Lufthansa teatas, et saabuval suvel renditakse AirBalticult 4 Airbus A220-300 lennukit wet-lease põhimõttel ehk koos meeskonnaga, et hoida käigus planeeritud lennuplaani Münchenist. Lufthansa otsuse taga on tegelikult korralik hulk segadust terve Lufthansa Grupi sees. Püüame tausta lahti harutada.
2022. aastal asutas Lufthansa uue tütarfirma City Airlines (mida on kerge segamini ajada Lufthansa teise tütarfirmaga CityLine). Veel ühe lennufirma loomise mõte oli mööda hiilida ametiühingutega sõlmitud lepingutest, mis seadsid piiri, kui suuri lennukeid CityLine tohib kasutada. City Airlines pidi esialgsete plaanide kohaselt tegevust alustama 2023. aasta suvel, kuid Airbus A320neo mootoriprobleemide ja personali nappuse tõttu lükati tegevuse algus 2024. aastasse, kuid plaanitust väiksemas mahus.
Lufthansa City AirlinesNüüd on selge, et Lufthansal napib võimsust ka kärbitud plaanide elluviimiseks ja seetõttu tuleb lennuvõimsust teistelt lennufirmadelt sisse osta. AirBalticu A220 lennukid sobivad selleks hästi, sest just seda tüüpi lennukitele plaanib üle minna ka City Airlines – aga need hakkavad saabuma alles 2026. aastal.
Et Lufthansa grupil on 2024. aasta suvel puudu 20 lennukit, renditakse AirBalticu kõrval lennukeid ka Iiri wet-lease teenuseid pakkuvalt firmalt CityJet. CityJet hakkab Lufthansa lühemaid liine Frankfurdist teenindama viie Bombardier CRJ1000 lennukiga.
Lisaks City Airlinesile pakub AirBaltic lennuteenust ka Lufthansa gruppi kuuluvatele lennufirmadele Eurowings ja Swiss. Šveitsis Swissiga on asjad aga kiskunud problemaatiliseks. Nimelt süüdistavad kohalikud ametiühingud AirBalticut madalamate palkade tõttu dumpingus. Kui AirBalticu pardapersonal teenib Šveitsi väljaande Blick andmetel kuus 900 – 1500 eurot, siis Šveitsis on miinimumtasu 3400 franki ehk 3565 eurot. AirBalticu lennukite teine piloot ehk esimene ohvitser teenib esimestel aastatel 1600 CHF (1678€) kuus, Šveitsis saavad värsked piloodid umbes 6000 franki (~6300€) kuus. Ka töötingimused on lätlastel väidetavalt halvemad, kui Swissis.
Šveitsi ametiühingu väitel on AirBalticuga sõlmitud leping tühine, kuna Läti personal töötab Zürichis ka maa peal, mis pole lubatud. AirBalticu eitab süüdistusi, väites, et personal töötab endiselt põhiliselt Lätis ja Läti seaduste kohaselt ning Swissi jaoks töötava pardapersonali palgad on kõrgemad, kui analoogselt positsioonil Lätis.
Šveitsist tagasi Saksamaale tulles eksisteerib teatav võimalus, et ostes suvel Lufthansa lennu Tallinnast Münchenisse, teenindab lendu Lufthansa standardite kohaselt AirBaltic. Lufthansal lendab mõnel päeval sellel liinil Airbus A319 lennukiga, kus on 138 istekohta. AirBalticu A220-300 lennukites on 145-148 istekohta.
Omaette huvitav küsimus on, kas AirBaltic saabuval suvel ise saab lennuteenuse sisseostmiseta hakkama või ei. Eelmisel suvel ostis AirBaltic tootjapoolsete häirete tõttu Airbus A220-300 lennukimootorite hooldamisel sisse lennuteenuseid neljalt lennufirmalt.
Täiendus 28.02.: Esimesed City Airlinesi teadaolevad sihtkohad Münchenist on Berliin, Hamburg, Bremen, Düsseldorf, Köln, Hannover, Birmingham, Bordeaux ja Manchester. Need on suure tõenäosusega siiski City Airlinesi A319 lennud.
Igatahes 2023 sai mitmed korrad Zürichis jätkulendudel aega veedetud ja mõnigi kord oli Air Balticu lennukeid rohkem väravates kui Swiss enda lennukeid. Mõni lend sai isegi Swiss all nendega tehtud.
Selge, läbi Müncheni enam LH-ga lennata ei saa. Jääb vaid loota, et see BT si** Frankfurdi liinile ei tule, siis pole enam muud valikut, kui ainult AY-ga lennata. Väga pettunud LH-s, Euroopas nii palju korralikke ja mainekaid lennufirmasid ja siis võetakse ikka see, mille kirjeldamiseks pole mul isegi sõnu, väga pettunud LH-s.
@henry086
Aga äkki pole keegi Lufthansat informeerinud, kui s..a firmaga AirBalticu puhul tegu on?
Saada otse herr Spohrile kogu sinu käsutuses olev tõendusmaterjal AirBalticu hooldusajaloo ja pilootide treeningu kohta ning ma olen kindel, et Lufthansa lõpetab päevapealt igasugused sidemed AirBalticuga ja tänutäheks paigaldab püsivalt Tallinnasse 32B, mis hakkab kõigest 500 euroste piletitega Ibizale lendama.
Vabandage võhiklikku küsimust (ma ei tea isegi seda lennates, kas lennukiks on Airbus või Boeing, rääkimata mingist Bombardierist - heal juhul jääb lennukimudel korraks kõlama turvademost, misjärel see ka ununeb), aga kas Münchenisse lendavad nüüd Lufthansaga ainult purulollid seetõttu, et AirBalticul on selleks pikaks teekonnaks sobimatud lennukimudelid, või on mingi probleem Airbalticu lennukite hoolduse ja pilootide oskustega, nagu Smallisland vihjab?
Airbalticu piloot oma oskamatuses maandas lennuki uduses Tallinnas, samas kui teised otsustasid mujale suunduda, ja see jättis selles lennukis istunud henry086le nii kustumatu mulje, et nüüd käib ringi nagu vaimust vaevatud ja manab AirBalticut. Aga see tuleb vist sellest, et ta lihtsalt ei tea, et kui kapten otsustas Tallinnas maanduda, siis järelikult olid sel hetkel selleks vajalikud tingimused, nagu näiteks nähtavus, tuulesuund ja -kiirus, täitsa olemas.
Muidu ei ole küll vahet, et kas AirBaltic või Swiss või Lufthansa, aga KUI on tegemist AirBalticu lennukiga, siis ei ole võimalik veebis check-in'i ära teha. Kui on Swissi enda lennuk ja ainult AirBalticu meeskond peal, siis on võimalik ära teha, aga AirBalticu lennukiga mitte. Samamoodi kui esimene lend on Swissiga ja jätkulend AirBalticuga, saab check-in'i ära teha. Aga vot kui on AirBalticu lennuk esimene lend, siis on jama. Eriti kui reisida käsipagasiga, siis on väga tüütu niisama check-in'i järjekorras seista. Kui nad selle asja korda saaksid (et neil süsteemid oleksid paremini ühildatud), siis poleks häda midagi.
@neandertaal
Maandumistingimused olid BT kapteni arvates, kes on oma treeningu saanud ei tea kus. LH divertis kohe, kuigi lennud olid minutise vahega. Seega ei ole siin mingit küsimust. Kogematu inimese jaoks olidki maandumistingimused olemas, seekord läks õnneks, aga LH ei hakka võtma mingeid riske reisijate turvalisuse huvides.
Üldiselt see on suhteliselt mõttetu vaidlus, BT osas oma meelt ei muuda ja nendega lennata ei kavatse iial, sest ma soovin eluga punktist a punkti b saada. BT seda garantiid mulle ei anna ja tõestab iga päevaga üha rohkem minu arvamust nendest.
Veelkord kinnitus, et tegelikult ei tea sa lennundusest midagi. Ükski lennuk ei tõuse ega maandu ilma ATC loata. Ja kui luba anti, siis järelikult tingimused tol hetkel seda võimaldasid, nagu neandertaal juba kirjeldas.
Kui oleks vastupidine olukord olnud, BT oleks olnud ainuke, mis ümber suunati, kas siis räuskaksid, et kaptenil olematu koolitus, et ei suuda isegi väikse uduga maanduda?
Lihtsalt huvi pärast, mis lennufirma annab garantii, et jõuad elusalt sihtkohta? Kirjalikult? CEO ja kapteni allkirjaga?
ATC annab loa, aga lõplik otsus on ALATI kaptenil. Küsin siis nii, miks ükski teine firma tol õhtul siia maanduma ei tulnud? Miks valdav enamus (kõik pealt BT) kaptenitest otsustad divertida?
Ei ole ikka päris nii ka, et ATC annab loa ja siis peab tulema maanduma, lõplik otsus on siiski kaptenil.
Vot ei tea, sest ma ei istunud ei kokpitis ega tornis. Samuti pole ma kuulnud ATC ja pilootide vahelist vestlust. Aga tundub, et sul on kogu see info läbi töötatud, et suudad ühe maandumise põhjal tervele firmale hinnangu anda?
Milles see "intsident" reisijale väljendus, raputas kõvasti enne maandumist/maandudes, ainult tänu turvavööle õnnestus istmes püsida, või ei näinud lihtsalt küljeaknast udu tõttu maandumisrada? Millal see juhtus?
BT kaptenile on Tallinna lennuväli suurema tõenäosusega tuttav kui Lufthansa kaptenile. See võib keerulisemates oludes olla oluline argument kapteni otsuse puhul.
Idast maandudes on olemas ILS-cat-II ja korralik ALS. Piloodil oleks lihtsam seda kommenteerida, aga Tallinna lennuväli peaks olema täiesti sobiv udus maandumiseks. See peaks olema ikka päris korralik udu, et sealne ALS ei võimaldaks idast maanduma hakata. Pimedas külgaknast ootamatult maad märkav reisija võib küll ehmatada, aga piloodil on ees nähtavus hoopis teine ja lisaks ILS ka abiks.
Selles, et airbaltic oma teenust Lufthsna Grupile müüb, ei ole midagi uut. Põhjus on mõlemat pidi koroonaajas -- nii LX kui LH kaotasid siis hulka meeskondi (meeskonnad lahkusid või neid suunati lahkuma), ning neid inimesi ei ole kusagilt asemele võtta -- vanadest suur osa ei taha enam tulla ja kui ka tahavad, on vahepeal litsentsi kaotanud ja ei taha/viitsi uut tegema hakata.
Loodus tühja kohta ei salli ja nii on need inimesed reeglina vahepeal uue töö leidnud lihtsalt.
Airtbaltic haistas siin aga teenismisvõimalust. Ja pakkudes oma teenust odavamalt, kui oleks LH/LX enda plane+crew maksnud, saadigi kaubale.
Lepingul on toredaid konkse LH ja LX kasuks, millest üldiselt tuleneb see, et BT (airbaltic) pigem tühistab või jätab hiljaks omaenda lennud, kui need LH/LX wetlease omad.
Samas, mis firma lendu tegelikult opereerib, selgub sageli alles reisi päeval. Ka mina olen päris mitmel korral veel paar päeva enne olnud teadlik, et LH või LX asemel opereerib mõni wetlease, kuid lennupäeval on vedajaks olnud siiski emafirma.
Reisijale ei tohiks tegelikult vahet olla, sest teenust pakutakse vastavalt LH või LX standardile ning sõna "airbaltic" ei öelda samuti üheski teavituses.
Mina olen kurja vaeva näinud nende koolitamisel HON-e (tegelikult peaksid ka SENe) nimepidi tevritamiseks ja suhtluseks -- vahelduva eduga. Aga iga üle jala laskmine ons aanud vastavalt raporteeritud ja peale seda asi mõnda aega toiminud. Ma ka ei häbene kunagi lennuki pardapersonalilt juba lennu ajal küsida, kui nad midagi üle jala teevad, miks nad oma tööd korralikult ei tee.
Jutt, et airbalticu lennukid on kehvasti hooldatud -- ei usu. Ohutus on nii LH kui LX jaoks olnud alati väga kõrge prioriteet ja tegelikult BT jaoks ka. Pealegi opereerib BT ikka vägagi uute lennukitega.
Kui tegemist on wetleasiga -- ehk siis puhas LX või LH lennukood, lihtsalt lennu ja meeskond on kellegi teise oma, siis toimivad nii LH kui ka LX online check-in täiesti tavalisel moel (kümneid kordi seda ise kogenud).
Eranidks on airbalticu lend, millel on LH code-share küljes. Tallinnast on minu meelest ainus selline TLL-MUC lend. Seda lendu opereerib ka Lufthansa ise (või siis kes iganes Lufthansat parasjagu "mängib").
LH2405 lennukoodiga on kõik hästi (nagu ka kõikide teiste LHxxx, LH1xxx, LH2xxx lendudega.
LH4xxx ja ka LH9xxx koodid on aga kellegi teise code-share ja eile ei saa tõesti LH ega LX lehel online check-ini teha.
Marsruudil TLL-MUC on ka lend BT823, millel vähemalt mõnda aega oli ka LH lennukood ja vaat' selle lennuga ei saaks reisija ei Miles&More miile ega staatusreisija ka mingeid hüvesid.
See on küll niru uudis, endal pole eriti häid tundeid Air Balticuga. Loodetavasti jääb ainult suveks muidu kaob Lufthansa tasuta suusapagasi vedu ära.
Tahtsin täna Singapuri osta pileteid Lufthansaga, üllatus oli kui sinna lendas esimene lend Airbaltic Frankfurti- edasi sealt Singapur Airlines ja tagasi sama asi. Ehk Lufthansa lehelt ostes, ise nad ei lenda kordagi :) Kui nüüd midagi peaks viltu minema, siis päris keeruline vist Lufthansaga asju ajada...
@Raul_R
Kas piletit broneerides ei näita "operated by" vms?
BA wetlease'is AY käest eelmine aasta ja piletit ostes oli kirjas, et "operated by Finnair for BA".
@smallisland. näitab küll. Sellest ma aga räägingi, et see ei tähenda selle TLL-MUC ja TLL-ZRH lendude puhul vahel lõppkokkuvõttes mitte midagi. Minu kogemuse järgi on vahest kolmandik lendudel tegelikult lennanud kas Lufthansa võis Swiss ise. Ju on siis vedanud. Põhimõtteliselt, kui on tegemist lennfufirma enda (mitte code-share) lennuga, võibki ta seda füüsiliselt opererima panna kelle iganes. Teenus tuleb lihtsalt tagada lennufirma (mitte selle, kes opereerib, vaid selle, kelle oma on lennukood) enda standardite järgi.
@Tore mees. ma nii huvi pärast küsin, mis kuupäevadest jutt oli? Sest niipalju kui mina ette vaatasin, TLL-FRA liini lendab ka suvel kõiki lende LH ise. TLL-MUC, tõsi on "operated by".
Lend Saksamaalt Singapuri on aga SQ code-share LH-ga. Seda küll karta vaja ei ole. Ehk siis tegemist on täiesti tavalise lennuga, samal marsruudil on nii LH kui SQ ja mõlemal lennul on teineteise code-share. Muide, ka osadel TLL-FRA lendudel on SQ kood küljes.
Ja ka kvaliteedi pärast pole SQ-d mõtet karta.
Samas, kui peaks "viltu vedama", siis Sinu jaoks vastutab ikkagi Lufthansa ja see, kudias Sina oma Singapuri ja hiljem koju tagasi saad, on jätkuvalt nende mure.
Nende wet-leaside kohta meenub lustakas teadustus aastate tagant, kui meite Nordica lennuharjutusi tegi (selles mõttes oli tore firma, et minu pere sain neilt igasuguste hilinemiste eest lõpuks kompensatsioonidena rohkem raha kui meie neile suurelt jaolt äriklassi piletiti eest ise maksnud olime). Tegemist oli hetkega, kui nad üritasid LOT-iga paari heita ja opereerisid LO nimel. Varssavis enne boardingut teavituses siis vabandati, et lendu ei opereeri LOT ise ning kinnitati, et see teenust siiski peaks osutatama LOT standarditele vastavalt. Aga kogu teadustus oli peaagu sellises toonis, et kes selle imeliku Nordica pardale ikka minna ei julge, sellele leiavad vajadusel teise lennu.
To Raul_R : Vabandust, oligi München ja 2025 jaanuari esimest poolt vaatasin.
Kas pagas tõstetakse sellisel juhul otse Air Balticust Singapur Airlinesi või pean välja võtma?
Mul näiteks kuu aega tagasi oli Hanois, Turkish Airlinesiga selline lugu, et Turkishi piletiga pidin Vietnam Airlinesiga lendama kõigepealt Saigon-Hanoi ja siis Turkish Airlinesiga edasi, aga pidin kohvri ikkagi Hanois välja võtma, kuigi lend ühe pileti peal. Päris tüütu ja aeganõudev tegevus oli. Mõtlen, et kui nüüd sama asi AB ja SQ, siis ostan läbi teise lennufirma.
Piletid ühel piletil ja pagas läheb ise edasi.
Kui Vietnam Airlines ja Turkish Airlines olid ühel piletil, siis oli järelikult mingi kohalik omapära, mis on seotud siselennuga. Ma lahkumisel pole seda seni kunagi täheldanud. Saabumisel on küll riike, kus pead pagasi peale rahvusvahelist lendu läbi tolli viima ja uuesti siselennuks ära andma ka samal piletil olevate piletitega.