syrtsu, vaata oma maasturi või linnamaasturi (jeepi, nagu kirjutasid) nn suverehvide kirjasid rehvi peal. Suure tõenäosusega on seal tähis M+S. Vaheta naastrehvid nende vastu ja sõida probleemideta nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Kui on väiksemad teed, millel ees lumekettide märk, pane (lume korral) ketid või ole ettevaatlik. Ise aastaid praktiseerinud.

Hakkasin ka selle kirjavahetuse peale oma väljavõtet EMT-s vaatama... Olin teinud laeval ainult vastuvõetud kõnesid. Küsimise peale sain EMT infotelefonilt teada, et vastuvõetud kõne minut maksab 80 kr. (mitte 40...). Väljahelistatava kõne hinda ei taibanud pärida. Laeva väljumisel pidi alati mögafonist teatatama, et laeval on selline võrk!? Seega ETTEVAATUST Viking Linega!

Kui sõita lubatud kiirusega sõiduautoga ja vältida Riia ringteed tipptunnil, siis ca 9,5 h ots Suwalkini. Seega käib edasi-tagasi ka ühe pika päevaga :)

Neue Donaus ei ole nummerdatud telkimiskohad ja seega ilmselt sinna lihtsalt ei bookita. S.t. lähed kohale, maksad ja paned oma telgi sobiva vaba lapikese peale. Vähemalt mõni aasta tagasi oli nii...

Käisime suvel nii, et läksime Valenciast ja tagasi Barcelonasse. Mõlemast linnast sõidavad samad laevafirmad. Meie valisime Balearia. Üldine loogika, et suured (aeglased) laevad lähevad öösel ja tulevad päeval, kiirlaevad aga lähevad õhtul ja tulevad hommikul. Hind tuli ca 400 EUR-i 2 inimest + auto ilma kajutita edasi-tagasi. Seega hinnad on päris krõbedad...

Tegin ka selle ringi jaanuaris - veebruaris läbi ja püüan siis nüüd vastata...

1. 15 päeva on vähe. S.t. te peate paratamatult millestki heast loobuma paraku :(.
2. Kõige raskemad piirkonnad: a) Kaokoland kui lahkuda peateelt ehk Palmwag - Opuwo - Epupa teelt. b) Maun - Savuti - Kasane c) Central Kalahari
3. Kuigi ise alustasin Namiibiast, võib isegi vastupidine variant etem olla. S.t. peale Botswanat tundub Etosha veidi mõtetu kohana ja midagi ei juhtu, kui seal aega ei kuluta.
4. Piiriületused Namiibia - Botswana ja vastupidi väga ok. Zambia piiril vajate veidi talupojamõistust "heade" ja "halbade" eristamiseks. Kulud Zambia piiri ületamisel haiglaselt suured. Tegelikult oleks olnud odavam ja turvalisem võtta Botswanast ühepäevane joa reis ja auto sinna jätta.
5. Namiibia saatkond väljastab niipalju ühekordseid viisasid kui soovite. Te ei vaja kahekordset viisat...:)
6. Km saate ikka kaardilt kõige paremini kokku. Tegelikult on veel kõige etemad Tracks 4 Africa GPS kaardid. http://www.tracks4africa.com/ Off road ehk siis kaardile märgitud võiksematel teedel pole mõistlik planeerida üle 150 km päevas. Kohati ka mitte üle 100 km 10 h kohta. Asfaldil ja kruusal mitte üle 500 km. Arvestada tuleb, et kõik väiksemad teed kaartidel on "off road".
7. Kõik nimetatud on suht turvalised maad. Turvariskiks Botswanas ja Namiibias ei ole mitte inimene vaid inimeste vähesus!!! Tuleb arvestada (eelkõige Botswanas), et kaardile märgitud tee ei pruugi olla alati läbitav. Alati peab olema plaan B, kui planeeritava tee viimasel 50 km ilmneb tõrge, siis kas jatkub kütust tagasiteekonnaks "low 4x4" rezhiimis jne. Kas on piisavalt vett kaasas et vajadusel paar päeva põõsastes veeta ning ka teel teid peatavad politseinikud saaksid kõhu täis juua...), ? Kas on kaasas vajalikud vahendid ja puud lõkke tarvis, et loomi peletada kui auto "sisse" istutate? Mina käisin üksinda, teie lähete kahekesti... Mõtelge kainelt, hoidke silmad lahti ja te tulete tagasi oluliselt õnnelikumatena, kui sinna minnes olite :)))

Käisin suht samal ajal suht sama ringi + vist natuke rohkem Botswanat. See "suht samal ajal" päädis muide sellega, et eelpool kirjeldet nelik ületas Botswana - Namiibia piiri 5 (!!!) min. minu ees. Ametnik veel küsis, et kas ma olen koos selle nelikuga... See hooaja teema on natukene valus jah! Ikka päris palju tuli plaane ümber teha ja püüda mitte liigseid riske võtta üksinda kusagile põhjatusse mutta või pan-i ennast istutada. Mul muide on siiamaani arusaamatu, miks ka meie reisibürood just vihmaperioodil ilusate lubadustega inimesi sinnakanti meelitavad... Aga ka vihmaperioodi kogemus on ju huvitav! Maapealse telgiga nägin vist kogu reisi jooksul paari friiki, aga no ei soovita! Pealegi andis minu autorentija mulle katusetelgi puhta ilma rahata! Kunagi ehk suudan ka pildid õra puhastada ja ülesse panna...

Õige valik teil Korsikale minna! Käisin seal paar aastat tagasi oma autoga. Kohapeal ca nädal. Saar on ilus, eriti põhja ja loodeosa. Samuti väärib käimist läänesektor ja lõunatipp. Inglise keelega saab ilusti hakkama. Elasime kämpingutes mis euroopalikult heas korras ning vabade kohtade leidmisega probleeme polnud. Hotellide kohta ei oska öelda. Arvestama peab sellega, et sõitmine väiksematel teedel võtab ettearvamatult palju aega (oluliselt rohkem kui näit. Alpide mägiteedel) ja pimeda peale jäämine on suhteliselt ebamugav (palju sigu (!) teel ja teed kohati halvas seisukorras). Kolme nädalaga jõuaks tegelikult rahulikult ka lisaks Korsikale Sardiiniale ringi peale teha.

Alati ei ole nii, et kui mul on BMW, siis teised autod ei olegi autod... Vaade avaneb joale siiki mõlemalt poolt (kui kaarti natuke lähemalt vaatad, saad sellest ka ise aru). Kummalt poolt vaade ilusam on jääb igaühe enda otsustada. Sellel teemal on palju vaidlusi ja arutelusid nii netis kui ka näit. LP-s. Pealegi kõige parem on juga imetleda õhust :). Jutu mõte oli, et Zambia viisa saab piirilt ca 30 sekundiga ja ei pea passi Stockholmi vahet veeretama. Pealegi ei saa Namiibiast ilma Zambiat või Botswanat külastamata autoga Zimbabwesse. Turvalisus Vic Fallsis on kindlasti ok. Küsimus oli, kas LAV-st Vic Fallsi otse Zimbabwe kaudu sõita (Botswanat vältides) on kõige mõistlikum tegevus.

Tulin sealt just 2 nädala eest. Rendiautoga saad piirkonnas piire ületada küll kui rendifirmalt võetud luba vastavate riikide nimedega. Victoria joale saad Namiibiast Zambia kaudu, aga see tähendab päris pikka tühisõitu igavas Caprivi piirkonnas. Samas on autoga Zambia piiri ületamine ebaloomulikult kulukas (ca 2000 EEK-i saastemaksule, kindlustusele, teemaksule) + 50 USD viisa inimese kohta (viisalõivud tõusid al 26.01.08 ja enam pole ka ühepäevaviisasid 10 USD). Zimbabwes aga ei soovitata (kui just ei soovi erilist turvariski võtta)mujal ringi liikuda kui Vic Fallsi piirkonnas s.t. Kasanest Botswanas Vic Fallsi ja tagasi. Seega kui Botswanat plaanis pole, siis on kõige lihtsam, kiirem, mugavam ja teatud juhtudel ka odavam teha päevatrip Windhoekist või LAV-st lennukiga. Ise läksin Botswanast Zambiasse ja sama teed ka tagasi, sest ei suutnud hankida kusagilt pädevat infot Zimbabwe viisa saamise võimaluste kohta, et sealtkaudu tagasi tulla.

See on selline üli-väga-lahe koht tõesti. Mõnes mõttes tõmbab sinna tagasi, aga teisalt on maailmas ju nii palju veel käimata vahvaid paiku. Käisin päris üksi, jah. Selle reisikirjaga ma aga liiga lubaja ei oleks :(. Kui kunagi jõuaks kõikide reiside pildidki ülesse riputada... Aga "ära kunagi ütle kunagi...".

Myanmaris olin kohapeal 18 päeva. Marsruut koos sihtkohtadevahelise transpordiga: Yangon - (lennuk)Bagan - (laev)Mandalay - (laev)Mingun, (takso)Amarapura, Sagaing, Inwa - ("shared taxi")Pyin U Lwin - ("shared taxi")Kalaw - (kand ja varvas 3 päeva)Inle - (marsa + rong)Kalaw - ("shared taxi")Pindaya - (buss)Bago - ("shared taxi")Golden Rock - (buss)Yangon. Suht pingeline ajakava, aga midagi üle mõistuse kah polnud. Oleks tahtnud veel mõnda kohta jõuda (Mrauk U, Hsipaw...), aga need oleksid juba oluliselt pikemat reisi tähendanud.