Kujutame ette, et tellid kohvikus kohvi ja mineraalvee ning mõne aja pärast ulatatakse sulle 13 eurone arve. Just selline on Horvaatia aastal 2023.
Majutus, restoranid, turud ja kõik muu on Horvaatias sel aastal kallim ja hinnatõusu lõppu pole näha. Horvaatia hindade teema on viimatel nädalatel leidnud aktiivset kajastamist Saksamaa ja Austria väljaannetes, kuna Horvaatia on nii sakslaste kui austerlaste jaoks läheduse tõttu oluline suvine sihtkoht. Pealkirjad nagu "Kallis, kallim, Horvaatia", "Horvaatia – hinnatõusule kaotatud paradiis", "Turistid on šokeeritud Horvaatia hindadest" räägivad iseenda eest. Sakslased ei saa aru, kuidas on Horvaatias paljud asjad kallimad, kui Saksamaal.
Horvaatia hinnatõusu põhjustajaks on ühest küljest inflatsioon, aga hindu on oluliselt tõstetud ka alates 1. jaanuarist Horvaatias kasutusele võetud euro tõttu. Paljud majutusasutused nägid euro tõttu võimalust hindu tõsta ning hinnale visati kohati otsa kuni 50% ilma märgatava muutuseta pakutava kvaliteedis. Arvatakse ka, et tänu pandeemia lõpule eelmisel aastal nähtud väga head juuli ja august tõstsid majutusasutuste ootused kõrgele ka selleks aastaks.
Sel aastal äkitselt kõrgusesse hüpanud majutuse hinnad tabasid paljusid puhkajaid üllatusena ning suve teiseks pooleks järgnes broneeritud majutuste tühistamise laine. Nähes, et täituvus jätab soovida, alandasid paljud majutuskohad hindu.
Hinnad on tõusnud ka Horvaatia poodides ja turgudel. Eriti suure hinnatõusu on läbi teinud puu- ja köögiviljad. Kapsas on kallinenud 188%, punased sibulad 95%, sidrunid 90%, apelsinid 89%, õunad 86% ja porgandid 80%. Paljud toidukaubad on nüüd Saksamaal ja Austrias oluliselt odavamad, kui Horvaatias.
Hinnatõus on märgatav ka toitlustussektoris nii odavamates kui kallimates söögikohtades. Lõuna- või õhtusöök on 20-25% kallim, kui eelmisel aastal. Ka kohvi ja alkohoolsete jookide hinnad on tõusnud kuni 25%. Lugeda saab näidetest nagu 5 eurot ühe jäätisepalli eest Dubrovnikus, 22 eurosest burgerist Rovinjis ja 11 eusosest 0,1 l Aperol Spritzist Šibenikis.
Hinnanäited Horvaatias
Kõrged hinnad pole turiste Horvaatiast siiski minema peletanud. Esimese kuue kuuga külastas Horvaatiat 6,7 miljonit turisti, aasta esimeses kvartalis moodustasid turismitulud 670 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga pea 40% suurune kasv. Ka hetkel on Horvaatias üle miljoni turisti. Neist suur osa on Istria poolsaarel, kus turism purustab kõiki rekordeid. Suurem osa hotelle on seal täiesti täis, üksikuid kohti leiab veel eramajutuses.
Horvaatias arvatakse õigustatult, et hinnatõusus pole pikemas perspektiivis midagi head. Kuna elu on paljude kohalike jaoks läinud liiga kalliks, kasvab emigratsioonisurve. Kuigi turistide jaoks on Horvaatia jätkuvalt atraktiivne, ei nähta seda enam soodsa sihtkohana ning otsitakse puhkamiseks aina rohkem taskukohasemaid alternatiive.
Allikad: Deutsche Welle, Croatia Week, Total Croatia
Siin on küsimus, mis on alternatiiv? Horvaatia on Lõuna-Saksamaalt, Austriast, aga ka Tšehhist, Slovakkiat, rääkimata Sloveeniast, tulles mugava autosõidu kaugusel. Ega muid kohti Vahemere ääres mis läheduses niiväga polegi. Albaania üks alternatiive, aga tundub et seegi masside poolt avastatud juba nagu see aasta näitab. Mallorca suvel nagunii tavapäraselt ülerahvastatud. Laias laastus kogu Hispaania rannik. Kreekas sagenevad metsatulekahjud. Ja need kohad ka kaugemad kui Horvaatia, mis eriti Lõuna-Saksamaale mugavalt lähedal. Seega alternatiive eriti palju polegi ja kaupmehed võivad oma soovitud hindu edasi küsida. Sest miljonid sakslased soovivad suvel (sooja) mere äärde.
Alternatiiviks oleks see, kui jõutaks Dalmaatsia rannikust ka kaugemale. *checking notes - seal pole merd.
Ka Montenegros ei häbeneta raha küsida, sest sakslased tulevad ju nagunii.
Ma olen praegu Garda järve piirkonnas Itaalias, no siin küll selliseid hindu ei näe. Capuccino 1,80. Õlu viiekas. Coca 2,50.
Albaania on heaks rannapuhkuse alternatiiviks küll. Veidi enne jaanipäeva läksin sel aastal ja olin ligi nädalat kohapeal (Tirana, Sarande, Vlore ja Dürres). Rahvast oli mõistlikult, ummikuid oli vähe (Sarandes olid põhiliselt), sai ringi sõita rahulikult. Ilmselt juuli teises pooles ja augustis oleks pilt teine olnud. Aga ka seal on areng meeletu, igal pool kraanad püsti ja ilmselt mõne aasta pärast on odava elu idüll läbi. Horvaatia on küll taristu poolest arenenum, aga Albaanial pole ka midagi viga.
MEGA KALLIS! olin juuli 2023. Söögid ja joogid samad, mis mujal vahemere maades.
Kõik on suhteline. Näidake mulle Tallinnas mõni koht, kus kohv ja brändimineraalvesi kokku alla 13 euro maksavad? Üksikud umbkeelse teenindusega kohad vast on. Paremad kohvid on enamasti ise juba 6-7 eurot tass, viimati maksime 8 ja see oli püsikliendi soodushind 8.50 pealt.
Käisime ka see aasta korraks Horvaatias puhkamas, hinnatõusu arvestasime ette ja tegelikkus ei midagi hullu, kui majutus pikalt ette odavalt broneeritud. Jah, kogueelarve oli 6000 eurot ja see tuli ka täis, eelmisel aastal oli 5000 ja siis jäi natuke varuks. Tegelikult saaks palju odavamalt kui viitsiks hindu võrrelda ja otsida, aga puhkusel pole selleks viitsimist. Oluline ka, millise piirkonna valid - endiselt on veel kohti, kuhu massid pole jõudnud. August muidugi kehvem kuu selles osas, juuni ja september vast paremad.
Albaania, Bosnia ja Kosovo väga mõistlike hindade ja võimalustega, kuid Vahemere äärne läheb aina suurema turismimasside alla, selleks tulebki veidi laiemalt reisikaarti vaadata.
Sai sellel suvel Usbekistanis käidud ja ise ootasin sellelt reisilt keerulisemat seiklust aga kõik oli lihtne ja mugav ning head söögid, inimesed, elamused, hinnad jne.
Mõni "Stan" riik veel käimata aga peaks plaani võtma, sest keskmisest huvitavam alternatiiv Euroopale ja Turkishiga saab kohale mõistliku ajaga.
Txnis - kunagi oli siin sarnane teema ja sealt jäi tõesti ühe variandina kõlama Issõk-Kul kui alternatiiv Vahemere puhkusele!
