Viimased kommentaarid

Tere. 9-12 mai viibisin ühel Kanalisaartest nimega Jersey.

Üldinfo: Jersey on UK krooni sõltlaskond aga mitte UK osa ja majandab põhimõtteliselt omaette. Ei kuulu EU-sse. Pealinnaks Saint Helier, Jerseyl elanikke 105000, pindala 118 km2  (Vormsil´on pindala 93 km2 ja elanikke 400 !!!) ehk siis inimesi on palju ja maad on vähe. Asukohaks Inglise kanali lõunaosa, Prantsuse rannik on 22km ja Suurbritannia  160 km kaugusel. Keelteks inglise (de facto) ja jerriais (de jure), mis on prantsuse dialekt aga mida igapäevaselt tänapäeval räägib ca 1000 inimest. Rahaühikuteks on inglise nael ja Jersey nael. Rahvastikust 46% jerseylasi, 32% britte, peale seda läks asi kirjuks ära, mida oli ringi liikudes ka selgesti näha. Pemised sissetuleku allikad on pangandus (off-shore ja maksuparadiis) ja turism. Turiste saab suviti meelitada Jerseyl olevate ilusate helesinise vee randadega. Kui midagi mõõta annab siis seda mõõdetakse ja mida sa ikka mõõdad kui seda palju kellelgi palgapäeval arvele laekub. UK nominaalne aastane keskmine sissetulek inimese kohta  on 40 000 EUR siis Jerseyl on 53 000 EUR, Eestil 21 000 EUR. Kui rääkida seda Eesti 5 rikkama....juttu siis meil mõni aasta läheb veel aega :D
Väga palju oli tunda prantsuse mõjutust. Enamus tänavanimed olid prantsuse keelsed, Arhitektuuriliselt olid majad ka pigem sellised, mida ma Cherbourgi (FR) külastades olen näinud, kui UK maad. Tuntumaid UK toidupoe kette ma ei näinudki nagu Tesco, Asda jne vaid minu jaoks tundmatud nimed, kuigi poe sisu oli sama, mis UK-s. Tüüpilisi UK pubisid seal eriti silma ei hakanudki või noh ühte ma ainult nägingi, enamjaolt olid sellised prantsuse kohviku tüüpi puhvetid. NB napsusõbrad, kehvad uudised. Pubid on avatud ainult kella 23-ni ja ööklubid 2-ni, nii et varakult iga roju oma koju. Aga see ei tähenda, et seal inimesed ei kohaneks karmide reeglitega, kui reedel kell 21 õhtusööki lõpetades pealinnas tänavale sai astutud siis oli näha, et inimesed olid arvestanud sellega ja alustanud mürkide manustamisega natukene varem kui eestlane harjunud on või siis tegid nad seda kiiremini. Kokkuvõtvalt kas sa keelad, piirad, pood või lased, seda alkoholi teemat,  kes tahab laupäeva hommikuks pohmelli, see selle ka saab. Õlle hind pubis oli  4 naela
(UK üldiselt 3 naela). 
Liiklus: Liiklus nagu ikka UK le sarnaselt valel pool. Saarel on suurim lubatud kiirus 40 MPH (70 KMH) ja seal oleks raske seda ületada ka. Teed on väga kitsad ja käänulised, ainuke 4 realine on pealinnas umbes 3 km lõik mere ääres, mis natukene meenutab meie Pirita teed. Ülejäänud on kitsad või väga kitsad teed. Eks see võimendas ka seda kitsuse tunnet, kui me oleme harjunud, et peale äärekivi tuleb mururiba või midagi sarnast siis seal oli selle asemel koheselt kivimüür või sein. 4 päeva jooksul olin mina enamjaolt roolis (veini istandusest, kuni okupatsiooni muuseumini olin sunnitud puhkama jalga ja laskma maksal tööd teha) ja selle aja jooksul ma 5-dat käiku kordagi sisse ei pannud. Väga palju oli liikumas näha kriimustuste ja mölkidega autosid. Tulenevalt sellest oli lennujaamas autorendifirma Herzi leti seinal ekstra hinnakiri välja toodud, palju küljepeegel, pamper, uksed jne kahjustuste korral maksma lähevad. Hindu kahjuks ei mäleta. Autonumbri selles osas, kus tavaliselt on riigi tunnus (EST, GB, JRS jne) oli kõigi rendifirmade autodel suur H. Mida see täht tähendas ei tea aga samas geniaalne, et kohalikel oleks aru saada, kas on oodata imelikke manöövreid turistide poolt, kes kohalike teedega pole harjunud või ei.
Reis ise: Märtsis sai ostetud Easyjetiga lennupiletid Glasgowst Jersysse edasi-tagasi (93 Euri nägu). Esimest korda sõitsin odavlennufirmaga ja minu arust alla 4h tunniseks lennuks käib küll. Peale maandumist võtsime oma eelnevalt broneeritud rendiauto (3 ööpäeva ca 90 EUR) ja sõitsime pealinna hotelli check-in tegema. Hotelliks oli Talana hotel (3 ööd ca 120 EUR per face) 2 tärni aga tundus küll väga vähe sellise hotelli kohta, hommikusööki ei olnud sees aga all oli restoran/baar olemas. Kuna kõht oli tühi siis käisime poest läbi ja närisime võikusid mere ääres Ebatervislikud kalorid tarbitud alustasime oma esimese turistikaga, milleks oli väljast eemalt vaadatuna väga kaunis Mont Orgueil Castle (pilet 12,95£. Loss asub mere ääres kalju nukil, mille ehitamist alustati 1204 a. Ronimist ja kitsaid käike seal jagus ning kõige meeldivamaks paigaks oli katus, kust siis sai näha Prantsusmaad. Peale lossi külastust läksime väga ilusasse väikesesse randa nimega Beauport Beach. Vesi oli 12 kraadi aga nii ilusa sinise veega rannas ma ei saanud muud moodi kui ikka pidin ennast sisse kastma. Kahjuks jäi kastmine lühikeseks, sest jah... külm oli. Peale ujumist liikusime hotelli värskendama endid ja läksime linna söögikohta otsima. Leidsime mingi pubi, kus valdavalt oli 50+ seltskond ja tellisime Aasia päritoluga teenindajalt söögid/joogid.
Reedel sõitsime ühe reisikaaslase lapseõlve unistuste loomaaeda, mida tuntakse nime alla Durelli loomapark (pilet 16.50£. Omapäraseks teeb see selle loomaaia see, et põhirõhk on orangutanidel ja gorilladel ning neid ei hoita puuris vaid neile on ehitatud suured ilma katuseta alad, koos igasuguste ronimispuude, tiikide jne. Paraku hakkas loomaaias olles sadama, mõneti kehv ja samas mõneti ka hea, kuna siis rahvast läks vähemaks ja meid see vihm väga ei heidutanud ning oligi lihtsam seal liikuda. Meelde jäi seal ka nahkhiirte maja oma kohutavalt vänge kohalike virtsa haisuga aga õnneks mingilt maalt harjusid sellega ära. Järgnevaks plaanisime veinimõisa külastust aga napilt jõudsime 5 min hiljem kui algas viimane selle päeva ekskursioon. Tegime plaanid ringi ja sõitsime rannikule Plemont baysse, kus rannale minnes saab minna koobastesse. Mina ei ole enda elus nii suurt koopa suud ennem näinud, kui sügav see oli ei oska öelda, infosilti ei näinud, ise ei julgenud uurima ka minna ning googeldada hiljem ka ei viitsinud. Aga koobast külastades tuleks ennem selgeks teha, millal on mõõna aeg, sest muidu sa kuivalt sinna minna ei saa. Tolleks päevaks olid turistikad külastatud, läksime hotelli, õhtust sööma ja tuttu.
Laupäeval läksime esimese asjana kohe veinimõisa, et mitte ekskursiooni maha magada. Jõudsime kohale liiga vara ja saime aega veel parajaks teha ning külastasime rannikul Devils hole nimelist kohta. Kujutab endast sügavat lõhet, mida on siis turistidele ehitatud vaateplatvormilt vaadata. Peale seda läksime veinimõisa La Mare Wine Estate tour & tasteing(10,5£). Meil kõigil oli see esmakordne veinimõisa külastus. Giid oli väga hea, veinide üle ka kurta ei saanud. Lisaks veinile tootsid nad ka siidrit, õlut, maiustusi nagu šhokolaad ja fudge (koorekomm on vist meie mõistes õige sõna). Põhimõtteliselt kui tahad söödavat Jerseyt koju viia siis ongi nende tooted need, mida võtta. Kui oled käsipagasi reisija siis lennujaama poest saab ka nende toodetud vedelikke soetada. Igatahes oli veinikas minu Jersey highlight.
Peale seda külastasime Jersey War Tunnels muuseumi (pilet 15 £. Tegemist oli natside poolt mäe sisse ehitatud tunnelite rägastikuga, mille algne eesmärk oli olla Saksa sõjaväele staabiks aga hiljem ehitati ümber laatsaretiks. Hetkel kujutab ta muuseumi, mis räägib siis saksa okupatsioonist. Kanalisaared olid ainukesed nn UK osad, mis II MS ajal sattusid sakslaste kätte. Jerseylaste ajalugu pole just väga verine ja nende staatus on enamvähem 13 saj. muutumatuna olnud ehk siis pm iseseisvad. Selle pärast nad nii traumeeritud sellest okupatsioonist ongi, kuigi sõjategevust nende pinnal ei toimunud. Ainukene ohvritega lõppenud intsident juhtus vahetult enne sakslaste maabumist, kui Luftwaffe ekslikult arvas nägevat pealinnas sõjaväemasinaid kolonnis aga tegelikult olid need kartuli koormatega masinad. Tolles õnnetuses hukkus ca 15 inimest, mis on muidugi tragöödia aga vaadates II MS mastaapi kaduvväike. Vabastati Jersey alles siis kui Saksamaa kapituleerus, sest strateegiliselt ei leidnud liitlased mingit mõtet rünnata hästi kaitstut saart, millel polnud strateegilist vajadust. Samas vedas ka nendel sakslastel, kes oma teenistuse Jerseyl veetsid võrreldes oma idarinde kamraadidega. Peale muuseumi sõitsime lihtsalt mööda rannikut ringi ja tegime tripadvisori poolt soovitatud paikades väikeseid peatuseid. Lõpetasime oma päeva taas hiinlastele kuuluvas pubis. 
Pühapäeval tahtsimeLa Gourbiere kaljusaarel asuvat majakat külastada aga sinna pääseb ka ainult siis kui on mõõna aeg. Me jõudsime sinna siis kui tee sinna hakkas juba veega kattuma ja saime vaadet ainult eemalt jälgida. Teel sinna nägime pealinnas  kirbuka laata ja tahtsime sealt läbi astuda. Polnud paraku päeris see, mida meie ootasime, kuna inimesed müüsid enda eluks mitte vajalikku pudi-padi auto kapottidelt. Siis oli aeg siirduda lennujaama ja teha vastavad turistile omased shopingud lennujaama poest. Mina jäin Jersey külastusega rahule. Kes pikemalt viibivad UK-s või külastavad Prantsusmaa põhjaosa, siis astuga ikka läbi või siis naaber nn vabariiki Guernsneyt.