Selle aasta juulis tegi üks Kanada noormees oma elu esimese pikema lennureisi Torontost Frankfurdi kaudu Budapesti. Reisi lühemal etapil Frankfurdist Budapesti pakuti Lufthansa pardal enne maandumist kohvi ja teed. Paraku asetas stjuuardess kuuma kohvi serveerimislauale nurga all ning kuum jook kukkus reisijale sülle, põhjustades valu. Juhtunu peale ütles pardateenindaja ainult "Oh ei!" ning jätkas jookide serveerimist teistele reisijatele.
Mõne minuti pärast, kui serveerimiskäru oli eest läinud, sai noormees minna tualetti, et pesta ja jahutada põletusi. Tänu põletustele ei saanud ta ülejäänud reisi ajal kinnitada turvavööd.
Budapestis läks noormees arsti juurde, kes registreeris teise astme põletuse ning kirjutas välja ravimid. Kanadasse tagasi jõudes olid põletushaavad sedavõrd paranenud, et arsti juurde polnud põhjust enam minna.
Kui perekond kontakteerus juhtumi asjus Lufthansaga, teatas lennufirma vastuseks, et ühtegi sellist intsidenti sel lennul pole registreeritud, kuid nad ootavad meeskonnalt ülevaadet, kas keegi mäletab midagi.
Nüüd saadeti kannatanu pere poolt Lufthansale dokumendid põletuse kohta, mille peale pakkus Lufthansa kompensatsiooniks 500$, kuna see olevat maksimumsumma, mida saab kompenseerida ilma arvete ja muude tõendavate dokumentideta. Asjaolust, et dokumendid on Lufthansale juba korduvalt esitatud, vaadati sujuvalt üle. Kannatanu perekonnale tundub, et Lufthansa on lihtsalt otsustanud kummi venitada, lootes, et asi iseenesest maha vaibub.
Tundub, et asi siiski niisama ei vaibu, sest pere on täis otsustavust vajadusel ka kohtusse pöörduda. Tegelikult polegi antud juhtumi puhul küsimus mitte niivõrd rahalises kompensatsioonis, vaid pigem selles, et lennufirma ei soovi võtta mitte mingisugust vastutust ja pole leitud võimalust kõige lihtsamaks inimlikuks vabandamiseks. Ilmselt oleks asjade edasine käik olnud hoopis teistsugune, kui kohvi serveerinud pardateenindaja oleks näidanud üles rohkem inimlikku empaatiat ja reisijaga edasi tegelenud, mitte ükskõikselt serveerimist jätkanud. Ka Lufthansa ei pidanud vajalikuks vabandada, vaid üritab juhtumi lihtsalt kuidagi ära lõpetada.
Kui satuksid analoogsesse olukorda, missugust lahendust ootaksid ja mis võiks olla sinu arvates sellisel puhul õiglane kompensatsioon?
Allikas: AeroTime Hub
Alles oli samasugune uudis ka ameerikamaalt. Kuigi see tundub natuke ülepingutatud, et korralikku valuraha saada. Kui kuum see kohv oli, et nahk kooruma hakkas? Ei pakuta lennukis ju peaaegu keevat kohvi.
Aga mis puudutab Lufthansat, siis midagi muud neilt oodata olekski liig. Väldin, kui vähegi võimalik.
Lugu on tõesti iseenesest natukene kaheldav. Ei ole lennukis nii kuuma kohvi saanudki, et kõrvetaks midagi ära. Pigem on sellise leige temperatuuriga, mis on ka muidugi mõistlik, sest lennuk ju ikka rapub ja ei oleks tore, kui ülikuum kohv kellelegi peale lendaks.
Lufthansa kohta aga nii palju, et lendan nendega üsna tihti, ja minu arvates on nende meeskondade tase ikka väga vahelduv – mõnikord on hästi toredad ja sõbralikud ja teinekord jällegi väga tusased lennusaatjad.
Ja muidugi on ka inimlik viisakus paljudest kohtadest kaduma läinud. Kui ma valan kellelegi kohvi peale, siis on minu jaoks elementaarne, et üritan inimesel aidata seda koristada (pakud pabersalvrätte) ja uurin, et kas tal on kõik hästi (lennusaatja oleks võinud ju pakkuda midagi külma, nt jääd, kõhu peale panemiseks).
Eks õnnetusi ikka juhtub. Aga täna oli LOT lennul Tallinnast Varssavi ja sealt ka Dubai LOTil ikka väga tuline must kohv.
Ühel pikemal lennul, istudes vahekäigu poolsemal istmel, märkasin ootamatult lähenevat stjuardessi. Tegelikult seisis ootamatus selles, et uskumatu, uskumatu, nägin äärmiselt meeldivat lennusaatjat. Suisa võpatasin tavapärasest nii erinevast vaatepildist, et tugev ihuline võpatus kandus edasi minu paremale käele, mis parasjagu hoidis kohvitassi. Hilisemalt juhtunut analüüsides ja tagantjärele tarkusele toetudes mõistan, et see ihuline võpatus kallas enamuse kohvitassi sisust minu helesinistele, viikide ja hinna poolest suhteliselt kallitele pükstele. Sellegipoolest, pean antud juhul märkima, et mul karmilt vedas. Lennuki vetsu oli järjekorras ainult 9 inimest, seetõttu pääsesin kiiresti (?) hästivarustatud tualetti oma hinnalisi pükse salvrättide ja tavalise vetsupaberiga kuivatama. Pükste kuivatusprotsess oli edukas, tuju ei rikkunud ka arusaamine, et kohvivedelik oli imbunud läbi aluspükste ihuni. Peale maandumist, lennujaamast väljudes, lükkasin abikaasa kohvrit enda ees ja enda oma enda taga, jättes mulje mehest, kes kõik, kallis naine, ära su eest teen. No ei tahtnud, et igale lennujaamas ja selle läheduses viibijale mu helesinistel pükstel pruunivõitu plekid paistaksid. Vist juba teisel puhkuse päeval viisin püksid kohalikku pesusse, maksin 5 euri. Kuna juriidiliselt rumal, ei taibanud puhastusteenuse eest tsekki võtta ja ilma selleta, kehtiva kuludokumendita ei suuda kellelegi kahjunõuet esitada.
Vaatasin, et tuttav teema. Rene Vell on juba kommenteerinud, et Dubaist lennul antakse kuumi jooke. Mulle aeti sellisel lennul kuum teevesi peale. Villid ja puha. Teevesi oli eraldi kannus ja mõeldud ilmselt 1 klassi reisijale. Eesituv reisija liigutas läbi une ja kandikul olev vesi lendas mulle peale. Valu oli ikka selline, nagu peab olema, kui tulikuum vesi õlale ja rinnale satub. Skeptikud võivad mõelda, et see on poolleige ju, aga see oli just keedetud vesi (teepakk oli ka eraldi), mida stjuardess väikesel kandikul, väikeses kannus minu peaga samal kõrgusel kandis. Stjuardessid olid osavõtlikud, kuivatasid särki ja määrisid mind külma kreemiga (just nimelt külm põletusvalu leevendav kreem) ja ütlesid selgelt, et ma esitaksin hüvitise saamiseks kaebuse (claim) ja lubasid ka ise ettekande juhtkonnale teha. Selliseid hüvitisi reguleerib Montreali konventsioon ja 2019 täpsustas Euroopa kohus kõnealust konventsiooni. Siin: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=64EAA313D5BB0F8997B821488D973139?text=&docid=221796&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=3479284 ja see ütleb üheselt, et kui lennufirma inventariga on põhjustatud õnnetus, siis vastutab lennufirma selle õnnetuse eest. Peale 7 kuud suhtlust hüvitati mulle isegi rohkem, kui perele lennukipiletid maksid.
… tuleb meelde sellega seoses, et kord tegid Saepuru Sass ja S*ta Aadu heinamaapeal heinasaadu ja Saepuru Sass viskas köie ümber...
kompensatsiooni ei saandki kusjuures, köie lennutamine oli siis reguleerimata täielikult
