Kohtulahend – lennufirma peab erakorralisi asjaolusid selgelt tõendama
veigo
veigo
22. dets 2025 07:22

Harju Maakohus tegi 3. novembril 2025 otsuse kohtuasjas 2-24-18084/18, kus Ryanairi vastu esitatud hagis olid kokku koondatud paljude reisijate hüvitistaotlused, mida lennufirma keeldus rahuldamast, viidates erakorralistele asjaoludele. Tulenevalt nõuete paljususest on kohtulahend üsna pikk, aga näitab, et puhtalt lennufirma väitest, et tegemist oli erakorralise asjaoluga, ei piisa. Erakorralisus iga konkreetse juhtumi puhul peab olema ka selgelt tõestatud.

Kohtulahendi olulisemad punktid olid järgnevad:

1. Globaalne IT-rike (Microsoft/CrowdStrike) ja meeskonna tööaeg (Lend FR329)

Kohus analüüsis 20.07.2024 tühistatud lendu FR329 (Treviso–Tallinn). Ryanair väitis, et tühistamine oli tingitud eelmisel päeval toimunud ulatuslikust IT-rikkest, mis lõi sassi meeskondade graafikud.

Põhimõtteline hinnang: Kohus nõustus, et Microsofti/CrowdStrike'i rike oli erakordne ja võib olemuselt vastata erakorralisele asjaolule.

Põhjuslik seos: Kohus leidis aga, et kostja ei tõendanud rikke otsest mõju konkreetsele lennule (nt lennuoperatsioonide seiskumist Trevisos). Tühistamise tegelikuks põhjuseks oli meeskonna tööaja ületamine.

Lennuettevõtja vastutus: Tööaja planeerimine ja asendusmeeskondade leidmine kuulub lennuettevõtja tavapärasesse majandustegevusse, mitte ei ole erakorraline asjaolu. Tööaja ületamine eelneva päeva häirete tõttu on prognoositav risk, mida lennufirma peab maandama.

2. "Doominoefekt" ja eelmise lennu hilinemine (Lend FR2732)

28.06.2024 tühistatud lennu FR2732 (Berliin–Tallinn) puhul väitis Ryanair, et tühistamise põhjustas sama lennukiga tehtud eelneva lennu hilinemine ilmastiku ja lennujuhtimise piirangute (ATC slot) tõttu.

Tõendamiskohustus: Kohus rõhutas, et lennuettevõtja sisemine raport ei ole piisav tõend.

Üldsõnalised tõendid: Kostja esitas üldise Eurocontroli dokumendi lennuliikluse piirangute kohta Euroopas, kuid see ei tõendanud spetsiifilisi piiranguid Berliini lennujaamale ega konkreetsele lennule.

Järeldus: Kostja ei suutnud tõendada sündmusteahelat, mis viis tühistamiseni, ega seda, et tühistamine oli vältimatu.

3. Ilmastikuolud ja lennuraja hooldus (Lennud FR4763 ja FR4764)

17.03.2024 lennu FR4763 (Milano–Tallinn) ja sellele järgnenud lennu FR4764 (Tallinn–Milano) pikaajalise hilinemise põhjuseks tõi Ryanair halva ilma (tuul, jäätumine, turbulents) ja Tallinna lennuraja sulgemise keemiliseks tõrjeks.

Tõendite puudumine: Kohus leidis, et kostja ei tõendanud ilmastikuolude "erakorralisust". Kostja viitas SIGMET hoiatusele, kuid ei esitanud seda kohtule. Samuti ei selgitanud kostja esitatud METAR raportite sisu arusaadavalt.

Lennujaama kinnitus: Tallinna Lennujaam kinnitas, et lennurada ei olnud suletud ja toimusid tavapärased operatsioonid; keemiline töötlus ei takistanud maandumist.

Piloodi otsus vs. objektiivne takistus: Kuigi piloodil on õigus ohutuse tagamiseks mitte maanduda, ei tõendatud, et ilmastikuolud olid objektiivselt sellised, mis välistanuks maandumise (st tegemist oli pigem lennutegevusliku otsusega, mitte vääramatu jõuga).

Kokkuvõtvalt:

Kohus asus seisukohale, et lennuettevõtja ei saa tugineda erakorralistele asjaoludele ainuüksi sisemiste raportite või üldiste ilmastiku/IT-tõrgete olemasolu mainimisega. Vaja on tõendada otsest põhjuslikku seost konkreetse lennu tühistamisega ja seda, et olukord polnud lahendatav mõistlike meetmetega (nagu asendusmeeskonnad või ajavarud).

Tasub meelde jätta:

  • Lennufirma peab tõestama konkreetset seost üleilmse IT katkestuse ja konkreetse lennu vahel.
  • Lennupersonali tööaja ületamine pole erakorraline asjaolu.
  • Lennufirma peab tõendama sündmusteahelat ilmastikutingimuste ning lennu hilinemise vahel, üldisest 'halb ilm' argumendist ja lennufirma siseraportist ei piisa.
  • Lennu ümbersuunamisest tingitud hilinemise puhul peavad erakorralised olud olema objektiivselt tõestatud ning kui lennujaam oli avatud, teised lennud maandusid ning takistusi maandumiseks ei olnud, siis ei ole ümbersuunamise erakorralisus põhjendatud.

Üldiselt koorub välja muster, et hüvitise maksmisest keeldumine, viidates "erakorralistele asjaoludele", on lennufirmade jaoks selline hea valveargument, kuna enamik reisijatest ei hakka oma aega ja närve lennufirmaga vaidlemisele kulutama. Samas on tulnud aina rohkem kohtulahendeid, kus lennufirma viide erakorralistele asjaoludele tegelikult ei päde. Vaata ka seda kohtulahendit: Riigikohus otsustas, et lennuki meeskonna puudumine ei ole erakorraline asjaolu.

Väga hea. Äkki väheneb selline "abstraktne hülgemöla" erakorraliste asjaolude kohta, mida üldjuhul isegi reisijale ei selgitata.

Eraldi teema on selle mõju hindadele. Mida arvata selle mõjust lennuhindadele tulevikus?

1
0

Ei usu, et sellel otsusel oleks mõju hindadele ega ka "hülgemöla" vähenemisele.

Endiselt on lennufirmadele kasulikum reisija puu taha saata, kui see midagi nõudma peaks, kohtusse jõuab vaid murdosa nõuetest.

3
0

Tere

väga põnev. Üritasin ka Treviso lennul kompesiatsiooni taodelda,tarbjakaitse amet käskis Itaalia poole pöörduda. Et mille alusel selle nüüd Eesti kohtusse sai esitada ?

BR,

M

0
0

Tarbijakaitse vist menetleb jah ainult Eestist algama pidanud lendudega seotud juhtumeid, kohtul vist seda piirangut ei ole.

Arvestades otsuste rohkust, oli ilmselt tegu mõne hüvitiste väljanõudmisega tegeleva firma esitatud hagiga.

0
0

Kohtulahendist: Flagito OÜ (lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul) vs Ryanair.

Kokku 'kaotas' Ryanair 5518 eurot + 1742 (eurot menetluskulud). Ärajäetud lendude pealt säästetud raha oli kindlasti suurem. Kottimine jätkub kuni karistused tarbijate eksitamise ja kottimise eest ei muutu karmimaks.

3
0
Puust ja punaseks: kes hüvitab pagasi hilinemise, kahjustumise ja varguse?
Seesam
Sisuturundus
Puust ja punaseks: kes hüvitab pagasi hilinemise, kahjustumise ja varguse?
Lennupakkumised
Foorum
Reisikaaslased