Riia lennujaam kavandab suuri investeeringuid ja loodab viie aasta pärast muutuda Põhja-Euroopa suurimaks lennunduskeskuseks, teatab ERR. Juba ehitatakse seal Rail Balticu terminali, samasse plaanitakse ka lennujaama uut ja suuremat reisijatehoonet.

Riia lennujaama arenguplaanides on 24 hektari suurusele maa-alale rajada hotellid, kaubanduspinnad, konverentsikeskused ja bürood. Kui see kõik valmis, peaks taristut kasutama 30 000 inimest päevas - nii transiitreisijaid, Riiga tulijaid ja siit lahkujaid, kohalikud elanikud ja oma töötajaid. Kui Rail Balticu jaam ja lennujaama terminal rajatakse peamiselt Euroopa Liidu raha eest, siis linnaku 300 miljoni suurusest investeeringust moodustab suurema osa erakapital, mida hetkel alles otsitakse.

Reisijatele, kes Rail Balticu rongilt tulles kasutavad sihtkohta jõudmiseks lennukit, plaanitakse liikumine teha väga mugavaks - üks pilet ja pagas viiakse otse rongilt lennukisse edasi. Raudteejaama ja lennujaama terminali vahele rajatakse sild, kus saavad liikuda reisijad.

Lennujaama uue terminali täiendav pind saab olema 30 000 ruutmeetrit. Seda on üle kahe korra enam kui praegustes reisijate teenindamise hoonetes,

Iseküsimus on, kus seda suurt taristut kasutama hakkab. Aga Riias rehkendatakse, et sobiva autosõidu kaugusel elab kuus miljonit ja kahetunnise lennuteekonna kaugusel 100 miljonit inimest. Viimaste aastate numbrid näitavad, et Riia lennujaam teenindab Balti riikide lennureisijaist ja kaubavedudest üle 40 protsendi.

Riia lennujaam vaatab arenguteks näiteks Usbekistani, Kasahstani, Aserbaidžaan, Armeenia ja Gruusia poole.

Mida Riia lennujaama plaanidest arvata?

Riia lennujaama hoogne areng peaks meile ainult rõõmu valmistama. Ikka on hea, kui lennuvõimalusi juurde tuleb. Ja veel eriti hea on, kui kasvavad rongi- ja lennureisijate mugavused.

Aga kui vaadata Põhjamaade lennujaamade statistikat ja kõrvutada seda Riia lennujaama strateegiaga aastatel 2022 – 2027, siis midagi kuskil justkui ei klapi.

Pandeemiaeelsel 2019. aastal olid Põhjamaade suurimate lennujaamade reisijate arvud Vikipeedia andmetel järgmised:

1. Kopenhaagen Kastrup 30 256 407
2. Oslo Gardermoen 28 592 619
3. Stockholm Arlanda 25 642 703
4. Helsingi Vantaa 21 861 082
5. Reykjavík Keflavík 7 247 820

Sel aastal (2019) saavutas Riia lennujaam 7 798 394 reisijaga selles arvestuses 5. koha, edestades küll Reykjaviki, kuid Põhjamaade pealinnade lennujaamadest jäädi siiski päris kaugele.

2020. ja 2021. aasta polnud koroonapandeemia tõttu lennunduses päris tavapärased, kuid eelmisel aastal jäi Riia lennujaamas lisaks neljale suurele lennujaamale (OSL, CPH, ARN, HEL) reisijate arv väiksemaks ka Bergeni lennujaama omast (Bergen 3,273 miljonit, Riia 2,353 miljonit).

Riia lennujaam on 2027. aasta eesmärgiks seadnud 9 miljonit reisijat. Number on kahtlemata äge, aga Põhjamaade pealinnade lennujaamadele sellega siiski konkurentsi ei paku.

Riia lennujaama strateegiast 2022 - 2027 võib lugeda, et Baltimaade turg jääb Riia lennujaama arenguks liiga väikseks ja seda aktiivsemalt soovitakse kasvada Põhja-Euroopa suunal. Siin tekib jälle küsimus, et kes need lendajad on? Kui aastatel 2017 kuni 2019 moodustasid transiitreisijad Riia lennujaamas stabiilselt 28 – 30%, siis Riia lennujaama aruande põhjal oli 2022. aasta esimese 6 kuuga transiitreisijaid vaid 18%. Ka tulevikus eeldatakse transiitreisijate jäämist suurusjärkus 20 - 30%.

Vaadates sihtkohti, kuhu Riiast või Riiga kõige rohkem lennatakse, siis 2022. a. jaanuarist septembrini olid need london Helsingi, Oslo, Tallinn, Frankfurt, Berliin, Varssavi, Vilnius ja Amsterdam (Amsterdam oli 2021. aastal muide esikohal).

Siit tekib järgmine küsimus – kuhu Riiast tulevikus lennata saab? Kõik Riia selle aasta põhisihtkohad on teenindatud ka Tallinnast või Vilniusest, rääkimata Põhjamaade pealinnadest. Mis on need maasikad, mis panevad läbi Riia lendama näiteks soomlast, rootslast, taanlast või norrakat? Euroopa suunal oleks see reisijatele geograafiliselt loogiline ehk Soomest, lõuna suunal on vähemalt hetkel lendude arv siiski marginaalne. Venemaa jääb loodetavasti veel pikalt no-go kohaks.

Üldiselt võib öelda, et meie kandis on korralik sõlmjaam see, kuhu lendavad Qatar Airways ja Emirates/FlyDubai.

Lennujaam kui ärikeskus?

Tundub siiski, et Riias nähakse lennujaama arengut eelkõige sinna juurde lisanduva äriinfrastruktuuriga (hotellid, kaubanduspinnad, konverentsikeskused ja bürood). Selle olemasolul on kahtlemata eeldusi muuta Riia senisest suuremaks tõmbekeskuseks. Airport City peaks pakkuma erinevaid teenuseid, toimima logistikakeskuse, töö- ja meelelahutuskohana.

Kokkuvõtteks

Riia lennujaama soov kasvada Põhjamaade juhtivaks lennunduskeskuseks on ühest küljest ambitsioonikas plaan, kuid vähemalt hetkel on selles veel natuke liiga palju segaseid kohti. Jutt Põhjamaade suurimast lennujaamast ilma kauglendudeta tundub olema kerge ajakirjanduslik liialdus.