Lennud Iisraeli on odavamad, kui kunagi varem. Näiteks Ryanair pakub regulaarselt edasi-tagasi lende Kaunasest Punase mere ääres asuvasse Eilatisse 40 euroga, Riiast algasid Wizz Airi hiljutise sooduspakkumise ajal piletihinnad Eilatisse 30 eurost. Iisraeli turismil tervikuna läheb aina paremini. 2018. aastal külastas Iisraeli 4 miljonit turisti, mida on 0,4 miljonit rohkem, kui aasta varem ja tervelt 1,1 miljonit rohkem võrreldes 2016. aastaga. Kuidas on Iisraelil õnnestunud paari aastaga turismi sedavõrd palju kasvatada?

Jättes turismi turundamiseks tehtud töö kõrvale, saab vastuse kokku võtta kahe faktoriga: (lähi)ajalugu ja odavad lennupiletite hinnad.

2014. aasta juulis puhkes Iisraelis Palestiina Gaza sektoris 50 päeva kestnud konflikt, mida nimetatakse ka 2014. a. Gaza sõjaks. Sõja järelmõjuks oli Iisraelisse reisimise vähenemine 30% võrra. Kuid kõige raskemini tabas langus Punase mere ääres asuvat Eilatit, kus 2014-2015 aasta talvel kukkus turism 68%. Sisuliselt Eilat pühiti turismikaardilt, nädalas maandus Eilati Ovda lennuväljal vaid neli rahvusvahelist lendu. Täna on olukord Iisraelis aga selline, et hotellitubadest on puudus ja uute hotellide ehitamist lausa toetatakse.

Sedavõrd muljetavaldava turismi tagasituleku juures on väga oluline roll odavatel, kohati üliodavatel (1-eurosed ühe suuna piletid) lennupiletitel Euroopast. Kuigi lennufirmadel on ka Euroopas tihti sooduspakkumisi, joonistub Iisrael välja sihtkohana, kuhu leiab regulaarselt odavaid hindu. Miks lennufirmad just sinna odavalt lendavad ja miks on odavlennufirmad Iisraeli äkitselt väga armastama hakanud?

Vastus on lihtne: sest neile makstakse selle eest.

Lennufirmad teenivad iga Eilati Ovda lennuväljal maandunud reisija pealt 60€. Sellest 45€ moodustab riigipoolne toetus, 15€ lisab sellele Eilati hotelle koondav assotsatsioon. 60 eurole lisandub täiendav 10% suurune boonus, kui lennufirmal on nädalas rohkem kui 14 lendu, millest 2 peavad olema uutesse sihtkohtadesse. Näiteks eelmisel (2017-2018) talvel maksti Eilatisse lendavatele lennufirmadele kokku 8,3 miljonit eurot. Toetust saavad ka Iisraeli suurimale, Tel Avivi Ben Gurioni lennuväljale lendavad firmad.

Sellega lennufirmadele jagatavad toetused ei piirdu.

Lisaks iga saabuva reisija pealt arvestatavale dotatsioonile, Toetab Iisraeli Turismiministeerium 250 000 euroga iga uut avatavat liini eeldusel, et sellel on potentsiaali kasvatada Iisraeli reisivate turistide arvu. Ilmselt pole nõudmist liiga raske täita, sest toetust on saanud näiteks Ryanairi liin Baierimaalt Memmingenist, kus elab 43 000 inimest, Tel Avivi. Lisaks lendajatele soovib Iisrael lennufirmadelt vastutasuks turunduskampaaniat.

Ka sellega lennufirmadele tehtavad soodustused veel ei piirdu.

Eilatis avatakse 22. jaanuaril 2019 uus Ramoni nimeline lennuväli. Sellele maanduvatelt lendudelt ei küsita esimese kolme aasta jooksul lennujaamatasusid. Kokkuvõttes pole ime, et Eilatisse saabub kümneid tuhandeid uusi turiste. Ei pea tõestama, et odavatel lennupiletitel on reisiotsuste tegemisele suur mõju.

Omaette küsimus on aga, kas selline võimas turismikasv on ka jätkusuutlik?

Eilati hotellipidajad on täheldanud, et tubade broneeringute arvu kasv on jäänud oluliselt alla lendudega saabujate arvule. Pettumus oli isegi nii suur, et kaaluti lennufirmadele makstava toetuse lõpetamist. Paremale tulevikule lootes otsustati siiski saabuja kohta 15€ suuruse subsiidiumi maksmist jätkata.

Tundub, et asi on omajagu kinni ka hotellide hindades. Paljud Eilatisse lendajad valivad hotellide asemel Airbnb, apartmenthotelli või hosteli. Lisaks lendavad paljud Eilati kaudu seetõttu, et nii on oluliselt odavam, kui Tel Avivi kaudu, ka siis, kui sihtkohaks on Jerusalem, Tel Aviv, Surnumeri või mõni teine koht Iisraelis, mis asub Eilatist eemal. Eilatit kasutavad maandumiskohana ka need, kel plaan minna hoopis Egiptusesse või Jordaaniasse. See on teemaks olnud ka Trip.ee foorumis, ennast näeb väravana Aqabasse ka uus lennuväli. Ning muidugi kasutavad soodsaid piletihindu ära iisraellased ise, lennates odavalt Euroopasse.

Iisraelis kardetakse ka seda, et paljud subsideeritud lendudega saabujad teist korda enam ei tule, sest võrreldes teiste Vahemere äärsete riikidega kipub Iisrael olema kallim ja seal napib soodsaid hotellitube. Viimast probleemi püüab Iisraeli Turismiministeerium leevendada kuni kolmandiku suuruse toetusega uutele hotellidele, mis on kolme tärni või vähema kategoorias.

Ilmselt on alust ka kartustel, et odavlennufirmade suur aktiivsus Iisraeli suunal lõppeks kohe, kui neile makstavad toetused lõpetada. See muudaks pool miljardit dollarit (439M€) maksva uue lennuvälja valgeks elevandiks, millel puuduks adekvaatne rakendus. Selles mõttes ollakse toetuste pantvangid.

Eilati uue Ramoni lennuvälja eelis praeguse Ovda ees on tema parem asukoht. Kui Ovda asub Eilatist 60 km kaugusel, siis Ramon on vaid 18 km kaugusel. Peale jaanuari lõpus toimuvat avamist avatakse see kõigepealt Iisraeli siselendudele, paari kuu jooksul ka kõikidele rahvusvahelistele liinidele. Pole siiski kindel, kas maanduvatest lendudest põhiosa andvate odavlennufirmade hooajalised lennud sinna sel talvel kolivad.

Kokkuvõtteks

Nagu Iisraeli näide kinnitab, saab raha eest turismi sisse osta küll. Näis, kaua lennufirmadele sellisel viisil peale maksmist õigeks peetakse. Tundub, et vähemalt paar järgnevat aastat turismi madalseisust väljatoomiseks käivitatud subsideerimine jätkub, eriti, kui arvestada, et uus lennujaam tühjana oleks sisepoliitiliselt igas riigis päris probleemne. Reisija vaatenurgast on tegemist kaalumist väärt võimalusega külastada Iisraeli, Jordaaniat või Egiptust. Kui lende sellises mahus doteeritakse, siis sõltumata tegelikust sihtkohast on neil piletihindadel jumet. Pealemaksmist peab vist austama - kui see meie enda taskust ei tule.