Igapäevaselt internetist reisiuudiseid lugedes võib märgata, et aina rohkem tekste sisaldavad infot, mis ilmselt pole kirjutatud inimese poolt. Mõnel puhul on märgata inimtoimetaja korrigeerivat kätt, kuid ei häbeneta avaldada ka tekste, mis on täielikult loodud tehisaju poolt.

Võib isegi öelda, et masintekstidest on reisimeedias saanud omaette žanr. Näiteks avaldatakse oluliselt rohkem reisisoovitusi alternatiivsetest sihtkohtadest. Nende tüüpilised pealkirjad on

• "Parem, kui Veneetsia, Pariis, Rooma, ..., kuid ilma turistimassideta" või
• Ainult kohalikele teadaolev peidetud pärl (hidden gem) või
• Unusta /tuntud turismikoht/ ja mine parem kohta x, mis on oluliselt odavam.

Et asi selgem saaks, võtame näiteks hiljuti avaldatud loo Eestist pealkirjaga This hidden Estonian village has 800 residents who call it ‘Little Tallinn without tourists’ (800 elanikuga Eesti küla, mida kohalikud kutsuvad väikseks Tallinnaks ilma turistideta). Jutt käib Läänemere rannikul autentsena säilinud Eesti külast nimega Keila-Joa.

Kes veel pole Keila-Joal käinud, siis põhjusi selle külastamiseks pakub lugu enam kui küllaga:

• Keila-Joa uusgooti mõisamajad on samasugused, nagu Tallinna vanalinnas, ainult ilma kruiisilaevade ja suveniiripoodideta. Keila-Joal jalutamine on nagu astumine elavasse muuseumisse, kus 13. sajandi pärand kohtub autentse Eesti igapäevaeluga.
• See Läänemere ranniku peidetud pärl pakub Euroopas üha haruldasemat võimalust näha kohalikku kulutuuri ilma massturismita. Keila-Joal jätkub traditsiooniline Eesti elu muutumatuna, sest kogukond hindab autentsust.
• Erinevalt Tallinna rahvarohkest Toompeast looklevad Keila-Joa munakivitänavad 19. sajandi puitmajade vahel, mis on värvitud traditsioonilistes Eesti värvides.

• Keila juga on olnud kohalikud põlvkondade vältel pidanud privaatseks pühapaigaks. Samal ajal kui tuhanded inimesed kogunevad Tallinnas Kadrioru parki, avastab seda loodusime vähem kui 50 külastajat kuus.
• Külas jätkatakse igal nädalavahetusel Eesti vanimat suitsusauna traditsiooni, kogunedes puhastusrituaalile, mille traditsiooni on edasi antud seitsme põlvkonna vältel. Selline kultuuripraktika kadus enamikust Eesti küladest aastakümneid tagasi ning Keila-Joa on täna Balti kulutuuripärandi elav hoidla.
• Igal tööpäeval kell 9 hommikul kogunetakse kohalikku kohvikusse, et arutada kõike alates ilmastikuoludest kuni traditsiooniliste eesti retseptideni. Külastajad, kes saabuvad piisavalt vara, kutsutakse sageli vestlustele autentse eesti kultuuri kohta, mis toimuvad täielikult kohalikus murdes.
• Kohalikud käsitöölised pakuvad oma kodudes kudumis- ja puunikerdustunde, õpetades tehnikaid, mida eesti vanaemad kasutasid Nõukogude okupatsiooni ajal. Töötoad maksavad 15 eurot, võrreldes Tallinna 50-euroste turistidele mõeldud käsitööseanssidega, pakkudes samal ajal tõelist kultuurivahetust.
• Keila-Joa kogukond hääletas autentsuse säilitamiseks suuremate kui 6-toaliste hotellide ehitamise vastu, tagades külastajatele ehtsa kodumajutuse, mitte kommertsmajutuse, mis on teisi Eesti rannakülasid muutnud.
• Suvel korraldavad kohalikud traditsioonilisi jaanipäeva pidustusi ainult omadele, säilitades vanu kultuuripraktikaid ilma turistide mõjuta.
• Kindlasti ei tasuks mööda lasta aastast 1923 toimuvat laupäevahommikust turgu, kus kohalikud müüvad traditsioonilist Eesti toitu ja käsitööd.

Seda tüüpi absurdsed ja selgete faktivigadega tekstid on internetis paraku aina rohkem levimas. Kuna reisiplaneerimisel leiavad juturobotid üha rohkem kasutamist, siis tasub meeles pidada, et tehisaju koostatud sisendite hulk internetis on kasvamas ja pakutud soovitused tasub kriitilise pilguga üle vaadata.

Katsetusi tehisintellekti abil sisu toota on märgata ka eestikeelses meedias. Ebaloomulik lauseehitus ja kohati kentsakavõitu sisu on seni veel tagasi hoidnud, aga ilmselt on see vaid aja küsimus, kui masinad õpivad eesti keelt paremini kasutama. Paremaks sisuks garantiid aga pole.