Kunagi  Mehhikost. Aga tavaliselt jah üritaks reisil olles igasugu virtuaalsust ja foorumeid vältida. Kiireks info hankimiseks on muidugi trip.ee taolised saidid väga kasulikud, ka rändamise ajal.

Nojah, tore. Aga kui kõik siit hetkel paaniliselt jalga laskma hakkaks, mis helge stsenaarium siis 10 aasta pärast koidaks? Islamistide või hiinlaste asumaale tagasipöördumine?

Väga vinge, tõeline palverännak . Tundub lausa inimvõimete piire kompav üritus.....

Paksu rahapaki eest privileege ja luksust osta pole eriti keeruline. Aga niimoodi nomaadina jalutades ja hapuoblikatest toitudes ilmselt enamus üle paari nädala vastu ei peaks.

Kas raamatul juba pealkiri olemas?:)

Vahel on küll pagana kahju olnud. Näiteks hotelli unustatud mälukaarti taga igatsedes. Mu jaoks igasugune fotograafiaga tegelemine just võimendab neid kohalolemisi ja emotsioone. Isegi aastaid hiljem pilte sirvides saab ilusa hetke jäädvustamisest positiivse energialaksu. Mälu peale väga ei loodaks, kui juba mõned aastad mõnekümnes riigis rännatud. 

Ja idüllilised ilusa ilma pildid täitsa aitavad üleüldist hallust kirkamaks muuta, mu meelest.

 "Aardejaht" Kariibi mere korallisaarel. Ehk õllepudelite järele sukeldumise missioon Caye Caulkeril, Belizes.

editar gif iphone

Mõnes mõttes oleks tore vaid rõõmustavatele uudistele keskenduda. Meedia edastaks mitu kuud ainult ilmateadet: päike särab, linnukesed laulavad. Midagi muud märkimisväärselt positiivset polegi nagu viimasel ajal silma hakanud. 

Isiklikult eelistaks küll igasuguse info võimalikult kiiret jagamist, nii apokalüpsise kui tühistatud lendude ja kõiksuguste piirangute kohta.

Maailmapilti avardav teema. Enamus loeb sihtpunkti jõudmisel minuteid ja eurosid....Mõni on vabatahtlikult nõus paaritunnise lennu sooritamiseks kasvõi ümber maailma tiirutama, et taevase teeninduse mõnudest viimast võtta. No miks mitte, kui prioriteedid sellised ja elustiil lubab.

Iseasi, kui mõttekas praegusel ajahetkel mööda karantiinidest ja piirangutest vaevatud maakera ringi kolistada on.   "Crew" ei jaksa enam potentsiaalselt nakkusohtlikke itaallaseidki eemale peksta.

Igatahes ma oleks väga pettunud kogu selles HON-induses, kui LH oma auväärseimaid kliente vähemalt korralike kaitsevahenditega ei varustaks. Taoline juveelide ja monogrammidega mask peaks asja ära ajama küll.

http://www.ifitshipitshere.com/post-apocolyptic-couture-designer-gas-masks-by-diddo/#more-3160

Endast lugupidav lennukompanii investeeriks kindlasti ka piirituseakvaariumis hulpivatesse vannipartidesse. Mõtteainet jagub.

"Minu Ibiza" oli täitsa inspireeriv. Ja Olavi muheda huumoriga maitsestatud "Minu Tenerife" pakkus ka mõnusaid hetki, aitäh:)

Hetkel peaks kuus Baieri sakslast La Gomera saarel karantiinis istuma, ühel neist viirus tuvastatud. Saabusid muidugi Tenerife Lõunalennujaama kaudu. Kohalik meedia paistab optimistlik, sest sakslasel väidetavalt viiruse sümptomid juba kadunud. Ning tema kamraadidelt nakkust ei leitud. Kui kordustestid osutuvad negatiivseks, lastakse ilmselt paari nädala möödudes haiglast välja.

Siin Santa Cruzis pole praegu vast põhjust paanikaks.  Tahaks loota, et olukord jääb stabiilseks ka peale 400 000 pidutseja karnevalile saabumist...

https://cadenaser.com/emisora/2020/02/01/radio_club_tenerife/1580569154_095520.html

Ehk peaks tegema küsitluse, kas eelistatakse vana kasutajasõbralikku kompaktset tripi foorumit või uut vaimusünnitist, kust peale viieminutilist kannatlikku edasi-tagasi kerimist närviliselt välja logid. Hetkel jääb mulje, et pirukas on põhja kõrvetatud. Aga pagarid lohutavad, et küll lõpuks kõrbelõhnaga harjub...

Tsiteerides kasutajat Rännumees: "Miks oli vaja muuta midagi, mis töötas väga hästi, kui asemele pakuti ainult tühi kest? Foorumi tegijad vist unustasid ära, et tripi kasutajad tulid siia ikkagi peamiselt sisu järele, mitte ei hinnanud seda, kuidas see igas võimalikus nutiseadmes välja näeb."

Kas elul, mille eesmärgiks ainult ühest geograafilisest punktist teise liikumine, tegelikult üldse on eesmärki? Aga Dharma ütles selle kohta juba kõik ära, ka selle, mida ei osanud iseenda jaoks sõnadesse pannagi.

Playa del Carmen on sisuliselt nagu mini-Cancun, erilist vahet pole. Cancunis ainult suurem randade ja meelelahutuste valik, kohalikud väga sõbralikud. Isegi öösel tuldi äraeksinud turistidele lahkelt abi pakkuma. Käsitööturul hea valik, eriti nahkesemeid ja hilbukraami. Kui oskad veidi hispaania keelt, saab ka hindu alla kaubelda. Samas Tulumis ostad samasuguse võrkkiige või laheda nahast käekoti vähemalt kolmandiku võrra odavamalt. See pole muidugi ainus põhjus, miks Tulumis pikemalt peatuda. Varemed tuleks kindlasti üle vaadata- vapustavad vaated Kariibi merele. Tulumi kuulsad rannad valmistasid küll pisikese pettumuse, koos oma ülehinnatud cabanadega. Aga kui varemete piirkonnas veidi ringi kolada, leiab enne cabanade tsooni algust tõeliselt paradiisliku, peaaegu privaatse ranna. Ja iseenesest on Tulum mõnus linnake, kus nn ameerika tavaturisti kohtab harvem. Rohkem selline kirju seltskond. Randaminekuks on mõistlik rentida jalgratas või peatada peatänava ääres colectivo, meie mõistes marsruuttakso. Tulumist varemete juurde näiteks pilet ainult 40 peesot. Kui uuesti läheks, jätaks Playa del Carmeni kindlasti vahele. Hängiks Tulumis nii kaua kui saab ja Isla Mujerese jaoks jätaks vähemalt 2-3 päeva. Playa del Norte on ülimõnus rand ja seal muudki teha kui rannas lesida. Isla Mujereselt peaks saama ka Contoy saarele. Ise kahjuks sinna ei jõudnud, aga Contoy kohta natuke infot siin: http://www.islacontoy.org/aboutus.htm

Cozumel tasub ka külastamist, eriti kui sukeldumis-snorgeldamishuviline oled. Mõnes kohas suured kalaparved kohe ranna ääres, nii et huvitav ujumiskogemus. Mõttekas on rentida roller või auto, kuna ühistransport praktiliselt puudub. Randu leidub seal igale maitsele, nii kõigi teenuste ja mugavustega kui päris metsikuid. Isla Mujeres oli siiski minu südamele armsam :)

Kas just piitsutamine huvi pakub, aga uued kogemused ja väljakutsed küll :) Puhkuse pikkus hetkel limiteerimata, sellega pole muret. Rongi ja jahi kõikumist loomulikult ei saa võrrelda. Küsimus pigem kohanemisvõimes...

Küsisin ja sain natuke infot inimeselt, kes ise seal sadamas jahiga pesitsenud:

"Geograafiliselt asub Galletas nii toredas kohas, et kui ookeanil puhub tavapärane kirdepassaat ja veerevad suured lained, on ses sadamas vaikne tuuleke ja sile vesi. Probleem on vahel harva lõuna poolt tulevad lained, mis jõuavad sadamasse ja panevad siis jahid tugevalt loksuma. Pidi juhtuma umbes kord aastas."

Nii et pole ka maarottidel mõtet väriseda;)

Väga inspireerivad soovitused, metsis. Aitäh! Ainult paar korda olen jahiga sõitnud. Esimene kord idüll Vahemerel ja teisel korral eriti õel jäine tuul ja ligi 20 tundi merehaigust Soome lahel. Ühe öö sain sadamas seisvas jahil magada. Meeldis :) Vahel kohe on vajadus end proovile panna, isegi kui peab ebamugavustsooni sisenema. Bellatrixi kaptenil vist ka oli kui aastaks ookeanidele loksuma läks. Nagu omamoodi palverännak merel.

Kunagi sai Interrail'iga kuu aja jooksul pool Euroopat läbi rännatud. Magasin rongides, enamasti kõvadel istmetel. Kupees pikutamise eest oleks tulnud kõvasti juurde maksta. Dušši alla nii tihti ei saanud kui kodus. Aga vabadusetunne oli ja suur avastamisrõõm. Kõikumise ja häältega harjus ära, igal hommikul uues linnas ärkamisega samuti. Jahi peal peaks ju ka lõpuks kodunema. Loodan!

Ikka kirjutan, kuidas läks.....või ei läinud. Naerda saab kindlapeale, äkki nutta isegi. Emotsioonid garanteeritud;p

Tänud kõigile nõuannete ja arvamusavalduste eest! Hetkel pole veel lõplikult otsustanud oktoobri suhtes, aga mingil ajahetkel proovin kindlasti jahielu ära ja jagan siis ka muljeid. Mis teha kui mõnd maarotti kohe tõmbab see "ekstreemne, askeetlik ja kõikuv keskkond". Empuriabrava, ei tea küll, mis laadi jahti silmas pead, aga lõkkeõhtute suhtes jagan Sinu arvamust.;) Jahi peal oleks muidugi pisut tülikas lõket teha...

Roman1989, huvitav, mis siis Las Galletas'e rannas nii ebameeldivat oli? Erinevatest allikatest saadud info põhjal on jäänud mulje, et kena vaikne kohake, kus just põhiliselt kohalikud rannatamas käivad ning vesi ka ilus ja puhas.

Omanik pakkus välja kokkuleppehinna- 300.- kahele inimesele kuu aja eest jahi pardal. Kommunaalid ilmselt ei lisandu... Tualett on olemas. Voolu kohta veel ei uurinud. Päikesepaneelid paistsid igatahes pildi pealt:) Rand peaks sealsamas olema ja rannas on duššid ning jahtklubis tõenäoliselt ka. Aga jah, polnudki plaanis mugavusi otsima minna. Pigem vaheldust:)

Aitäh info eest, Empuriabrava! Mõtlen selle pakkumise peale;) Mugavustega matkabussiga ringi liikuda oleks vist päris...mugav. Igal juhul peale väikest kalkuleerimist ja läbirääkimist sai selgeks, et elu jahi peal tuleb tunduvalt soodsam kui lebotamine mingis 400-euroses korteris, kus tõenäoliselt lisanduvad hinnale ka kommunaalid. Ja põnevusefaktor on hindamatu väärtusega:)

Plaanisin tegelikult alles oktoobris minna ja sel ajal Tenerife ikka soojem ja mõnusam ilmselt, olgu siis jahi peal või maa peal. Portugal kõlab ka hästi, aga kas seal liiga kuum pole augustis? Ja kui pikalt sul puhkus kestab, Empuriabrava?

Aitäh vastajatele! Kipper.ee blogi on äge:) Sain jahiomaniku käest teada, et pikemal rentimisel kehtivad kokkuleppehinnad, seega kuu aega tuleks ikka odavam kui korter. Jahi peal elamise kogemus pakub vast rohkem elamusi ka kui lihtsalt soojal maal korteri üürimine. Empuriabrava, kas asud Tenerifel? Nime järgi võiks arvata, et pigem Kataloonias;) Ja mis hinnaklassi Sinu pakkumine jääb?

2013.a. suvel ja sügisel sai tehtud väike 5-kuune tiir Euroopas, vanast rootsi kiirabiautost ümberehitatud MB Sprinteriga. Plussid: piisavalt ruumi eluks vajaliku kraami jaoks ja kahele inimesele magamiseks, normaalne kööginurk gaasipliidi, kraanikausi ja külmkapiga. Olemas ka gaasiahi, mida küll harva vaja läks. Rohkem tuli südasuviste kuumalainete ajal palavusega võidelda. Ilma ventilaatoriteta öösel pea kohal oleks raskeks läinud... Miinused: suur kütusekulu, kuigi enamus aega sai gaasiga sõidetud. Mägiteedel jäi ilma turbota mootor nii jõuetuks, et pidevalt oli tahtmine jalaga hoogu juurde anda....kohati kuumenes üle jms. jamad. Remonditöökodade külastused kahandasid eelarvet tublisti. Aga puksiiriga veeti ära ainult üks kord, Firenzes, kus olin sunnitud kiirtee väravasse suunduvat mitmerealist tihedat liiklust kätega vehkides ümber suunama. Kuna meie tubli Sprinter oli lihtsalt otsustanud mitte paigast liikuda- ühe üsna tühise vea tõttu nagu hiljem töökojas selgus. Meeldejääv pooltund sellegipoolest:p Kaubiku kõrgus 2.58 oli väga mugav seismiseks ja söögitegemiseks. Parklatesse sissesõit paljudes riikides aga kuni 2,1 või 2,25 m kõrgustele autodele, nii et enamasti toimus alati meeleheitlik parkimiskoha otsimine täispargitud kitsastel tänavatel. Dušši ega tualetti polnud, kuigi alguses planeerisime auto tagumiste uste vahele midagi välidušši-laadset tekitada. Paljudes kiirteeparklates on pesemisvõimalus õnneks olemas, näiteks Itaalias igal pool tasuta korralikud dušširuumid. Väiksemat pesu sai autos pesta ja kusagile kahe palmi vahele pesunöör üles tõmmata. Umbes viis korda nende kuude jooksul ööbisime kämpingutes kui tuli tahtmine veidi luksust nautida. Ülejäänud ööd sai metsikult pargitud suvalistes kiirteeparklates, mererannas, mägedes või lihtsalt linnatänaval. Kõige komplitseeritum on automatkaja elu Šveitsis, kus kohusetundlikud politseinikud ei pea paljuks keset ööd prožektorid autoakendesse suunata ja põhjalikku passikontrolli teostada...Horvaatias aga on väljaspool kämpinguid üldse ööbimine keelatud. Kui uuesti hakkaks matkaautot ehitama, valiks ilmselt madalama ja võimsama mootoriga masina ja püsikiirusehoidja paneks peale. Aga külmkapist ei loobuks, kraanikausist ka ilmselt mitte. Ilma konditsioneeri ja ventilaatoriteta oleks ilmselt väga piinarikas. Ja päikesepaneelid katusel osutusid täitsa tõhusateks.

See jutt siis Euroopa kohta. Vaadates kaugemale ja lähtudes hr. Tarmo Tammingu Aafrika-sõidu kogemusest, tundub nelikveoline maastur igati mõistlik valik. Miks mitte ka selline ratastel kindlus. Kui juba fantaseerimiseks läks... https://www.flickr.com/photos/massimofoti/9756096866/in/pool-600529@N23-50450677@N05

2013 detsember-2014 jaanuar- kaks kuud Mehhikos- Mexico City, Merida, Chichen Itza, Cancun, Cozumel, Akumal, Tulum ja veel mõned väiksemad kohad. 2014 veebruar- kuu aega Belize's Kesk-Ameerikas, keset Kariibi merd asuval väiksel korallisaarel Caye Caulker. Kuna tegelikult sai 8 kuud järjest rännatud, siis hetkel reisipuhkus ja kodumaised talvenaudingud. Aga kevadel kindlasti paariks nädalaks armastuse saarele Ibizale matkama ja loodusega ühinema! Septembris tahaks väikse ringreisi Kreeka saartel teha. Pikemas perspektiivis ahvatleb Sri Lanka ja kindlasti Indoneesia...

Ju siis meil vedas lihtsalt või polnud detsembrist märtsini sääskede hooaeg. Tulumis ja selle ümbruses kolme nädala jooksul putukatõrjet igatahes ei vajanud. Meie hostelis polnud basseini, ehk selles asi. Meeldiva üllatusena ei kogenud sääserünnakuid ka Cobas maiade varemeid külastades, kuigi need üsna paksu metsa sees ja rannikust eemal. Akumalis nägime paari õnnetut turisti, kel jalad üleni punaste kupladega kaetud. Aga need olid hoopis Belize'i salakavalate liivakärbeste poolt tekitatud nagu selgus. Umbes selline vaatepilt: http://sandfleas.org/wp-content/uploads/2011/05/sand-fly-bites.jpg Belize's oli ühel Kanada vanaproual hea nipp nende tillukeste õelate putukatega võitlemiseks: määris end üleni paksult beebiõliga kokku ja nahale maandunud liivakärbsed n.-ö. uppusid õlikihi sisse ära.

Ei näinud mitme kuu jooksul sääsepoegagi. Muid putukaid peale sipelgate ka näha polnud. Rannikupiirkonnas ilmselt putukaprobleemi polegi, aga isegi sisemaa linnades ja paaril džungliretkel ei läinud sääsetõrjet vaja. Näiteks osades Mehhiko piirkondades malaariaoht täiesti eksisteerib, aga Yucatan vist sääskede arust juba liiga tsiviliseeritud paik. Mingi ülevaate saab siit kaardilt: http://cdc-malaria.ncsa.uiuc.edu/ Kui paned kohanime otsingusse selle kaardi kõrval, saad täpsemat infot.

Rändasin selle aasta alguses mõned kuud sealkandis, täpsemalt Mehhikos ja Belizes. Kuna enamuse ajast veetsin Kariibi mere ääres ja saartel, tegin arsti soovitusel vaktsineerimise ainult A-hepatiidi vastu. Kui kuhugi džungliküladesse pole plaanis minna, peaks sellest piisama. Vaktsineerimissoovitused kõikide riikide kohta: http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/reisimine-ja-tervis/soovitused.html

Ka pilte või blogi pole kuskil üleval?:) Ja kuidas seal turvalisusega? Kas kartma peaks madusid, putukaid, kõhuhädasid või hoopis kohalike võimalikku agressiivsust? Millist toitu peaks proovima ja mida vältima? Kas tekkis tunne, et tahaks sinna pikemaks ajaks pesitsema jääda? Kuna sihtkoht nii eksootiline, siis igasugune värske info on teretulnud.