2018. aasta on teatavas mõttes märgiline ja seda mitte parimas mõttes. Mitmed reisijate seas populaarsed troopilised sihtkohad on jõudnud punkti, kus turismivoogude kasv on ületanud kohaliku looduskeskkonna vastuvõtuvõime. Sel aastal on Trip.ee-s teemakohaseid uudiseid kahjuks jagunud.
Aprillis suleti Boracay saar Filipiinidel pooleks aastaks turismile täielikult ning tulevikus ootab saarel varasemast kaugelt rohkem piiranguid.
Nagu kuulda, siis Boracayga ei kavatse Filipiinide president Duterte veel piirduda. Turismi kasvust tingitud probleemid on jõudnud ka Boholi Panglao saarele ja El Nidosse Palawanil. Kumbagi kohta siiski Boracay taoliselt täielikult sulgeda pole plaanis.
Oktoobris otsustasid Tai ametnikud määramata ajaks sulgeda Phi Phi Leh saarel asuva populaarse Maya Bay ranna. Juba paar aastat on turismile suletud Andamani meres Similani rahvuspargis asuv valgete liivarandadega ja kireva mereeluga Koh Tachai.
Nüüd võib Tai väljaandest The Nation lugeda, et suurtes probleemides on ka Phi Phi saarestiku suurim, Phi Phi Don saar. Ja jällegi, põhjuseid otsides tuleb vaadata liigse turismi suunas.
Phi Phi Doni veeprobleemid pole midagi uut, kuid nüüd on olukord puhta veega muutunud juba drastiliseks. Phi Phi saarte ülemaailme kuulsus toob sinna aina rohkem turiste, kellest märkimisväärne osa saabub siis, kui seal on aasta kõige kuivem periood – novembrist aprillini. See tähendab, et nõudlus vee järgi Phi Phi Doni saare 205 hotellis kasvab hüppeliselt, kuid kahte väikesesse veehoidlasse, kust saare veevärki vesi tuleb, sel ajal lisa ei tule.
Kuna veevarud on piiratud ja vee hind on kõrge, on osad hotellipidajad veeprobleemi püüdnud lahendada puurkaevude abil. Sellel on aga pikemaajalised tagajärjed. Pumbates välja liiga palju põhjavett, selle tase alaneb ja asemele võib voolata soolane vesi, mis tähendab, et põhjavesi pole enam joodav. Põhjavesi on seal tervisele juba praegu ohtlik, sest selles leidub haigusi tekitavaid mikroobe ja raskemetalle.
Kuigi Koh Phi Phi Doni veepuhastussüsteemid on küllaltki heal tasemel, ületab reovee tootmine kaugelt selle puhastamisvõimekuse. Ülemäärane reovesi läheb otse merre ja jõuab sealt ringiga tagasi põhjavette.
Ei saa öelda, et saare võimud vaataks asja niisama pealt. Probleemid on aga kuhjunud juba selliseks, et üksi tahtmisest nendega tegeleda jääb väheks. Nimelt eraldatakse saarte eelarvesse raha vastavalt elanike arvule. Ametlikult elab saartel väga vähe inimesi, arvesse ei võeta ei saartele jõudvaid turiste ega mujalt pärit töötajaid. Kui raha vastavalt reaalsele olukorrale ei eraldata, siis probleemid jäävadki kestma ja süvenevad.
Nagu sellistes olukordades tavaks, liigub mõte turistide arvu piiramise suunas. Ametlikku otsust veel pole, kuid sellises olukorras see ilmselt varem või hiljem tehakse. Niisiis, seadke vaim piiranguteks valmis.
Mis koht on järgmine? Ootame mitte kõige meeldivamaid uudiseid Balilt, kus vee- ja prügiprobleemid on samuti kuhjumas. Igal juhul on muutunud reaalsuseks, et maailma kõige ilusamad paigad ei suuda enam kõiki külalisi vastu võtta.
