Alates 3. aprillist pakub SAS Euroopa-sisestel lendudel kahte uut piletitüüpi, mis sisaldavad biokütuse kompensatsiooni. SAS on seadnud eesmärgiks lennata aastal 2050 nullemissiooniga ja sellele peab kaasa aitama emissioone vähendavate SAF kütuste suurem kasutamine (SAF – sustainable aviation fuel ehk roheline lennukikütus).

Kui reisijad valivad kas Go Smart Plus Bio või Plus Pro Bio piletitüübi, ostetakse selle eest järgneva 12 kuu jooksul keskkonnasäästlikumat kütust. Biokütuse lisamaks arvutatakse piirkonna keskmise lennu pikkuse järgi. Rootsi ja Norra siselendudele ning Skandinaavia-sisestel lendudel on see 1 tund, Euroopa lendudel 1,5 tundi.

Vaadeldes lende Tallinnast Stockholmi ja Stockholmist Londonisse, lisandub biokütuselisa ühel lennusegmendil 30-37€. Seejuures küsitakse Tallinn – Stockholmi lennusegmendi eest biokütuselisa sõltuvalt kuupäevast ja valitud lennust 32-36€ ning vaadeldud Stockholm - London lennusegmendi puhul alla 31€. Seda vaatamata sellele, et lend Stockholmist Londonisse on üle 3,7 korra pikem, kui lend Stockholmist Tallinnasse (vastavalt 1466 km ja 392 km). Ju siin on taga mingi eriti peen loogika.

Biokütuse kompensatsioon Tallinn - Stockholm lennul

`

Biokütuse kompensatsioon Stockholm - London LHR lennul

Arvestades, et SAS ei suuda majandustulemustega kuidagi plussi saada ja rootslaste aina kasvavat vastuseisu SAS-i pidevale päästmisele, tuleb kõigepealt loota, et pankrotikaitse all SAS 2050. aastani (või algatuseks kasvõi 2024. aastani) ikka vastu peab.

Kokkuvõtteks

• Nagu TLL-ARN ja ARN-LHR lennusegmentide võrdlusest välja tuleb, ei sõltu biokütuse lisamaks mitte kuidagi lennu pikkusest ja kordades pikemat lendu näidatakse "säästlikumana".
• Kallimate piletitüüpide puhul kipub kasvama ka biokütuse kompensatsioon. Vahe pole küll suur, aga mis on selle loogika?
• Rohkema pagasiga reisimine (ehk suurem kütusekulu) muudab reisi kohe keskkonnasõbralikumaks, kui selle eest maksta. Ja eriti sõbralikuks siis, kui ka biokütuselisa maksta.
• Kuna biokütusega kompensatsiooniga kaasneb rohkem miile, suunab keskkonnasäästlik käitumine rohkem lendama.

Kõige halvemini peaks ennast tundma reisija, kes lendab kõige säästlikumalt ja piirdub vaid istme alla mahtuva pagasiga. See-eest reisija, kes lendab 46 kg äraantava pagasiga + 8 kg kaaluva käsipagasiga + võtab kaasa istme alla mahtuva koti isiklike asjadega + sööb ja joob ärisaali ootesaalis, on igati keskkonnasõbralik sell, kui ta maksab kunagi tulevikus ostetava biokütuse eest.

Kuna lennundus on praegu suure surve all, et muutuda senisest säästlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks, saab SAS endale selles vallas linnukese kirja panna. Tegu on ju igati keskkonnasõbraliku algatusega. Kui siin poleks paari väikest "aga".

Nagu Lufthansa kogemus näitab, maksab piletit ostes keskkonnalisa vaid 0,1% reisijatest. Lufthansa eesmärgiks on, et kliimasõbraliku piletitüübi valiks tulevikus 5% reisijatest. Ka selle saavutamisel oleks jätkuvalt tegemist väga marginaalse numbriga. Seega, võimaluse pakkumine maksta kinni biokütus on küll tore, aga selle reaalne mõju saab olema ilmselt küllalt lähedane nullile ehk rohkem rohepesu moodi. Termin "rohepesu" viitab, et ettevõtte kasutab turundus- ja PR trikke selleks, et näidata ennast keskkonnasõbralikumana, kui reaalselt ollakse.

Rohereklaamidega tasub SAS-il olla ettevaatlik, sest Lufthansa katse näidata rohkem maksvaid kliente rohelisemana juba tunnistati Rootsi muidu hambutu regulaatori poolt eksitavaks ehk lihtsamalt öeldes rohepesuks.

Samal teemal: Lufthansa uued "rohelised hinnad" – kas järjekordne rohepesu?