Mina tegin oma esimese nn solo female reisi vist 16-aastaselt millenniumivahetuse paiku, kui sõitsin bussiga Saksamaale kirjasõbrale külla. Pärast keskkooli veetsin mitu aastat välismaal, kusjuures 1,5 kuud sellest olin seljakotirändur Lõuna-Ameerikas. Ikka üksi.
Hiljem on väga-väga palju üksi reisitud. Eks põhjuseid ole mitu. Pole reisikaaslast võtta, aga reisikihk on suur. Ei viitsi kellegagi plaane ühildada, sest mõni tahab ainult rannas lebada, teine ainult matkata, muuseume väisata vms, mulle meeldib aga vaheldus. Hiljem, juba emaks saades, on üksinda reisid olnud tänuväärt võimalus astuda välja argipäevast, kus peab hoolitsema eelkõige teiste heaolu eest. Viimastel üksinda tehtud reisidel olengi nautinud seda, et kui tahan, torman muuseumist muuseumisse, aga kui tahan, tõmban lõunast programmile joone alla, ostan head-paremat hotellituppa kaasa ning vaatan seriaale vms.
Ohtlikke olukordi on aeg-ajalt ikka ette tulnud, aga mitte ainult üksinda reisides. Kõige ebameeldivam seik juhtus kunagi Indias, millest ei päästnud ka meessoost saatja olemasolu. Üldiselt, kui käituda mõistlikult - käia väljas eelkõige valgel ajal ja hoiduda teada-tuntud ohtlikest piirkondadest, peaks kõik hästi minema.
Aastal 2006 sõitsin Mosambiigi siselennul nende kohaliku lennufirmaga. Üks sealne tuttav ütles mulle reisiplaanist kuuldes, et tal on seal lennufirmas üks sõber piloot, äkki on samal lennul tööl ja saan minna kokpitti tere ütlema. Andis mulle suvalise rebitud paberilipiku peal väikse teate piloodist sõbrale, mida lennukis stjuuardessile näitasin. Ei tundunud kuidagi loogiline, et selline lähenemine võiks läbi minna. Aga läks! Sõber-piloot oligi tööpostil ja kutsus mind koos sõbrannaga kokpitti lisakohtadele istuma. Kuna reis oli vahemaandumisega, saime näha hingematvaid vaateid kahel maandumisel ja ühel õhkutõusul, kusjuures vahepeal jõudis päike juba looja minna. Meile serveeriti ka äriklassi (siiski üsna tagasihoidlikke) snäkke ja koheldi üldse äärmiselt esmaklassiliselt. Kõige lahedam asi oli aga see, et saime kaaslasega kordamööda öelda mikrofoni sisse: "Cabin crew, please be seated for take off/landing!" - loomulikult siis, kui see oligi ette nähtud. Osa meie reisiseltskonda istus lennukis meist eraldi ega näinud seda, kuidas kokpitti läksime. Suur oli nende üllatus, kui sellest hiljem rääkisime ja suur meie pettumus, et nad polnudki meie hääli läbi kõlarisüsteemi ära tundnud. :)
Kogemus Phuketi lennujaamast jaanuaris 2017. Saabumine oli suhteliselt valutu ja peaks kindlasti tunni sisse mahtuma, kuid Taist lahkudes läks tunduvalt rohkem aega kõigega kui oleks arvanud, arvestades lennujaama suurust. Esiteks oli turvakontroll juba enne lennujaamahoonesse sisenemist, teiseks oli lennujaamasisene turvakontroll täiesti umbes ja lõpuks jõudsimegi lennule tänu sellele, et Finnairi esindajad käisid oma puuduvaid reisijaid sealt järjekorrast ära korjamas. Soovitan Phuketist lahkudes jõuda lennujaama vähemalt 1,5 või isegi 2 tundi varem, siis jõuab ka viimased kohalikud rahad ära kulutada, mitte ei pea neid tagasi koju tooma. :)
Soovitan sellest "heategevusorganisatsioonist" laia kaarega ringi käia ning oma raha eest abivajajate juurde sõita. Säästate aega, raha ja energiat. (Ise tegin selle programmi läbi mõned aastad tagasi, seega tean, millest räägin.)
Lisainfo: http://tvindalert.com/
Soovitan uurida organisatsiooni tausta, nt siit: http://tvindalert.com/
Ei taha siin kellegi tegevust šantažeerida, kuid tegin ise selle programmi aastaid tagasi läbi ja arvan, et vabatahtlikuks võiks minna mõne teise organisatsiooni abiga.
Berliinis korteri üürimiseks vajalikud dokumendid
Suundun pooleks aastaks Berliini elama ja õppima ning kavatsen selleks ajaks üürida toa või väikese korteri. Kas üürilepingu saamiseks on vaja mingeid erilisi dokumente, mis peaksid tõestama minu maksujõulisust vms? Mõnede korterikuulutuste juures mainitakse Wohnberechtigungsschein'i. Uurisin veidi netist, aga sajaprotsendiliselt selle olemusest aru ei saanud.
Äkki mõni pikemalt Berliinis viibinu/viibija oskab ja viitsib lühidalt vastata, kas ja milliseid dokumente oleks kasulik/vajalik omada? Oleksin väga tänulik.
Kairo lennujaamast buss Alexandriasse
Leidsin Kairo rahvusvahelise lennujaama kodulehelt info, et otse lennujaamast on võimalik Western Delta bussidega saada Alexandriasse. Kas keegi on hiljuti seda võimalust kasutanud, kuidas bussid olid ja kaua reis kestis? Kust sai pileteid osta, kas otse bussist või mingist putkast? Küsin, sest maandun Kairos kell kolm öösel ja juba kella neljast alates peaksid leitud info kohaselt hakkama bussid sõitma tunniajase vahega, seega oleks otsebuss üksinda reisivale naisterahvale mugavaim variant (ei peaks rongijaama sõitma pimedas jne). Kahtlen ainult info tõepärasuses ja uudsuses.
Tänud kõigile, kes vaevuvad vastama!