma pakkumine.
Veidi kõhklesin sest kunagi aastaid tagasi sai WizzAiriga lennatud Budapestist erinevatesse kohtadesse ja nii kitsaid istmevahesid ning teeninduse olematut sõbralikkust polnud ammu kohanud ja sestap loobusin aastateks ( viimati lendasin WizzAiriga vist 7-8 aastat tagasi) nendega lendamisest. Ja muidugi rääkisin kõigile kui nõme firma see on.
Seekord sai hind määravaks 70EUR otselend vs alternatiivid 250EUR+ otse või vahepeatusega.
Broneerisin nende kodulehel otse. Kõik oli lihtne ja loogiline. Eks üritasid kõvasti lisasid müüa aga mul midagi vaja polnud.
Tõmbasin kohe äpi alla ja sain check in'i ka tehtud. Koha lasin automaatselt panna ja sain 7F. Aknaalune koht mis ongi minu eelistus.
Kuna võtsin kõige soodsama pileti siis oli hinnas ainult nö väike seljakott. Mul on Patagonia Mini MLC. Kartsin, et äkki liiga suur. Ei olnud mingit probleemi. Lennujaamas kellegi seljakottidega ei noritud ja seal olid osad ikka korralikult täis topitud vorstid. Ainsad kes rajalt maha võeti olid kohvritega inimesed...kohver pole seljakott :D isegi siis mitte kui ta on mõnest seljakotist väiksem.
Lennuk oli suht uus Airbus 321Neo. Pagasi sain ülese panna. Jalaruumi standard istekohal rohkem kui Finnairi Euroopa lennukites. Mina oma 188cm kasvuga tundsin ennast igati okeilt. Seljatoed jah alla ei käi aga lühikestel lendudel see pole mulle oluline. Lennuk oli üllatavalt vaikne, isegi kui helisummutavad klapid sisse polnud lülitatud. Õnneks ei ole neil ka istmed enam koledad lillakasroosad. Täitsa soliidsed sinised. (P.S. Euroopa vaieldamatult kõige koledamad kapsaussirohelised istmed on Transavial).
Väljalend hilines aga Viinis maandusime õigeaegselt. Stjuuardid/stjuuardessid olid sõbralikud ja pardamenüü hinnad ühed mõistlikumad mida viimasel ajal näinud.
Kokkuvõttes igati positiivne kogemus. Tasub aeg ajalt firmadele uusi võimalusi anda :-)
P.S. Lendan suht palju. Erinevate firmadega umbes 50-60 lennusegmenti aastas seega võrdlusmomenti veidi on.
Seljatugede osas eelistan lahendust, kus need alla ei käi. Ise reeglina viisakusest kellelegi sülle ei lasku ja kui keegi poole söömise pealt oma istmega sulle sülle plärtsatab on ikka päris vastik. Loodetavasti saab see standardiks või vähemalt piiratakse seda, kui palju ise liigub.
Turkishiga viimane kogemus oli ka selline, et söögi serveerimise ajal kästi kõigil seljatoed algpositsiooni panna kuni nõude ära korjamiseni. Igati mõistlik kah minu arust.
32Q oma olemuselt ongi väga vaikne ja mugav lennuk, mis minu silmis on iga kell etem W6/W9 konkurendi FR 7M8-st. Seda nii lennumugavuse kui Airbusi automaatika poolest ning kui mul on valida, siis 32Q/B iga kell 7M8/73H asemel.
Mul suvel oli ka kokkuvõttes positiivne kogemus Wizziga. Tulin Londonist Tallinna ja 8h jäi hiljaks väljalennul. Olin see hetk pahane loomulikult, lennuk oli katki läinud Vilniuses ja siis vahetati Eesti lennuk sinna ja seega pidime ootama uut lennukit. Koju jõudes tegin nende kodulehel taotluse kulutustele lennujaamas ja lennuhilinemisele. 4 päeva hiljem olid rahad kontol. Sellist kiirust ei ole tagasimaksega saavutanud vist enamus lennufirmad :)
To kuningas:
Mul Turkishiga oli just vastupidine kogemus Hanoist tagasi lennates. Minu ees ei tahtnud kuidagi, ei söögi serveerimise ajal, ega üldse ülesse tõsta seljatuge. Kui stjuardess ütles, et olge hea tõstke seljatugi, siis konkreetselt ignoreeris :) Ehk siis 2 serveerimise korral , ühe korra vist sekundiks tõstis veidi ja siis lasi kohe tagasi :)
@Traktor
Täitsa nõus, et Euroopa sisestel lendudel see seljatoe alla käimine oluline pole. Samas Aasiasse või Ameerikasse lennates on ikka hea veidi horisontaalsemas asendis magada :)
Paljud on esmakordsed reisijad, kes ei oskagi kasutada seljatuge. Näinud neid küll, kes on saanud abi kaasreisjate kui personali poolt.
Viimati oli Finnairi lend, kus mõtlesin ka, et peaks kiiresti TikToki installima ja video salvestama.
Tuled lasti hämaraks ja üks reisi ei saanud korralikult oma ekraani vaadata, kui tema ees istuv reisija seljatoe alla lasi. Proovis ekraani kaldenurka muuta, mida kahjuks ei saa. Lõpuks tuli Stjuuardess ja näitas kuidas ta saab oma seljatoe all lasta.
Arusaadavalt on imelik omale tunnistada, kui oled keskeas ja ei saa lihtsate asjadega hakkama, sealt see ängistus tuleb.