Kui paar nädalat tagasi sai kirjutatud, et 2/3 Euroopa lennujaamadest prognoosib suveperioodil lendude hilinemise kasvu ning kolmandik lennujaamadest näeb ette häireid oma töös, mis on tingitud personali nappusest, siis tundub, et need häired on saabunud palju varem ja palju mastaapsemal kujul, kui veel vahest paar nädalat tagasi arvati. Näiteid tekib iga päevaga aina juurde.
Amstedami Schipholi lennujaam
Eelmisel nädalal venisid turvajärjekordade ooteajad Euroopa ühes tihedaima liiklusega Amsterdami lennujaamas sedavõrd pikaks, et sealne suurim lennufirma KLM katkestas kuni esmaspäevani uute turistiklassi lennupiletite broneeringute vastuvõtmise, et saaks toimetada edasi neid, kes varasematel päevadel olid ebanormaalselt pikkade turvajärjekordade tõttu oma lennust maha jäänud.
Turvajärjekorrad Amsterdami lennujaamas olid kuni 5 tunnised ja nende pikkus ulatus üle 1 km.
Kilomeetrine turvajärjekord Amsterdamis 26. mail kell 6 hommikulSchipholis on kaootiliselt pikad turvajärjekorrad püsinud juba peaaegu kuu aega ja ka lähinädalateks ei ennustata midagi head. KLM ennustab, et märkimisväärne osa reisijatest jääb kaose tõttu lennujaamas oma lennult maha. Amsterdami lennujaam on kehtestanud ka ajutised slottide reeglid saabuvatele ja lahkuvatele lendudele, et vähenda rahvahulki suvekuudel.
Probleemid Amsterdamis on tingitud turvatöötajate nappusest. Lennujaamad on olnud aeglased pandeemia ajal koondatute asemele uusi töötajaid värbama. Ja pole ka ette näha, et olukord kiires korras paraneks, sest meeletu koormuse käes ägavad töötajad nõuavad töötingimuste kohest parandamist. "Midagi peab muutuma, kui nii reisijad kui töötajad on põhimõtteliselt ümber kukkumas", märkis ametiühingu esindaja. Kui kokkulepet ei leita, võib turvatöötajate streik Amsterdami lennujaamas alata juba 1. juunil.
Dublini lennujaam
Sama probleem, mis Amsterdamis. Kuigi lennureisijate arv Dublinis pole veel 2019. aasta taset saavutanud, pole piisavalt töötajaid panna pagasikontrolli. See on tekitanud järjekorrad nii terminalides kui neist väljaspool. Ka Dublini lennujaam hoiatab, et reisijad võivad oma lendudest maha jääda, kuna check-in’is, pagasi äraandmisel ja turvakontrollis on märkimisväärsed järjekorrad.
Dublini lennujaamas ulatusid järjekorrad üle 500 meetri. Kell 10:30 tetati reisijatele, kelle lend oli enne keskpäeva, et neil pole lootust oma lennule jõuda.
Teised Euroopa lennujaamad
Signaale pikkadest järjekordadest tuleb aina rohkem ka teistest Euroopa lennujaamadest nagu Arlanda, London Heathrow, London Gatwick, Manchester, Birmingham, Köln, Düsseldorf. Olukord on käest ära paljudes Euroopa suuremates lennujaamades. Isegi fast track võib päris palju aega võtta. Tavajärjekorras võib 2 tundi ja enam ootamist tavaline olla.
Mis on lennujaamakaoste taga?
Euroopa lennundus on hetkel parajas segadusefaasis. Personali napib kõikjal, nii lennujaamades kui lennufirmades, lennujaama töötajatest kuni lennufirmade toitlustajateni. Näiteks TUI teatas reisijatele, et lähinädalatel tuleb lennukitesse oma toit ja jook kaasa võtta, sest nende tarneahelad lihtsalt ei tööta normaalselt.
Järjekordade põhiliseks põhjuseks on koroonapandeemia ajal vallandatud töötajad, kelle asemele pole reisimise taastudes piisavalt tagasi palgatud. Tundub, et lennujaamadele tuli reisimiste kasv tõsise üllatusena. Suuremates lennujaamades on probleemiks ka see, et terminalide vastuvõtuvõime on ammendunud, kuna osad lennufirmad pole veel liikunud tagasi oma tavapärasesse terminali.
Kas saabuda lennujaama tavapärasest varem?
Lihtloogika ütleb, et pikkade järjekordade ajal tuleks lennule jõudmiseks lennujaama saabuda võimalikult vara. See võib aga tekitada sama palju probleeme, kui saabuda liiga hilja. Enamik lennufirmasid ei soovita lennujaama saabuda varem, kui on varaseim check-ini’i aeg. Üldiselt on see kas 2 või 3 tundi enne lendu. Saabudes näiteks 5 tundi varem tekib lennujaama aga täiendav hulk inimesi.
Kokkuvõtteks
See suvi tõotab Euroopa lennujaamades tulla närvesööv, sest lennujaamad pole piirangute kadudes reisijate arvu kasvuks ilmselgelt adekvaatselt valmis. Eriti hull võib olukord olla suuremates lennujaamades, mida läbib palju inimesi. Jääb üle vaid loota, et vähemalt Tallinna Lennujaam suudab ülipikki järjekordi vältida.
Euroopa lennureisijate õigusi reguleeriv määrus lennust mahajäämist pika turvajärjekorra tõttu ei kata, sest situatsioon pole lennufirmade kontrolli all. Küll aga võib seda teha mõni reisikindlustus. Üldiselt pakuvad lennufirmad sellistes olukordades pileti ümberboneerimise võimalust, kes tasuta, kes tasu eest.
Tallinna lennujaam vast on siiani "ülipikki" järjekordi vältinud, aga tavapärasest pikemad on nood siiski. Kusjuures mingit loogikat ei tundu olevat, ükskord on kella kuue paiku hommikul väljuvate lendude tipptunni ajal lennujaam täiesti tühi ja kord ülerahvastatud. Eriti hull olukord oli Tallinnas talvisel koolivaheajal, mil lennujaama saabudes (6.50 lend) ei saanud esimese hooga terminali uksest sissegi astuda, sest sabad olid nii pikad, et sisenejatel võttis aega, et aru saada, millisesse megajärtsu rivistuda ja mis üldse toimub.
Nädalavahetuse Gatwicki lennujaamas läks turvakontroll üllatavalt kiiresti. See eest oli 1 tunnised järjekorrrad lennujaama söögikohtade uste taga ning enamik snäkiautomaate absoluutselt tühjaks ostetud. Ilmselt minusuguseid, kes mõtlesid igaks juhuks rohkem aega varuda turvakontrolliks ja seejärel lennujaamas süüa, oli palju.
Umbes 3 nädalat tagasi lendasin varahommikuse lennuga Poola. Samas väljus ka paar tšarterit Türki ja vist ka Kreekasse. Seisin u tund turvatsoonis, kuna töötas ainult üks lint, kusjuures seda läbisid nii lennukimeeskonnad kui ka poodidesse/kohvikutesse tööle tulevad töötajad ning valgustati läbi ka mingeid toiduaineid, mida siis paarikaupa kastidesse laoti. Mingil hetkel pandi tööle ka teine lint, kui saabus G4 töötajaid juurde- siis hakkas järts kiiremini liikuma.