Trip.ee

Ehk peaks tegema küsitluse, kas eelistatakse vana kasutajasõbralikku kompaktset tripi foorumit või uut vaimusünnitist, kust peale viieminutilist kannatlikku edasi-tagasi kerimist närviliselt välja logid.
Hetkel jääb mulje, et pirukas on põhja kõrvetatud. Aga pagarid lohutavad, et küll lõpuks kõrbelõhnaga harjub...

Tsiteerides kasutajat Rännumees:
"Miks oli vaja muuta midagi, mis töötas väga hästi, kui asemele pakuti ainult tühi kest? Foorumi tegijad vist unustasid ära, et tripi kasutajad tulid siia ikkagi peamiselt sisu järele, mitte ei hinnanud seda, kuidas see igas võimalikus nutiseadmes välja näeb."

Kas elul, mille eesmärgiks ainult ühest geograafilisest punktist teise liikumine, tegelikult üldse on eesmärki?
Aga Dharma ütles selle kohta juba kõik ära, ka selle, mida ei osanud iseenda jaoks sõnadesse pannagi.

Playa del Carmen on sisuliselt nagu mini-Cancun, erilist vahet pole. Cancunis ainult suurem randade ja meelelahutuste valik, kohalikud väga sõbralikud. Isegi öösel tuldi äraeksinud turistidele lahkelt abi pakkuma. Käsitööturul hea valik, eriti nahkesemeid ja hilbukraami. Kui oskad veidi hispaania keelt, saab ka hindu alla kaubelda. Samas Tulumis ostad samasuguse võrkkiige või laheda nahast käekoti vähemalt kolmandiku võrra odavamalt.
See pole muidugi ainus põhjus, miks Tulumis pikemalt peatuda. Varemed tuleks kindlasti üle vaadata- vapustavad vaated Kariibi merele. Tulumi kuulsad rannad valmistasid küll pisikese pettumuse, koos oma ülehinnatud cabanadega. Aga kui varemete piirkonnas veidi ringi kolada, leiab enne cabanade tsooni algust tõeliselt paradiisliku, peaaegu privaatse ranna. Ja iseenesest on Tulum mõnus linnake, kus nn ameerika tavaturisti kohtab harvem. Rohkem selline kirju seltskond. Randaminekuks on mõistlik rentida jalgratas või peatada peatänava ääres colectivo, meie mõistes marsruuttakso. Tulumist varemete juurde näiteks pilet ainult 40 peesot.
Kui uuesti läheks, jätaks Playa del Carmeni kindlasti vahele. Hängiks Tulumis nii kaua kui saab ja Isla Mujerese jaoks jätaks vähemalt 2-3 päeva. Playa del Norte on ülimõnus rand ja seal muudki teha kui rannas lesida.
Isla Mujereselt peaks saama ka Contoy saarele. Ise kahjuks sinna ei jõudnud, aga Contoy kohta natuke infot siin:
http://www.islacontoy.org/aboutus.htm

Cozumel tasub ka külastamist, eriti kui sukeldumis-snorgeldamishuviline oled. Mõnes kohas suured kalaparved kohe ranna ääres, nii et huvitav ujumiskogemus. Mõttekas on rentida roller või auto, kuna ühistransport praktiliselt puudub. Randu leidub seal igale maitsele, nii kõigi teenuste ja mugavustega kui päris metsikuid. Isla Mujeres oli siiski minu südamele armsam :)

Kas just piitsutamine huvi pakub, aga uued kogemused ja väljakutsed küll :)
Puhkuse pikkus hetkel limiteerimata, sellega pole muret.
Rongi ja jahi kõikumist loomulikult ei saa võrrelda. Küsimus pigem kohanemisvõimes...

Küsisin ja sain natuke infot inimeselt, kes ise seal sadamas jahiga pesitsenud:

"Geograafiliselt asub Galletas nii toredas kohas, et kui ookeanil puhub tavapärane kirdepassaat ja veerevad suured lained, on ses sadamas vaikne tuuleke ja sile vesi. Probleem on vahel harva lõuna poolt tulevad lained, mis jõuavad sadamasse ja panevad siis jahid tugevalt loksuma. Pidi juhtuma umbes kord aastas."

Nii et pole ka maarottidel mõtet väriseda;)

Väga inspireerivad soovitused, metsis. Aitäh!
Ainult paar korda olen jahiga sõitnud. Esimene kord idüll Vahemerel ja teisel korral eriti õel jäine tuul ja ligi 20 tundi merehaigust Soome lahel. Ühe öö sain sadamas seisvas jahil magada. Meeldis :)
Vahel kohe on vajadus end proovile panna, isegi kui peab ebamugavustsooni sisenema. Bellatrixi kaptenil vist ka oli kui aastaks ookeanidele loksuma läks. Nagu omamoodi palverännak merel.

Kunagi sai Interrail'iga kuu aja jooksul pool Euroopat läbi rännatud. Magasin rongides, enamasti kõvadel istmetel. Kupees pikutamise eest oleks tulnud kõvasti juurde maksta. Dušši alla nii tihti ei saanud kui kodus. Aga vabadusetunne oli ja suur avastamisrõõm. Kõikumise ja häältega harjus ära, igal hommikul uues linnas ärkamisega samuti. Jahi peal peaks ju ka lõpuks kodunema. Loodan!

Ikka kirjutan, kuidas läks.....või ei läinud. Naerda saab kindlapeale, äkki nutta isegi. Emotsioonid garanteeritud;p

Tänud kõigile nõuannete ja arvamusavalduste eest! Hetkel pole veel lõplikult otsustanud oktoobri suhtes, aga mingil ajahetkel proovin kindlasti jahielu ära ja jagan siis ka muljeid. Mis teha kui mõnd maarotti kohe tõmbab see "ekstreemne, askeetlik ja kõikuv keskkond".
Empuriabrava,
ei tea küll, mis laadi jahti silmas pead, aga lõkkeõhtute suhtes jagan Sinu arvamust.;) Jahi peal oleks muidugi pisut tülikas lõket teha...

Roman1989,
huvitav, mis siis Las Galletas'e rannas nii ebameeldivat oli? Erinevatest allikatest saadud info põhjal on jäänud mulje, et kena vaikne kohake, kus just põhiliselt kohalikud rannatamas käivad ning vesi ka ilus ja puhas.

Omanik pakkus välja kokkuleppehinna- 300.- kahele inimesele kuu aja eest jahi pardal. Kommunaalid ilmselt ei lisandu...
Tualett on olemas. Voolu kohta veel ei uurinud. Päikesepaneelid paistsid igatahes pildi pealt:) Rand peaks sealsamas olema ja rannas on duššid ning jahtklubis tõenäoliselt ka.
Aga jah, polnudki plaanis mugavusi otsima minna. Pigem vaheldust:)

Aitäh info eest, Empuriabrava! Mõtlen selle pakkumise peale;) Mugavustega matkabussiga ringi liikuda oleks vist päris...mugav.
Igal juhul peale väikest kalkuleerimist ja läbirääkimist sai selgeks, et elu jahi peal tuleb tunduvalt soodsam kui lebotamine mingis 400-euroses korteris, kus tõenäoliselt lisanduvad hinnale ka kommunaalid. Ja põnevusefaktor on hindamatu väärtusega:)

Plaanisin tegelikult alles oktoobris minna ja sel ajal Tenerife ikka soojem ja mõnusam ilmselt, olgu siis jahi peal või maa peal.
Portugal kõlab ka hästi, aga kas seal liiga kuum pole augustis? Ja kui pikalt sul puhkus kestab, Empuriabrava?

Aitäh vastajatele! Kipper.ee blogi on äge:) Sain jahiomaniku käest teada, et pikemal rentimisel kehtivad kokkuleppehinnad, seega kuu aega tuleks ikka odavam kui korter. Jahi peal elamise kogemus pakub vast rohkem elamusi ka kui lihtsalt soojal maal korteri üürimine.
Empuriabrava,
kas asud Tenerifel? Nime järgi võiks arvata, et pigem Kataloonias;) Ja mis hinnaklassi Sinu pakkumine jääb?

2013.a. suvel ja sügisel sai tehtud väike 5-kuune tiir Euroopas, vanast rootsi kiirabiautost ümberehitatud MB Sprinteriga. Plussid: piisavalt ruumi eluks vajaliku kraami jaoks ja kahele inimesele magamiseks, normaalne kööginurk gaasipliidi, kraanikausi ja külmkapiga. Olemas ka gaasiahi, mida küll harva vaja läks. Rohkem tuli südasuviste kuumalainete ajal palavusega võidelda. Ilma ventilaatoriteta öösel pea kohal oleks raskeks läinud...
Miinused: suur kütusekulu, kuigi enamus aega sai gaasiga sõidetud. Mägiteedel jäi ilma turbota mootor nii jõuetuks, et pidevalt oli tahtmine jalaga hoogu juurde anda....kohati kuumenes üle jms. jamad. Remonditöökodade külastused kahandasid eelarvet tublisti. Aga puksiiriga veeti ära ainult üks kord, Firenzes, kus olin sunnitud kiirtee väravasse suunduvat mitmerealist tihedat liiklust kätega vehkides ümber suunama. Kuna meie tubli Sprinter oli lihtsalt otsustanud mitte paigast liikuda- ühe üsna tühise vea tõttu nagu hiljem töökojas selgus. Meeldejääv pooltund sellegipoolest:p
Kaubiku kõrgus 2.58 oli väga mugav seismiseks ja söögitegemiseks. Parklatesse sissesõit paljudes riikides aga kuni 2,1 või 2,25 m kõrgustele autodele, nii et enamasti toimus alati meeleheitlik parkimiskoha otsimine täispargitud kitsastel tänavatel.
Dušši ega tualetti polnud, kuigi alguses planeerisime auto tagumiste uste vahele midagi välidušši-laadset tekitada. Paljudes kiirteeparklates on pesemisvõimalus õnneks olemas, näiteks Itaalias igal pool tasuta korralikud dušširuumid. Väiksemat pesu sai autos pesta ja kusagile kahe palmi vahele pesunöör üles tõmmata. Umbes viis korda nende kuude jooksul ööbisime kämpingutes kui tuli tahtmine veidi luksust nautida. Ülejäänud ööd sai metsikult pargitud suvalistes kiirteeparklates, mererannas, mägedes või lihtsalt linnatänaval. Kõige komplitseeritum on automatkaja elu Šveitsis, kus kohusetundlikud politseinikud ei pea paljuks keset ööd prožektorid autoakendesse suunata ja põhjalikku passikontrolli teostada...Horvaatias aga on väljaspool kämpinguid üldse ööbimine keelatud.
Kui uuesti hakkaks matkaautot ehitama, valiks ilmselt madalama ja võimsama mootoriga masina ja püsikiirusehoidja paneks peale. Aga külmkapist ei loobuks, kraanikausist ka ilmselt mitte. Ilma konditsioneeri ja ventilaatoriteta oleks ilmselt väga piinarikas. Ja päikesepaneelid katusel osutusid täitsa tõhusateks.

See jutt siis Euroopa kohta. Vaadates kaugemale ja lähtudes hr. Tarmo Tammingu Aafrika-sõidu kogemusest, tundub nelikveoline maastur igati mõistlik valik.
Miks mitte ka selline ratastel kindlus. Kui juba fantaseerimiseks läks...
https://www.flickr.com/photos/massimofoti/9756096866/in/pool-600529@N23-50450677@N05

2013 detsember-2014 jaanuar- kaks kuud Mehhikos- Mexico City, Merida, Chichen Itza, Cancun, Cozumel, Akumal, Tulum ja veel mõned väiksemad kohad.
2014 veebruar- kuu aega Belize's Kesk-Ameerikas, keset Kariibi merd asuval väiksel korallisaarel Caye Caulker.
Kuna tegelikult sai 8 kuud järjest rännatud, siis hetkel reisipuhkus ja kodumaised talvenaudingud. Aga kevadel kindlasti paariks nädalaks armastuse saarele Ibizale matkama ja loodusega ühinema!
Septembris tahaks väikse ringreisi Kreeka saartel teha. Pikemas perspektiivis ahvatleb Sri Lanka ja kindlasti Indoneesia...

Ju siis meil vedas lihtsalt või polnud detsembrist märtsini sääskede hooaeg. Tulumis ja selle ümbruses kolme nädala jooksul putukatõrjet igatahes ei vajanud. Meie hostelis polnud basseini, ehk selles asi. Meeldiva üllatusena ei kogenud sääserünnakuid ka Cobas maiade varemeid külastades, kuigi need üsna paksu metsa sees ja rannikust eemal.
Akumalis nägime paari õnnetut turisti, kel jalad üleni punaste kupladega kaetud. Aga need olid hoopis Belize'i salakavalate liivakärbeste poolt tekitatud nagu selgus. Umbes selline vaatepilt: http://sandfleas.org/wp-content/uploads/2011/05/sand-fly-bites.jpg
Belize's oli ühel Kanada vanaproual hea nipp nende tillukeste õelate putukatega võitlemiseks: määris end üleni paksult beebiõliga kokku ja nahale maandunud liivakärbsed n.-ö. uppusid õlikihi sisse ära.

Ei näinud mitme kuu jooksul sääsepoegagi. Muid putukaid peale sipelgate ka näha polnud. Rannikupiirkonnas ilmselt putukaprobleemi polegi, aga isegi sisemaa linnades ja paaril džungliretkel ei läinud sääsetõrjet vaja. Näiteks osades Mehhiko piirkondades malaariaoht täiesti eksisteerib, aga Yucatan vist sääskede arust juba liiga tsiviliseeritud paik.
Mingi ülevaate saab siit kaardilt:
http://cdc-malaria.ncsa.uiuc.edu/
Kui paned kohanime otsingusse selle kaardi kõrval, saad täpsemat infot.

Rändasin selle aasta alguses mõned kuud sealkandis, täpsemalt Mehhikos ja Belizes. Kuna enamuse ajast veetsin Kariibi mere ääres ja saartel, tegin arsti soovitusel vaktsineerimise ainult A-hepatiidi vastu. Kui kuhugi džungliküladesse pole plaanis minna, peaks sellest piisama.
Vaktsineerimissoovitused kõikide riikide kohta:
http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/reisimine-ja-tervis/soovitused.html

Ka pilte või blogi pole kuskil üleval?:) Ja kuidas seal turvalisusega? Kas kartma peaks madusid, putukaid, kõhuhädasid või hoopis kohalike võimalikku agressiivsust? Millist toitu peaks proovima ja mida vältima? Kas tekkis tunne, et tahaks sinna pikemaks ajaks pesitsema jääda? Kuna sihtkoht nii eksootiline, siis igasugune värske info on teretulnud.

Huvitav, mul tuli ka sama tulemus. On seal üldse teistsuguseid?:)

Usun küll, et see host vajab pidevalt abilisi. Aga soovitada teda ei julgeks, sest tegemist oli pehmelt öeldes raske iseloomuga ekstsentrilise briti vanahärraga, kes pidas loomulikuks, et workawayer'id olid 24/7 tema käsustuses ja rahul polnud ta kunagi millegagi. Samas elutingimused olid head, loodus vapustav ja töö üsna kerge.
Kogu Hispaanias ja eriti just Andalucias on sadu hoste ja põnevaid pakkumisi. Nii et kindlasti leiaksid ka mõne parema variandi, kus ei pea kikivarvul käima ja lisaks füüsilisele tööle vabal ajal psühholoogi tänamatut rolli mängima.
Igal juhul soovitan Workaway kasutajaks registreeruda ja siis on terve maailm avatud. Ise läheksin ilmselt Ibizale, Mallorcale või Kanaari saartele. Peruu, Tšiili või Mehhiko oleks ka väga vinge:)

Olen käinud workaway'd tegemas Lõuna-Hispaanias ning veidi uurinud ka teiste riikide kohta. Host reeglina reisikulusid ei kata. Meil oli tasuta elamine omaette majakeses ja prii söök kolm korda päevas. Aga mõned hostid eeldavad, et peaksid ise ka söögi ostma, nii et ainult magamiskoht on tasuta.
Hosti valimisel peaks kindlasti läbi lugema eelmiste workawayer'ite kommentaarid, et teaks, mida oodata.

Eelmise aasta detsembris oli Mehhikos Yukatanil vägagi mõnus ja soe. Isegi vihmasadude ajal valitses troopiline kuumus. Eriti mõnus oli veetemperatuur Kariibi meres- keskmiselt +28:)

Cabanade tsoonis leiab rannarestorane, kus odavamad mereandide hinnad on 100-200 peesot (ca 5-10 eurot). Linnas saab veel odavamalt söönuks, aga leidub ka raske rahakoti omanikele mõeldud söögikohti.
Meie peatusime jaanuaris 2 nädalat Mama's home nime kandvas hostelis, kus 2-se toa saime 300 peesoga, mille sees üsna asjalik hommikusöök. Kohalik odav supermarket Chedraui asus veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel ja randa oli linnast 3,5 km- taksoga 70 peesot. Jalgrattarent päevaks 70-100 peesot.

Käisime paaris kohas rannacabanade hindu uurimas ja küsiti pimeda liivapõrandaga hüti eest 600 peesot. Reeglina võetakse õhtul kl. 11 elekter ära ja kui juhtub vihma sadama, pole ka päevasel ajal seal eriti midagi teha. Meie paadunud mugavusearmastajatena otsustasime odava linnahosteli kasuks, kus hinna sees nett koos lauaarvuti kasutamise võimalusega, soe vesi, ühisköök külmkapiga ning uksest välja astudes suur valik suveniiripoode ja söögikohti. Kohalik käsitöö muide tunduvalt odavam kui nt. Playa del Carmenis. Suuri ööklubisid pole, küll aga mõnusaid baarikesi, kus vahel õhtuti elav muusika.
Sõites peatänavalt colectivoga 20 peeso eest varemete poole(Las Ruinas de Tulum), saab taksot kasutamata jõuda tõeliselt ilusa rannani kaljude juures, kus peaaegu privaatselt metsiku looduse võlusid nautida.
Soovitaks kindlasti minna ka Akumali, kui suurtele lainetele vahelduseks soovid kristallselge veega lahesopis snorgeldada ja merekilpkonnade eluga tutvuda. Akumal oli meie totaalne lemmik! Tasub minna varahommikul, siis tunduvalt suurem tõenäosus kilpkonni kohata. Peatad Tulumi peatänaval colectivo ja sõidad 30 km Playa del Carmeni suunas(oli vist 30 peesot). Akumalist mõni km põhja pool asub Yal-Ku laguun, snorgeldajate paradiis- taksoga 100 peesot. Erinevalt Akumalist on seal tasuline sissepääs, aga puuduvad hoovused ja suured lained. Akumalis muide üritatakse kõigile mingeid tuure ja käepaelu pähe määrida, aga tuleb rõõmsalt otse randa marssida, sest loomulikult on kõik rannad Mehhikos tasuta.

Cancuni hotellitsoonis, otse Avenida de Kukulcani kõrval, asub Zona Archeologica El Rey- kohati päris hästi säilinud iidse linna varemed, kus saime segamatult ringi ronida. Olime praktiliselt ainsad külastajad sel hetkel, ehk just tänu sellele kohtasime seal eriti suurel hulgal iguaane, ikka iga paari meetri järel roomas mõni suurem või väiksem isend ringi. Pilet oli odav, aga elamust sai selle raha eest kuhjaga. Üle Kukulcani avenüü minnes jõuab ühele ilusaimaile Cancuni rannale- Playa Delphines'ile.
Ainult peab arvestama, et lained on sealkandis pea igal pool võimsad ning hoovused võivad väga ohtlikud olla.
Ķõige mõnusam ujumine oli Isla Mujerese paradiisirannas Playa Norte. Saab golfikäru rentida ja tervele saarele tiiru peale teha! Eriti ilus oli piki idarannikut sõita, kus näeb tõelist kariibi arhitektuuri, vahelduseks Cancuni hotellimonstrumitele. Kilpkonnade varjupaik ja plastikpudelitest saar tasuks ka üle vaadata, lisaks saare lõunatipule, kus orkaani purustatud viljakusjumalanna templi varemed ja tohutult ilus vaade.
Cancunist veel nii palju, et kui tahtmine delfiinishowd näha ja väikest akvaariumit, aga mitte end ogaraks maksta, siis La Isla kaubanduskeskuses selline võimalus. Asub hotellitsoonis Kukulcani avenüül ja kohale peaks minema natuke peale kl. 17-t, sest show algab kl. 18 (iga päev).
Tulumis on põhiatraktsiooniks varemed (Las Ruinas), mis loomulikult turistidemassiga täidetud, aga supervaade Kariibi merele ning mõnusad rannad. Kui hommikul varem minna, peaks veidi vähem rahvast olema. 70-eurise tuuri asemel soovitaks Cancuni bussijaamast pilet osta ja omal käel Tulumi sõita. Tuleb kindlasti odavam. Bussiühendus on hea ja bussid korralikud, kuigi vahel jääkülmad tänu konditsioneeride kuritarvitamisele.
Koige odavam oleks Puerto Morelosest colectivo peale minna ja Tulumi sõita; need minibussid liiguvad tihedalt- üle 10 minuti ootama ei pea ja juhid peatuvad kohe ja signaalitavad kui eemalt potentsiaalset klienti suure maantee ääres seismas märkavad. Playa del Carmenist Tulumi saab colectivoga näiteks 40-ne peesoga.

Mercado28 peaks olema avatud igapäevaselt, kl.9-20.
Eriti palju leiab sealt ilusaid nahkesemeid, lisaks kõikvõimalikele suveniiridele. Aga hinnad on loomulikult õhku täis nagu ikka. Kleidi hind 350 peesot langes peale mõningat kauplemist 180-ne peale:-) Hispaania keele oskus, isegi kui see on algeline, tuleb igal juhul kasuks.

Kas keegi Akumali kandis viibinuist oskaks soovitada odavama hinnaga hotelli/hostelit? Netis pakutavatel algavad hinnad 100-st dollarist...